3-16-900/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-900

Haldusasi

XX

kaebus

Tallinna

Ühisgümnaasiumi

kohustamiseks kaebaja 29.02.2016 pöördumisele

vastamiseks, Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kirja

nr 1-27/597-2 tühistamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja vaie uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja I – Tallinna Ühisgümnaasium, volitatud

esindaja Svetlana Kadel-Gleeson

Vastustaja II – Tallinna linn (Haridusameti kaudu),

volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus

haldusasjas nr 3-16-900 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-900

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 01.06.2015 Tallinna Ühisgümnaasiumile (TÜG) teabenõude, milles palus saata

talle tema 25.08.2010 pöördumisele antud vastus. Kuna XX ei saanud teabenõudele õigeaegselt

vastust, pöördus ta TÜG poole mitme uue taotlusega (28.07.2015, 31.08.2015, 05.09.2015,

28.09.2015, 05.10.2015). XX tegi 31.08.2015 kirjas TÜG-le etteheiteid seoses tema 01.06.2015

teabenõudele vastamata jätmisega ning palus vastust mitmele küsimusele seonduvalt kooli poolt

teabenõuetele vastamisega. TÜG tegi 02.09.2015 kirjas XX-le ettepaneku arutada esitatud

küsimusi kohtumisel koolidirektoriga, kuid XX keeldus sellest. TÜG teatas 24.09.2015 vastuses

XX-le, et tema teabenõuet ei ole võimalik täita, kuna vastust 25.08.2010 pöördumisele ei ole

TÜG dokumendiregistris. XX palus 05.10.2015 teabenõudes TÜG-il väljastada vastus ka

muude 31.08.2015 kirjas esitatud küsimuste osas. TÜG vastas 16.10.2015 kirjas XX-le, et

kõigile tema 31.08.2015 pöördumises esitatud küsimustele ja tõstatatud probleemidele ei ole

võimalik mõistliku aja jooksul vastata ning põhiprobleemide välja selgitamiseks ja nendele

vastamiseks sai välja pakutud kohtumisaeg. XX esitas 02.11.2015 Tallinna Halduskohtule

kaebuse TÜG direktori 16.10.2015 vastuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tema

kohustamiseks vastata XX 31.08.2015 selgitustaotlusele. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse

menetlusse kohustamisnõudes (haldusasi nr 3-15-2739).

2. TÜG vastas XX 31.08.2015 pöördumisele 06.01.2016 kirjaga nr 5-11/50-3 (tl 6-6p). TÜG

pidas kirjas kahetsusväärseks, et vastus XX 31.08.2015 pöördumisele oli niivõrd kaua viibinud

ning palus selle eest vabandust. Kuivõrd Andmekaitse Inspektsioon (AKI) asus XX vaide osas

tehtud 20.10.2015 vaideotsuses seisukohale, et XX teabenõudele oli vastatud, järeldas kool

ekslikult, et sellega saab pidada vastust XX 31.08.2015 pöördumisele ammendavaks. TÜG

vastas XX 31.08.2015 pöördumises toodud küsimustele, selgitades muu hulgas, et TÜG-le kui

munitsipaalkoolile laieneb kohustus reageerida talle esitatud teabenõuetele, selgitustaotlustele

ja märgukirjadele; koolile saabunud dokumentide registreerimine ja menetlemine on

reguleeritud kooli asjaajamiskorras; XX 01.06.2015 ja 28.07.2015 teabenõuetele on vastatud

24.09.2015; kuna 01.06.2015 teabenõue oli saadetud direktori meiliaadressile, jäi tal see kiire

eksamiperioodi tõttu sekretärile registreerimiseks edastamata ning 11.08.2015 ei saanud

sekretär direktori puhkusel viibimise tõttu kontrollida, kas teabenõudele oli vastatud; TÜG on

teabenõudjat valmis igakülgselt abistama ning tagab õpilastele ja vanematele võimaluse saada

teavet ja selgitusi. TÜG keeldus vastamast 31.08.2015 selgitustaotluse 10. küsimusele

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) § 5 lg 9 p 6 alusel, s.o põhjusel, et selgitustaotluse sisu ei olnud arusaadav.

3. Tallinna Halduskohus lõpetas 21.01.2016 määrusega (tl 35-35p) haldusasja nr 3-15-2739

menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses

nõutav toiming oli sooritatud ning XX ei soovinud menetluse jätkamist õigusvastasuse

tuvastamise nõudes (tl 74).

4. XX esitas 29.02.2016 TÜG-le pöördumise (tl 7-7p), milles esitas täiendavad küsimused

tulenevalt TÜG 06.01.2016 vastusest. Pöördumisest saab järeldada, et XX soovis saada selgitusi

kokkuvõtlikult järgmistele asjaoludele.

3-16-900

3(8)

1) TÜG 06.01.2016 kirjas esineb vastuolu, kuivõrd direktori sõnul sai ta alles AKI 20.10.2015

vaideotsusest teada, et XX 31.08.2015 pöördumine on lahendatud, kuid XX samale

pöördumisele keelduti vastamast juba enne seda, s.o 16.10.2015. Seega seisnes direktori sõnul

31.08.2015 pöördumisele vastamisest loobumise põhjus sisuliselt tulevikus koostatavas

vaideotsuses esitatud seisukohtades. See ei saa aga olla võimalik. Vastuolu seisneb ka selles, et

16.10.2015 kirjas teatati XX-le, et tema küsimustele pole võimalik mõistliku aja jooksul vastata,

kuid 06.01.2016 vastuse kohaselt loeti menetlus lõppenuks tulenevalt vaideorgani selgitustest.

Kui õige alus vastamisest keeldumiseks sisaldus juba 16.10.2015 kirjas, on arusaamatu, miks

esitati XX-le 06.01.2016 kirjas ebaõiget informatsiooni.

2) Küsimusi tekitab 06.01.2016 vastuses väidetu, et XX pöördumisele vastatakse põhjusel, et

XX-l on jätkuv huvi selgituse saamiseks. Ühestki seadusest ei tulene, et selgitustaotluse või

märgukirja esitanud isikule vastatakse alles siis, kui isikul on jätkuv huvi selgituse saamiseks.

Tekib küsimus, kas TÜG viivitab üksnes XX pöördumistele vastamisega.

3) Vastuolu seisneb ka selles, et kui 06.01.2016 kirja kohaselt oli TÜG-le arusaamatu üksnes

31.08.2015 pöördumise 10. küsimus, siis 02.09.2015 kirjas on peetud mõistetamatuks

pöördumise kõiki küsimusi. Sisuliselt oleks saanud TÜG juba 02.09.2015 paluda XX-l

täpsustada üksnes 10. küsimust ning puudus vajadus XX kohale kutsumiseks. TÜG poolt läbi

viidud haldusmenetlus ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtete ja seadusest tulenevate

nõuetega. Arusaamatu on, miks ei ole TÜG suutnud koguda selgitustaotluse lahendamiseks

vajalikku lisateavet.

4) TÜG dokumendiregistri avalikus vaates ei ole nähtav TÜG asjaajamiskord.

5. TÜG vastas XX 29.02.2016 pöördumisele 08.03.2016 kirjaga nr 5-11/50-5 (tl 8), milles

selgitas, et vastas XX 31.08.2015 teabenõudele 06.01.2016 ning XX pidas Tallinna

Halduskohtu 21.01.2016 määrusest nr 3-15-2739 nähtuvalt seda vastust piisavaks. Kuivõrd

29.02.2016 kirja kohaselt puudus XX-l võimalus tutvuda kooli asjaajamiskorraga, edastas TÜG

08.03.2016 kirja lisana XXl-e TÜG asjaajamiskorra (tl 14-26p).

6. XX esitas 04.04.2016 TÜG kaudu Tallinna Linnavalitsusele vaide (tl 11-11p), milles leidis,

et TÜG on jätnud 08.03.2016 kirjas tema küsimustele osaliselt vastamata ning taotles

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 alusel TÜG-le ettekirjutuse tegemist tema

29.02.2016 pöördumisele vastamiseks või vastamisest keeldumiseks seaduses ettenähtud ajal ja

viisil. Tallinna Haridusamet palus 07.04.2016 (tl 27) ja 11.04.2016 (tl 30) kirjades XX-l

täpsustada, millisele tema pöördumisele ei ole korrektselt vastatud. XX selgitas 07.04.2016 (tl

28) ja 11.04.2016 (tl 32-32p) täiendustes, et vastamata on jäetud kõigile tema 29.02.2016

pöördumises esitatud küsimustele, v.a viimasele, mis käsitles TÜG asjaajamiskorda. XX juhtis

11.04.2016 dokumendis tähelepanu TÜG põhimääruse § 27 lg-le 3, mille kohaselt teostab

teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle linnavalitsus, ning

sellele, et Tallinna Linnakantselei põhimääruse § 15 lg 1 p 3 järgi menetleb linnavalitsusele

läbivaatamiseks esitatud vaideid hoopis sisekontrolöri teenistus. XX palus selgitada, miks on

vaideasi antud Tallinna Haridusameti lahendada.

7. Tallinna Haridusamet vastas XX 04.04.2016 vaidele 22.04.2016 kirjaga nr 1-27/597-2

(tl 34), milles selgitas, et TÜG on vastanud XX 29.02.2016 pöördumisele (vastuses ekslikult

28.02.2016) 08.03.2016 kirjaga. Varasemate pöördumiste osas on läbi viidud kohtumenetlus ja

jõustunud on kohtumäärus haldusasjas nr 3-15-2739, mistõttu kuulub vaie tagastamisele HMS

§ 79 lg 1 p 4 alusel.

8. XX esitas 09.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.05.2016,

22.06.2016, 26.08.2016; tl 2-3, 58, 67, 86-86p) TÜG kohustamiseks vastama kaebaja

3-16-900

4(8)

29.02.2016 pöördumises vastuseta jäänud küsimustele, s.o kõigile peale TÜG asjaajamiskorda

puudutava küsimuse, Tallinna Haridusameti 22.04.2016 vastuse tühistamiseks ning Tallinna

linna pädeva organi kohustamiseks kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Lisaks palus XX kaebuses

tuvastada Tallinna Haridusameti toimingu, s.o vaide tähtaega rikkudes tagastamise,

õigusvastasuse, kuid Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2016 määrusega kaebuse selle nõude

osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (tl 59-60p). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

1) Kaebaja soovib, et TÜG direktor tunnistaks, et ta rikkus teadlikult ja otsese tahtlusega seadust

ning talle olid 31.08.2015 pöördumises esitatud küsimused arusaadavad juba 02.09.2015. Kui

direktor oleks soovinud saada täpsustusi, oleks ta saanud neid paluda kirja teel. Kaebaja kasutas

29.02.2016 pöördumises viidet selgeltnägijale kui kujundit, et naeruvääristada TÜG 06.01.2016

seisukohta sellest, et AKI otsus põhjendab kaebajale vastamisega viivitamist. Kaebaja

31.08.2015 pöördumisele tuli vastata hiljemalt 01.10.2015, mistõttu ei saa vastamata jätmise

põhjus olla AKI 20.10.2015 otsus. On selge, et kaebaja 31.08.2015 pöördumisele vastati üksnes

kohtumenetluse tõttu. Tallinna Ühisgümnaasiumi põhimääruse § 27 lg 3 järgi teostab

teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle linnavalitsus, mitte

ametiasutus, mis kontrollib sama paragrahvi lg 1 järgi kooli juhtimist ja tegevust.

2) On kaheldav, kas Tallinna Haridusamet on asjas pädev haldusorgan. Samuti ei ole Tallinna

Haridusamet ära näidanud, millised 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused on samased

31.08.2015 esitatutega, mistõttu polnud põhjust neile uuesti vastata. Vaie on tagastatud

ettenähtud tähtaega rikkudes.

9. Tallinna linn palus kaebusele esitatud vastuses (tl 69-70p) jätta kaebus läbi vaatamata,

kuna TÜG on kõigile selgitustaotluses esitatud ja kaebuse esemeks olevatele asjakohastele

küsimustele juba vastanud ning kaebuses nõutav toiming on tehtud.

1) Kaebaja 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused puudutavad 31.08.2015 selgitustaotlust

ning TÜG poolt sellele 06.01.2016 vastamist. Kuna TÜG direktor oli vastanud 31.08.2015

selgitustaotlusele ammendavalt 06.01.2016, edastati kaebajale 08.03.2016 vaid kooli

asjaajamiskord, millega tutvumise võimalus tal tema väitel seniajani puudus. Kaebaja

31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist on käsitletud haldusasjas nr 3-15-2739 ning menetlus

selles asjas on lõpetatud kaebaja enda nõusolekul, kuna kaebaja pidas ise vastust piisavaks.

Kaebaja esitas 29.02.2016 pöördumises täiendavaid küsimusi, nagu „Kas nõid N aitas Teil selle

peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust midagi mõistlikku

järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed? /.../ Kuidas siis ikkagi oli: ei saanud mõistliku

aja jooksul vastata või lugesite vaideorgani seletuse pääle menetluse lõpetatuks? Kui esimene

variant, siis miks Te ebaõigust esitate? Ja üldsegi, kelle või mille arvelt need vastused

6. jaanuaril sündisid? Ületunnitasu nöuate ikka YY välja? /.../ Kas terve Tallinna

Ühisgümnaasiumi peale ei leidu ühtainust inimest, kellel oleks arusaam, mida kujutab endast

toiminguna lisateabe kogumine? Koolis enam seda ei õpetatagi, mida peab tegema, et teavet

koguda?“ jne. Kõik need küsimused puudutavad aga 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist,

millele vastustaja on 06.01.2016 juba vastanud. Küsimuse „Kas nõid N aitas selle peale tulla?“

edasine arutamine ei annaks sisuliselt mitte midagi. Seega on Tallinna linn vastanud oma

pädevuse piires ammendavalt kaebaja 31.08.2015 ja 29.02.2016 pöördumistele ning 31.08.2015

pöördumise osas on viidud läbi kohtumenetlus.

2) Tallinna Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ ning vaie on tagastatud

õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 4 alusel.

10. Tallinna Ühisgümnaasium ei edastanud kohtule vastust kaebusele.

3-16-900

5(8)

11. Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2016 määrusega (tl 82-83) rahuldamata vastustajate

taotluse menetluse lõpetamiseks. Määruse kohaselt tuleb asjas lahendada küsimus sellest, kas

kaebajale 08.03.2016 saadetud vastus 29.02.2016 pöördumisele on piisav ning seda küsimust

ei saa samastada küsimusega toimingu tegemisest.

12. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Vaidluse esemeks ei saa olla nõuetekohane vastamine 31.08.2015 selgitustaotlusele. Kaebaja

on nõustunud haldusasja nr 3-15-2739 menetluse lõpetamisega ning praeguses asjas puudub

kohtul võimalus hinnata, kas TÜG tegevus 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamisel on olnud

õiguspärane. Tallinna Haridusamet on õiguspäraselt tagastanud vaide HMS § 79 lg 1 p 4 alusel,

s.o samas asjas jõustunud kohtuotsuse olemasolu tõttu osas, mis puudutab kaebaja etteheiteid

TÜG tegevusele seonduvalt 31.08.2015 selgitustaotlusega ajaperioodil enne 06.01.2016.

2) Kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda

sellise teabe küsimist, mille osas oleks TÜG jätnud täitmata vastamise kohustuse. Kuigi kaebaja

29.02.2016 pöördumine sisaldab formaalselt küsimusi, mida 31.08.2015 teabenõudes ei olnud,

puudutavad kaebaja väited ja küsimused peaasjalikult TÜG direktori tegevust 31.08.2015

teabenõudele vastamisel ja 06.01.2016 vastuse vastavust kaebaja ootustele. Küsimused, nagu

„Kas nõid N aitas Teil selle peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust

midagi möistlikku järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed?“ väljendavad kaebaja

hoiakuid TÜG direktori käitumise suhtes, kuid ei seondu TÜG kui teabenõude adressaadi

tegevusega. Kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda ühtegi selgelt formuleeritud taotlust ega

küsimust, mille alusel tekkinuks haldusorganil kohustus vastata. Isiklikule kriitikale

reageerimata jätmist ei saa pidada vastamiskohustuse rikkumiseks. TÜG on pöördumisest välja

lugenud üksnes kaebaja soovi saada TÜG asjaajamiskord ning selle kaebajale edastanud. Seega

on TÜG korrektselt vastanud kaebaja 29.02.2016 pöördumisele ja selles osas on ka Tallinna

Haridusameti järeldus õiguspärane.

3) Ka tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Tallinna Haridusamet oleks pidanud tegema

otsuse vaide osaliselt rahuldamata jätmise kohta (s.o osas, milles kaebaja pöördumisele oli juba

08.03.2016 kirjaga vastatud) hiljemalt 10 päeva jooksul vaide 11.04.2016 täienduse saamisest,

s.o 21.04.2016 (HMS § 84 lg 1), ning osaliselt tagastamise kohta (ehk osas, milles oli jõustunud

kohtuotsus asjas nr 3-15-2739) hiljemalt 7 päeva jooksul vaide 11.04.2016 täienduse saamisest,

s.o 17.04.2016 (HMS § 79 lg 3). Seega oli Tallinna Haridusamet vaide läbivaatamisel küll

viivituses, kuid viivitus oli lühike ega saa HMS § 58 kohaselt tuua kaasa Tallinna Haridusameti

22.04.2016 kirja tühistamist, sest rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka teistkordne

vaidemenetluse läbiviimine ei viiks teistsugusele lahendusele, sest Tallinna Haridusameti otsus

on sisuliselt õiguspärane.

4) Tallinna Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ. HMS § 73 lg-t 1 ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 661 lg-t 1 ei saa mõista selliselt, et mistahes

vaidemenetlusi Tallinna linna hallatavate asutuste üle on kohustatud läbi viima alati Tallinna

Linnavalitsus kollegiaalorganina. Tallinna Linnavalitsusel on küll KOKS-ga antud teenistusliku

järelevalve pädevus muu hulgas ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide üle, kuid

tegemist ei ole eksklusiivse pädevusega. Vaidemenetluse võib läbi viia ka linna ametiasutus,

kui talle on omistatud vastav pädevus. Tallinnas on järelevalve ametiasutuste hallatavate

asutuste ja nende juhtide üle korraldatud sisekontrolli vormis (Tallinna linna põhimääruse

§ 542 lg 1, KOKS § 481 lg 1). Tallinna Haridusameti põhimääruse § 7 p 4 kohaselt on

haridusametil õigus kontrollida ameti hallatavate asutuste tegevust. Haridusasutuste üle

järelevalve teostamiseks on moodustatud Haridusameti sisekontrolli sektor, mis kontrollib muu

hulgas Haridusameti hallatavate asutuste poolt õigusaktidest kinnipidamist. Tallinna

3-16-900

6(8)

põhimääruse § 52 lg-st 9 tulenevalt kinnitab linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametisse

ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega on Haridusametil pädevus läbi viia järelevalvemenetlusi hallatavate asutuste üle ning

Haridusameti juhil pädevus anda linna hallatavate asutuste juhtidele siduvaid korraldusi

võimalike seaduserikkumiste kõrvaldamiseks, sh selgitustaotlusele vastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. XX palub 07.10.2016 apellatsioonkaebuses (tl 91-93; täiendatud 29.11.2016, 09.05.2017,

17.07.2017) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus ja rahuldada kaebus.

1) Kaebaja 29.02.2016 pöördumine oli tingitud sellest, et TÜG 06.01.2016 vastuses on ebakõlad

ning kaebaja soovib need selgeks rääkida. Kaebaja küsimused puudutavad vastamisprotsessi

ennast ning puudus seaduslik alus nendes küsimustes haldusasja menetluse jätkamiseks asjas

nr 3-15-2739. TÜG 06.01.2016 vastuses on puudused juba nt seetõttu, et TÜG asjaajamiskord

oli jäänud saatmata. Vastuoluline on ka 06.01.2016 vastuses märgitu, et kaebajale ei vastatud

varem AKI 20.10.2015 otsuse tõttu. See asjaolu võis olla vastamata jätmise põhjuseks pärast

20.10.2015, kuid mitte enne seda. TÜG 16.10.2015 kiri viitab sihilikult vastamata jätmisele.

2) Kaebaja 29.02.2016 pöördumisele ei ole 08.03.2016 vastatud seaduses ettenähtud korras,

kuivõrd sellele on jäetud osaliselt MSVS-s sätestatud korras vastamata. Kaebaja 29.02.2016

pöördumist tuli käsitada minimaalselt märgukirjana, millele oleks sel juhul olnud mõistlik

vastus selline, kus adressaat oleks möönnud kohtuvaidluse tulemusena esitatud 06.01.2016

vastuse puuduseid. Ametiasutus peab juhinduma hea halduse tavast, millest tuleneb, et isikule

antav vastus peab olema põhjalik ja informatiivne, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot

ning olema põhistatud. TÜG on kõiki neid nõudeid rikkunud ja 06.01.2016 vastuses esitatud

selgitused on mõttetud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei küsinud 29.02.2016

uut teavet, vaid tegi üksnes isiklikku kriitikat. Kaebaja ei olnud kriitiline mitte asutuse direktori,

vaid asutuse suhtes. Kaebaja 29.02.2016 pöördumise sügavamaks sisuks on kontrollida avalike

ülesannete täitmist. Kaebaja on kohustatud sekkuma, kui munitsipaalkooli töötajad on

kõlbeliselt laostumas.

3) TÜG-l puudus alus 29.02.2016 pöördumisele vastamata jätmiseks isegi juhul, kui pidada

seda 31.08.2015 pöördumisega samasisuliseks. Ametiasutusel tuleb vastata selgitustaotlusele

või märgukirjale ka siis, kui samasisulisele taotlusele on juba vastatud (nt Tartu

Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsus nr 3-15-1082, p 11). Olenemata sellest, kas 29.02.2016

pöördumise osas kohaldub avaliku teabe seadus (AvTS) või MSVS, tuleb toimingu

sooritamisest keeldumist põhjendada (AvTS § 23 lg 3, MSVS § 5). Praegusel juhul ei ole

vastustaja ega kohus ära näidanud, milline oli seaduslik alus, mis andis TÜG-le õiguse

vastamisest keelduda. Kui halduskohus ei suutnud leida seadustest sätet, mis lubaks keelduda

kaebaja pöördumisele vastamisest, aga keeldumise põhjus oleks olnud kohtuniku arvates

põhiseadusega kooskõlas, tulnuks kohtul esitada Riigikohtule taotlus seadusesätte puudumise

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kohus ei saa hakata ise põhjendama

haldusorgani tegevust. Kuigi halduskohus viitas sellele, et 29.02.2016 pöördumine ei sisalda

ühtegi selgelt formuleeritud taotlust ega küsimust, ei ole TÜG ega Tallinna Haridusamet

põhjendanud vastamata jätmist sellega, et avalduse sisu ei ole loetav või arusaadav.

4) Tallinna Haridusamet ei olnud pädev instants vaide lõpuni lahendamiseks. Tallinna linna

sisekontrolör on kaebajale 03.10.2016 kirjas (tl 95-95p) kinnitanud, et Tallinna ametiasutustel

on õigus koostada üksnes vaideotsuse projekt, lõplik otsustusõigus jääb aga linnavalitsusele

ning seda otsustusõigust ei ole võimalik delegeerida.

5) Vaiet ei ole võimalik menetleda selliselt, et see osaliselt rahuldatakse ja osaliselt tagastatakse.

Olenemata sellest, kas pidada Haridusameti 22.04.2016 dokumenti toiminguks või

3-16-900

7(8)

haldusaktiks, tuli kaebajale anda võimalus olla ära kuulatud. Haridusameti 11.04.2016

pöördumist ei saa käsitada ärakuulamisena, sest sel hetkel oli käimas ettevalmistav menetlus.

Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus vastustaja on jätnud asjas

tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata ja teinud ebaõige otsuse. Halduskohus ei ole

nõuetekohaselt kontrollinud haldusorgani poolt kaalutlusreeglite järgimist.

14. Tallinna Ühisgümnaasium ja Tallinna linn paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

(tl 105-106p).

Tallinna Haridusamet on püüdnud vaidemenetluses õiguspäraselt välja selgitada, milline teave

on jäänud TÜG poolt kaebajale andmata, s.o millist uut teavet on kaebaja soovinud 29.02.2016

pöördumises saada. Kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisaldanud sellise teabe küsimist, mille

osas oleks TÜG jätnud vastamise kohustuse täitmata. Kuigi 29.02.2016 pöördumine sisaldab

formaalselt küsimusi, mida 31.08.2015 teabenõudes ei olnud, puudutavad kaebaja väited ja

küsimused peaasjalikult TÜG direktori tegevust 31.08.2015 teabenõudele vastamisel ja

06.01.2016 vastuse vastavust kaebaja ootustele. Viivitus vaide menetlemisel oli lühike ning ka

teistkordne vaidemenetluse läbiviimine ei viiks teistsugusele lahendusele. Tallinna

Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsuse

tühistamiseks puudub alus.

16. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas TÜG on nõuetekohaselt

vastanud kaebaja 29.02.2016 pöördumisele (tl 7-7p). Kaebaja palus 29.02.2016 kirjas TÜG-l

selgitada kaebaja 31.08.2015 pöördumisele antud TÜG 06.01.2016 vastuses (tl 6-6p)

sisaldunud vastuolude põhjuseid ja seda, miks TÜG ei vasta pöördumistele seaduses nõutud

korras. TÜG selgitas 08.03.2016 kirjas (tl 8) kaebajale järgmist: „Vastuseks Teie 29. veebruari

2016 pöördumisele märgime, et oleme Teie kirjas käsitletud teabenõudele vastanud 6. jaanuaril

2016. Olete pidanud meie vastust piisavaks nagu see nähtub 21. jaanuari 2016 määrusest

haldusasjas nr 3-15-2739, mistõttu vastav menetlus ka lõpetati.“ Kaebaja leiab, et TÜG ei ole

08.03.2016 kirjaga tema 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimustele vastanud. Vastustajate

seisukohtadest nähtub seevastu, et kuivõrd kaebaja 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused

puudutasid 31.08.2015 selgitustaotlust ning TÜG poolt 06.01.2016 sellele vastamist, oli

29.02.2016 pöördumisele vastamiseks piisav viidata TÜG 06.01.2016 vastusele ning sellega

seotud kohtumenetlusele haldusasjas nr 3-15-2739.

17. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohustus vastata neile edastatud pöördumistele

tuleneb põhiseaduse §-st 46. Selle kohustusega on tihedalt seotud põhiseaduse §-st 44 tulenev

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohustus anda isikute nõudmisel informatsiooni oma

tegevuse kohta. Haldusorganitele edastatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist

reguleerib MSVS, mille § 6 kohaselt tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata hiljemalt

30 päeva jooksul ning nendele vastamisest võib keelduda üksnes MSVS § 5 lg-s 9 sätestatud

alustel. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses

arvestamata jätmise põhjust (MSVS § 5 lg 8 ls 2). Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule

taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist

(MSVS § 5 lg 8 ls 3).

18. Ringkonnakohus nõustub vastustajate ning halduskohtuga, et TÜG ei ole rikkunud kaebaja

29.02.2016 pöördumisele vastamise kohustust. Kaebaja 29.02.2016 pöördumisele on vastatud

TÜG 08.03.2016 kirjaga ning selles on esitatud piisavad selgitused, et lugeda vastamise

3-16-900

8(8)

kohustus täidetuks. Haldusorganil on õigus otsustada pöördumisele vastamise toimingu

tegemisel selle viisi ja ulatuse üle (HMS § 107 lg 2). Praegusel juhul puudub TÜG vastuse

pinnalt kahtlus, et kaebajale vastamisel on arvestatud tema pöördumisest välja loetava

eesmärgiga – saada selgitusi sellele, miks on TÜG viivitanud kaebaja pöördumistele vastuste

esitamisel ja milliste regulatsioonide alusel TÜG talle saabunud pöördumisi menetleb.

Olukorras, kus kaebaja ei nõustunud TÜG 06.01.2016 kirjas toodud selgitustega ja soovis talle

täiendavate selgituste andmist, on TÜG 08.03.2016 kirjas asjakohaselt viidanud juba

06.01.2016 kaebajale antud vastusele. Sisuliselt on TÜG jäänud nende selgituste juurde ega ole

pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus rõhutab, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda, et tema pöördumise adressaat vastaks sellele viisil, mis isikule meeldiks. Ka kohtulik

kontroll pöördumistele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 11-12). Seega pole kaebaja õigust

saada TÜG-lt vastuseid tema pöördumistele rikutud ainuüksi seetõttu, et talle pole vastatud tema

soovitud viisil. Kaebajal oli võimalus taotleda TÜG toimingu, s.o kaebaja 31.08.2015

pöördumisele vastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist haldusasjas nr 3-15-2739,

kuid kaebaja ei pidanud pärast TÜG 06.01.2016 vastuse saamist selles haldusasjas

tuvastamisnõudes menetluse jätkamist vajalikuks (tl 74).

19. Eelnevast tulenevalt ei ole TÜG kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastamisel käitunud

õigusvastaselt ning kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus.

20. Kuivõrd kohtule ei nähtu, et Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kiri, millega vastati kaebaja

04.04.2016 vaidele, rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest, s.o nõudest kohustada

TÜG-i tema 29.02.2016 pöördumisele vastama, ei ole võimalik rahuldada ka vaidemenetluses

tehtud otsustuste peale esitatud nõudeid (HMS § 87 lg 2 p 1, HKMS § 45 lg 4).

21. Eeltoodud põhjendustel ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud,

mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets