1-17-6272/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-6272

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-17-6272 Kohtunik Ivi Kesküla Kriminaalasi H.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06. juuli 2017. a otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.R i Süüdistatava ’ (XXX), 2

kehtivat kriminaalkaristust, kinni peetud 25.05.2017 apellatsioon

Prokurör Natalia Lebed RESOLUTSIOON

Jätta H.R ’i apellatsioon Harju Maakohtu 06. juuli 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellandile Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 06.07.2017.a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati H.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 kuud ja 5 päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 10.03.2017.a Harju

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra 2 kuud 20 päeva vangistustning mõisteti liitkaristuseks 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha 10.03.2017.a Harju Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 09.03.2017 kuni 24.05.2017 s.o 2 kuud ja 15 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 25.05.2017. 1(3)

1-17-6272

Määrati, et tõkend – vahistamine – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

2. 20.07.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus H.R’i apellatsioon, milles ta palub määrata temale mõistetud vangistuseks 3 kuud ja 4 päeva. H.R leiab, et prokurör oli esitanud ebakorrektse arvutuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et H.R’i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.

5. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest sõlmiti 06.07.2017 süüdistatava ja prokuröri vahel kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör kohtus muuhulgas, et H.R tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetakse talle karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 10.03.2017.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra – 2 kuud 20 päeva vangistust – ning mõista liitkaristuseks

5 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 10.03.2017.a Harju maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 09.03.2017 kuni 24.05.2017 s.o 2 kuud ja 15 päeva.

Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.05.2017.a. 06.07.2017 toimunud kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde ning selgitas, et kokkuleppe ja süüdistuse sisu on arusaadavad, ta jääb kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, palub kokkuleppe kinnitada (T I lk 125 prd). Samal päeval tegi maakohus süüdimõistva kohtuotsuse vastavuses sõlmitud kokkuleppega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06. 2(3)

1-17-6272

6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus H.R’i apellatsiooni läbi vaatamata. 3(3)