1-17-1731/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-1731

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1731 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

O.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 17.02.2017 17.09.2017 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.P

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksu Viru Maakohtule

l, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.06.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava O.P id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.P -17-1731 kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.02.2017 kohtuotsusega nr 1 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 3

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati O.P karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2016-07.03.2016, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti

O.P-le 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust 2 kuud 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 16.02.2015 otsusega mõistetud karistuse

seisuga 17.02.2017 ärakandmata osa 4 kuud 2 päeva vangistust võrra ja O.P-le

2

mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. O.P karistuse kandmise alguseks on 17.02.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käe õiduki joobes solevat karistust kannab isik mootors ja juhtimisõiguset toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil a juhtimise eest. Vargused on

ja grupi mõjul. Vägivaldsed kuriteod grupi mõjul ja eesmärgiga probleemid on toime pandud

lahendada. Sõidukit juhtis isik joobeseisundis olles teravate elamuste saamiseks. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused, toetava

isiku puudumine ning grupi mõju. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 09.03.2017

majandustöödel koristajana.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

O.P puudub kindel elukoht. Võimalik on vabaneda xxxx majutusteenusele

aadressile xxxx. vanglast vabanevatele Tegemist on Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud

isikutele jätkutoena pakutava majutusteenusega, kus on olemas isikute üle järelevalve. Leping

sõlmitakse majutusteenusega 6 kuuks, vajadusel saab lepingut pikendada kuni 1 aasta.

Kinnipeetaval on

isikut põhiharidus. Lühikese vangistuse tõttu ei ole võimalik olnud vanglas

õppima suunata. Vabanemisel soovib kinnipeetav minna töö kõrvalt õppima keevitaja eriala

Rakvere Ametikooli. Varasemalt on isik olnud ema H K ülalpidamisel. Enne vangistust töötas isik oma xxxx xxxx sõnul ametlikult paar kuud , kuid siis leidis sõbra kaudu tööd mitteametlikult xxxx vib ta saada tagasi xxxx ehitustöödel ja ületas ebaseaduslikult piiri. Vabanemisel proo tööle,

sest töö oli jõukohane ja meeldis. Ametlikud andmed töötamise kohta puuduvad. Vabanemisel

puuduvad ne muu sissetulekuallikas. Kinnipeetav omab rahalisi kindel töökoht ja korrapära

võlgnevusi 6267,31 euro väärtuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Vabaduses

lähedased isikud puuduvad, kes võiksid kinnipeetavat majanduslikult toetada. Majutusteenuse poolt on võimalik saada esmane eluks vajalik (toit, riided, ravimid).

Kinnipeetava ema H K

on olnud varasemalt kaasosaline kuriteos. Ema kannab käesoleval hetkel

vanglakaristust. Teisi lähedasi toetavaid isikuid kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav on suunatud vangla poolt tugiisikuteenusele. Tugiisikuks on K K, kellega suhted on head ja toetavad. Isiku

suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Kinnipeetav tema on kaaslaste poolt mõjutatav ning

elustiili iseloomustab riskiv ja hoolimatu käitumine. Kinnipeetav on alkoholijoobes olles

juhtinud mootorsõidukit ja käitunud väg iagnoositud alkoholisõltuvus. ivaldselt. Isikul on d Kinnipeetava alkoholi tarvitanud 12-aastas sõnade kohaselt on ta est peale peaaegu iga päev. Isik tunnistab alkoholisõltuvust. Alkoholi tarvitamine on leidnud aset nii üksi kui seltskonnas olles.

Alkoholi mürgitusega seoses on on läbinud isik viibinud kolm korda haiglas. O.P

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale. Kinnipeetav saab aru sõltuvusainete

negatiivsest mõjust. Enda sõnul oli ta vahetult enne vangistust juba 9 kuud kaine ning

edaspidiselt püüab sam sõnul on ta proovinud uti alkoholitarvitamis t hoiduda. Kinnipeetava es

mõned korrad amfetamiini ning kanepit. Tarbimise põhjuseks tõi O.P uudishimu.

Viimane tarvitamine toimus 2013. aastal. Isikul on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid

ning ta saab ravi. E on ta teinud suitsiidikatse, k nda sõnul uid ema nägi ja takistas teda.

Kinnipeetav s Isikut on korduvalt aab vanglas ravi, mida oleks vajalik ka vabaduses jätkata.

karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Oma käitumises on isik olnud impulsiivne ega ole

3

osanud lahendada erimeelsusi rahumeelselt. Esialgu plaanib isik vabanemisel võtta ennast

Töötukassas arvele, samuti tahaks ta leida endale kindla elukoha. Isik on katseajal kriminaalhoolduse all olles pannud toime uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetav suhtlemisel

vanglaametnikega viisakas. Käesoleva vangistuse ajal on suhtumine kogukonda oluliselt

parane motiveeritud selleks abi otsima nud. Enda sõnul soovib isik oma elu korda saada, olles

ametiasutustelt, mida varasemalt vältis. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 76%. Arvestades O.P ohtlikkuse taset

ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Vir tingimisi enne tähtaega u Vangla tema

vabastamist III üksuse järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.P

tingimisi enne tähtaega vabastada epaneku määrata talle , teeb vangla ett katseaeg kuni 17.09.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest

käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.P-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamu rahvastikuregistri andmetel on O.P sest nähtub, et vallaline. Lähedastest on O.P , kes viibib käesoleval ajal ainult ema H K

kinnipidamiskohas. Telefonivestlusest kinnipeetava tugiisiku K K selgus, et viimane on

kinnipeetavale toeks toimetu kul raskete olukordadega skkonnas. Samuti le igapäevases eluke

abistab ta kinnipeetavat asjaajamistel ja pakub emotsionaalset tuge ning võimalust sotsiaalseks integreerumiseks ühiskonda. Vestlusest selgus, et tugiisik ülastab kinnipeetavat korra kuus. K K k

O.P on taotlenud vabastamist aadressile xxxx. Xxxx majutusüksuse näol on tegemist

ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab maksimaalselt elada kokku kaksteist

vanglast vabanenud isikut. Igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m2

. Toad on

lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid puhkeruum, köök ja -

pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida

vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine.

Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kontrollitakse koostöös politseiga. Telefonivestlusest xxxx juhataja M V selgus, et teenuse kohad on paraku kõik täis broneeritud, kuid kuna seal on ka "teenuseväliseid" tube, on võimalik O.P

sinna paigutada. Juhataja kinnitas, et pani O.P nimekirja ja peale

vabanemist võimaldatakse talle elukoht antud aadressile. O.P

rahvastikuregistri elukoht on alates 11.11.2003 xxxx. Vabanedes tingimisi järgne kehtiv

ennetä kindlat töökohta, töökogemused vähesed. htaegselt ei ole O.P tema on

Samuti pole vajadusel materiaalselt toetada. Karistusregistri teada, kes lähedastest saaks teda

andmetel on O.P korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse

vangistusega. O.P on varasemalt korduvalt karistatud tingimusliku karistusega,

kuid katseajal on korduvalt rikkunud lisakohustusi ja kontro ta llnõudeid, mille tulemusena

pöörati reaalne karistus täitmisele. Seega kriminaalhooldus osutus O.P suhtes

ebarahuldavaks. Korduvad süüteod, isiku suhtlusringkond ning sõltuvusainete tarvitamine viitavad O.P riskivale ja hoolimatule elustiilile. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

O.P

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb

kriminaalhooldusametnik et katseaeg kuni 17.09.2017 ning tulenevalt tepaneku määrata talle

tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.P-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

O.P ise soovib vangistusest t . Seni on ingimisi enne tähtaega vabaneda

kriminaalhooldus robleemiks oli see, et ta tarvitas on ta ebaõnnestunud. P alkoholi. Nüüd veendunud selles, et suudab kriminaalhooldusele alluda. Tal ei ole enam probleeme alkoholiga.

4

Alkoholi hakkas ta tarvitama varases nooruses, diagnoositud , et on on sõltuvus. Ta arvab probleemist üle saanud, kuna on pikka aega ilma alkoholita hakkama saanud. Tal on isapoolsed vanavanemad, ta on nendega aktiivselt suhelnud. Enne vangistust ta isegi ei teadnud, kust neid otsida. Nüüd on nendega suhelnud ja nad on nõus, et ta tema suhtleb nendega. Nad on eakamad inimesed, elavad xxxx. lle abi olnud. Xxxx on ema maja, see Tugiisikust, kes talle määrati, on ta on elamiskõlbmatu. on samamoodi elamiskõlbmatu. Ta Xxxx korter l endal elamiskoht puudub, aga soov on see endale muretseda. l ei ole, kuid ta loodab tagasi saada Garanteeritud töökohta ta xxxx, sest seal on ko

aja gu aeg töölisi vaja. Soov on minna töö kõrvalt Jõhvi Ametikooli keevit eriala õppima otsida ka töökoha , kasvõi koristajaks. töövõ . Ta soovib xxxx Tal on xxxx imetust ja

ta saab

sellega seoses 320 eurot kuus. Töövõimetus on määratud seoses psüühiliste probleemidega. Viimased varavastased kuriteod olid 2013, 2014 aastal.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et O.P tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 31.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks

neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla O.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. O.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17.02.2017 otsusega KarS § 424 järgi

ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud vangistust. Isik on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistust kannab teist korda. Varasemalt karistatud

varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja

suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused, toetava isiku puudumine ja grupi mõju. Prokuratuur ei pea võimalikuks

vabastada O.P vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik on katseajal

toime pannud uue kuriteo. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et O.P on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Ohtu,

et O.P vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei

saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on O.P ohtlik

avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt

66% ja 76%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. O.P vabastamine enne tähtaega ei

oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude

toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta

käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et

karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. Kinnipeetav O.P puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei

esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur O.P vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi nne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel e

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et O.P ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole

5

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas

korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab

O.P katseajal toimepandud uue kuriteo eest. Kinnipeetaval on võlgnevusi 6267,31 eurot ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule

toimetulekule. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu

saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel

majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on võimalik

vabaneda xxxx majutusteenusele aadressile xxxx, kus sõlmitakse leping 6 kuuks ning mida

vajadusel saab pikendada kuni 1 aastani. Varasemalt on kinnipeetav olnud oma ema ülalpidamisel, id käesoleval ajal kannab ku ema vanglakaristust. Kinnipeetava suhtlusringkond on

kriminaalse taustaga, isik on olnud kaaslaste poolt mõjutatav. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus,

mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. O.P on varasemalt

korduvalt rikkunud talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu pöörati

tingimuslik karistus täitmisele. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik suudab täita ennetähtaegse

vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida.

Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul %, vägivalds tõenäosus sama aja jooksul on 66 e kuriteo toimepanemise

76 Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta O.P %, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega.

vangistusest , et karistuse tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et O.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et alates 09.03.2017 olnud hõivatud on ta maj koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu andustöödel

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätesta - tud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik