4-17-2286/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2017, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-2286

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Z.T kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna

Prefektuuri

04.04.2017

otsuse

peale

väärteoasjas nr 2780,17,002037

Menetlusalune isik

Z.T

isikukood XXX; elukoht

; e

XXXX

-post XXXX

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu

esindaja Vallo Tõnuvere

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.T kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2780,17,002037 muutmata. 2. Edastada kohtuotsus Z.T-le ning Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

Väärteoprotokolli (tl 8) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Z.T-le ette seda, et tema juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud (või ümberregistreeritud). Veel heidetakse Z.T-le ette seda, et sõidukile oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid. Sõiduk on Leedu registrist kustutatud 24.11.2016. Oma tegevusega rikkus Z.T nõudeid, mis on sätestatud liiklusseaduse (LS) § 76 lg-s 1. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2780,17,002037 (tl 10) karistati Z.T LS § 203 ja § 205 järgi karistusseadustiku §

63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Z.T esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1), milles taotleb kohtult määratud rahatrahvi tühistamist. Kaebuse kohaselt esitas ta politseile Leedu Vabariigis välja antud sõiduki tehnilise passi, kus oli kirjas, et sõiduk kuulub talle, sõiduki reg nr on XXX ja kirjas olnud auto VIN-kood vastas auto VIN-koodile. Praeguseks on auto uuesti registrisse kantud ja tal on ikka samad registreerimisnumbrid, mis politsei väitel on valed. Samas asjaolu, et Leedu Vabariigi seaduste kohaselt peab välisriigi kodanik iga kuue kuu möödumisel registreerimist uuendama, oli talle teadmata. Kohtuistungil jäi Z.T kirjalikult esitatud kaebuse juurde ja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja Vallo Tõnuvere avaldas kohtuistungil, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht väärteo tõendatusse osas

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 06.03.2017 kella 8.14 ajal Tartu linnas Vaba tänaval juhtis Z.T mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX. Vaidlus on selles, kas nimetatud sõiduk oli kehtestatud korras Eesti Vabariigis registreerimata/ümberregistreerimata, sest antud sõiduki arvelolek oli Leedu Vabariigi registris 24.11.2016 lõpetatud.

Samuti on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas nimetatud mootorsõidukile olid paigaldatud sellele mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, s.o kas registreerimismärgid olid kehtivuse kaotanud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Z.T rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit juhtides LS § 76 lg 1 nõudeid. Seejuures sätestab osundatud LS § 76 lg 1, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi.

Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. LS § 76 lg-st 13 tuleneb, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 2 p 6 kohaselt on registreerimine toiming, millega Maanteeamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava registrisse kandmata sõiduki ja sellega seotud isikute andmed registrisse.

Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu tõendatuses küsimust ei ole. Väärteoasja toimikus olev väljatrükk Eucaris andmebaasist (tl-d 11-12) tõendab, et mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX arvelolek oli tõepoolest Leedu Vabariigi registris lõppenud 24.11.2016.

Lisaks

nimetatud

registrist

tehtud

väljatrükile

nähtub

sõiduki

registreerimistunnistuselt (tl-d 13-14), mis samuti tõendab väärteokirjelduses märgitut, et see, sh numbrid on kehtivad kuni 24.11.2016. Arvestades, et sõidukil puudusid väärteo toimepanemise hetkel 06.03.2017 Eesti Vabariigi registreerimismärgid, vaid olid Leedu Vabariigi registreerimismärgid (fotod lk 15-16), puudub kahtlus selleski, et sõidukit ei olnud Eesti Vabariigis registreeritud. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt, lõppes mootorsõiduki registrikanne 24.11.2016 ning LS § 77 lg 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud.

Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, millel registrikanne puudub, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhtudel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et Z.T oleks võinud juhtida mootorsõidukit LS § 73 lg 5 kohaselt. Seega tuleb asuda seisukohale, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Z.T rikkus 06.03.2017 LS § 76 g 1 nõuet, juhtides kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit Volkswagen Passat, kuivõrd sõiduk oli Leedu Vabariigi registrist kustutatud 24.11.2016 ning sõidukile oli paigaldatud sellele mootorsõidukile sel ajahetkel mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid.

Seega realiseeris Z.T oma tegevusega LS §-des 203 ja 205 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud. Kohtu hinnangul ei esine asjas kõrvaldamata kahtlust, mis tuleks tõlgendada Z.T kasuks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et tema teadis, et mootorsõiduki dokumendid on kõik korras. Kohus sellise väitega ei nõustu. Väärteotoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt, omas kaebaja sõiduki dokumente nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteo toimepanemise ajal, näidates neid kontrollijale.

Seega kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebajal oli reaalne võimalus kontrollida dokumentide kui ka registreerimistunnistuse kehtivust varem. Kaebaja seda ei teinud, seega rikkus ta hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse kohaselt peab isik teo toime panema seoses hooletu käitumisega, kusjuures hooletu teo tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav ehk üldiselt äratuntav. LS § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. LS § 205 näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Z.T pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Z.T on selgitanud, et ta ei olnud asjaga kursis. Samas on aga teada, et liikluses kasutatavad sõidukid peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning peavad omama riiklikke registreerimismärke.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud kontrollima tema käsutuses olevaid dokumente ning saama aru, et tema kasutuses olnud sõidukil olevad registrimärgid on kehtetud ning mitte sõitma mootorsõidukiga, mille numbrid ei ole enam kehtivad. Ka oleks Z.T olnud võimalik pöörduda enne sõidukiga liiklema asumist Eesti Vabariigis päringuga näiteks Maanteeameti poole, et kontrollida, kas nimetatud sõidukiga Eestis liiklemine on lubatud või mitte. Maanteeameti kodulehel on olemas selge õpetus, mida isik peab teadma ning millega arvestama, kui ta ostab auto välismaalt.

Kuivõrd antud informatsioon on avalik, oleks Z.T kohusetundliku käitumise korral pidanud sellega tutvuma. Z.T aga ei omistanud välisriigi registreerimismärgile ja selle kehtivusajale piisavat tähelepanu, mistõttu ei suhtunud olukorda kohtu hinnangul piisava kohusetundlikkusega, st ei kontrollinud, kas nimetatud sõiduki juhtimine sellistel tingimustel on lubatud või mitte. Z.T sõiduki valdajana oli kohustatud veenduma sõiduki kehtivas registrikandes mida nõuab ka LS § 76 lg 1. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusaluse isiku Z.T väärteokorras karistamine on olnud seaduslik.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu 16.02.2015 lahend nr 3-1-1-63- 14; 17.05.2013 nr 3-1-1-52-13).

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (16.05.2007 lahend nr 3- 1-1-14-07). Riigikohus on öelnud, et kui tegu vastab mitmele kvalifikatsiooni normile, siis on süü keskmisest suurem ja karistus määratakse üle keskmise määra. Z.T pani ühe teoga toime kaks liiklusalast väärtegu, s.o LS § 203 ja LS § 205 nõuete rikkumise, seega on isiku süü üle keskmise.

Z.T ei ole kahetsenud oma tegu, ei kohtueelses ega ka kohtusse esitatud kaebuses. Isiku teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Oluline on ka see, et kaebaja poolt toimepandud teod pandi toime ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette LS § 205, mille alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Kuigi arvestades seda, et Z.T süüd võiks Riigikohtu poolt määratud kriteeriumite alusel hinnata keskmisest suuremaks, on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks karistada teda 50 trahviühiku suuruse karistusega, mis on pool sanktsiooni keskmisest määrast. Kohus leiab, et kuna Z.T pole varem väärteokorras karistatud (tl 18) , siis oli karistuse määramine alla keskmist määra igati mõistlik ja põhjendatud. Seega määratud karistus ei ole kohtu hinnangul liialt karm ning vastab Z.T süü suurusele. Kohus on seisukohal, et õiguserikkumise iseloomu arvestades ei ole Z.T-le mõistetud karistuse näol tegemist ebaproportsionaalse karistusega, Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine.

Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus, on vastavuses Z.T süü ning karistuse eesmärkidega ja järelikult tuleb Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2780,17,002037 jätta täielikult muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik