2-17-9069/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-17-9069

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2017.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9069 Tsiviilasi

Hagihind maakohtus a/e K Hhagi K H vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: K H( ); Hageja seaduslik esindaja M P ( Kostja: K H ( Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Mõista K Helt (H) välja igakuine elatis alates 14. juunist 2017 235 eurot kuus, muutuvas suuruses, mitte alla Vabariigi valitsuse kehtestatava elatise minimaalmäära, KHe (H) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 3. Elatist tuleb maksta iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta eelneva kuu 15. kuupäevaks M P arveldusarvele XXXXXXXXXXX, selgitusega elatis. 4. Kohus tunnistab otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. 5. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Asjaolud

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale saabus 14. 06. 2017 KHe hagi K He vastu igakuise elatise nõudes miinimummääras.

Kohus võttis esitatud hagi menetlusse 21. juuni 2017 määrusega.

25. 07. 2017 esitas Kostja K H kohtule vastuse, milles avaldas soovi täita oma vanemlikke õigusi, kasvatada ja hoolitseda oma XXXXX eest. Kostja soovib kokkulepet XXXX kasvatamiseks. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid elatise nõudele.

2-17-9069

2

25. 07. 2017.a. vastuses on hageja esindaja kinnitanud, et ei ole teinud takistusi kostjale lapsega kohtumiseks, ei ole muutnud oma elukohta, telefoninumbrit. Samas ei oleXXXX lapse vastu huvi tundnud ega talle elatist andnud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.

PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Kuna kostja on hagejate isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on vastavalt Vabariigi valitsuse poolt 18. 12. 2015 vastu võetud määrusele nr. 139 järgmine: 1. jaanuarist 2017 235 eurot Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et elatise väljamõistmine elatise minimaalmääras ei ole talle ülemäära koormav. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Nii on Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-17-16 asunud seisukohale, et „vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara“. Elatise väljamõistmiseks alla Perekonnaseaduse § 101 lg. 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg. 2- s sätestatud mõjuv põhjus. Kohus jätab siinkohal tähelepanuta kostja avaldused takistuste kohta lapsega suhtlemiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanema õiguste määramiseks lapse suhtes, s.h. lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise ja hooldusõiguse jagamise küsimustes on kostjal võimalik pöörduda kohtusse vastavasisulise avaldusega juhul, kui vanemad ei saavuta kohtuvälist kokkulepet. Sellisel juhul kaasab kohus menetlusse eestkosteasutusena lapse elukohajärgse omavalitsuse ja määrab lapsele esindaja riigi õigusabi korras. Kohus teeb kõik selleks, et suunata vanemaid kokkuleppele last puudutavates küsimustes.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

2-17-9069

3

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik