3-17-1399/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1399 Kohtuasi M.K. kaebus Politseija Piirivalveameti Jõhvi arestimaja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.K. kaebus.

2. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 03.07.2017 on M.K. (edaspidi kaebaja) vormistanud kohati loetamatu ja seetõttu raskesti arusaadava vene keelse kaebuse, millest on võimalik järeldada, et ta pole rahul Politseija Piirivalveameti (edaspidi vastustaja) Jõhvi arestimajas toimuva toitlustamisega ning soovib 10 000 eurose või mistahes muu suurusega hüvitise väljamõistmist. Lisaks palub ta ka riigilõivust vabastamist väites, et pension oli aga sissetulekuid pole.

2. 05.07.2017 koostatud kohtumääruses luges kohus üles kaebuse puudused ning määras kaebajale

15 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul tuleb tal need kõrvaldada. Kaebaja on määruse 14.07.2017 kätte saanud, kuid pole kuni käesoleva ajani kohtule midagi edastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui see ei vasta nõuetele, kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist.

4. Kaebusest nähtuvalt soovib selle esitaja saada rahalist hüvitist seoses teda mitte rahuldava toitlustamisega Jõhvi arestimajas, kuid ei nähtu kas tegemist on varalise ja mittevaralise kahjuga ning milles täpselt see seisneb. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldisi aluseid käsitleb RVastS § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Varalise kahju hüvitamist käsitleb RVastS § 8 lg 1 ja selle kohaselt tähendab varalise kahju rahas hüvitamine olukorra loomist, milles isik oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on kehtestatud RVast § 9 lg-tes 1 ja 2 ning nende kohaselt saab niisuguse kahju rahas hüvitamist nõuda ainult väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kuid üksnes haldusorgani süülise käitumise puhul, proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskusastet.

5. HKMS § 104 lg-s 1 on sätestatud, et kaebuse esitamisel halduskohtule tuleb tasuda riigilõiv seaduse kohaselt. HKMS § 104 lg 2 annab kohtule õiguse määrata tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning näeb ette kaebuse tagastamise selle määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. RLS § 60 lg

1 kohaselt peab kaebuse halduskohtule esitamisel tasuma üldreeglina 15 euro suuruse riigilõivu. Konkreetse kahjunõude esitamise puhul on HKMS § 60 lg 2 kohaselt riigilõivu suuruseks kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üe 750 euro. Juhul, kui kaebuses jäetakse nõutava hüvitise summa märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, nõuab HKMS § 60 lg 3, et tasutaks 250 euro suurune riigilõiv. HKMS § 39 lg

1 p 4 kohustab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või esitama menetlusabi taotluse. Kaebaja on ära määranud konkreetse hüvitise suuruse, kuid lisanud juurde ka märke, et kohus mõistaks talle välja mingsuguse raha. Niisugune ebamäärane soov ei võimalda määratleda, millise suurusega riigilõiv tuleb kaebuse eest tasuda.

6. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja 3 ning §

112 lg 1 p-s 1. Neis sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi ei anta, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kui talle asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti ei anta menetlusabi siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. HKMS § 115 lg-tes 1 ja 2 sätestatu näeb ette, et menetlusabi saamiseks tuleb esitada vormikohane allkirjastatud taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kaebaja pole niisugust taotlust esitanud ning tema kaebuses sisalduvad andmed üksi ei ole piisavad, et kohus saaks kontrollida menetlusabi taotluse põhjendatust.

7. Eeltoodud põhjustel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Riigilõivu mittetasumine ja ebamäärase nõude esitamine on puudused, millised ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Kuna kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuse puudusi kõrvaldanud, peab Tartu Halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt talle tagastama. Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane