3-17-1529/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-757

3-17-1529

3-17-1663

Haldusasi

S.J.

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976

tühistamiseks (3-17-757)

S.J.

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste nr

1711802/04050 tühistamiseks (3-17-1529)

S.J.

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

07.07.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/23724 ja

25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 osaliseks

tühistamiseks (3-17-1663)

Menetlusosalised

Kaebaja – S.J., volitatud esindaja v.adv Maria Mägi-

Rohtmets

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindajad Kent Märjamaa ja

Terje Krais

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kaebuse muutmine, kaebuse

tagastamine, kaebuse menetlusse võtmine, esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine, kaebuste liitmine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 08.08.2017 määruse resolutsiooni p 2, mille kohaselt Tallinna Halduskohus

teeb otsuse haldusasjas nr 3-17-757 avalikult teatavaks 15.08.2017 kell 16.00.

2. Jätta rahuldamata Tallinna Linnaplaneerimise ameti taotlus lõpetada menetlus

haldusasjas nr 3-17-757.

3. Uuendada menetlus haldusasjas nr 3-17-757.

4. Lubada kaebuse muutmine haldusasjas nr 3-17-757 ning menetleda kaebust nõuetes

tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja 9 hoone

laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.

5. Tagastada läbivaatamatult kaebus haldusasjas 3-17-1529.

6. Tagastada läbivaatamatult kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes keelata Tallinna

Linnaplaneerimise ametil väljastada ehitusloa nr 1712271/23724 ja ehitusloa nr

1712271/25585 alusel ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni käesolevas asjas tehtava

ning menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

2(9)

7. Tagastada läbivaatamatult kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA

07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 (kinnistu teed ja platsid – Vana-Kalamaja

9).

8. Võtta menetlusse kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA 25.07.2017

ehitusluba nr 1712271/25585

9. Asja vaatab läbi kohtunik Janek Laidvee ainuisikuliselt.

10. Kohustada vastustajat vastama kaebusele hiljemalt 14.09.2017. Vastusele tuleb lisada

kõik asja lahendamiseks vajalikud dokumendid.

11. Menetlusosalistel teatada kohtule hiljemalt 14.09.2017, kas nad peavad võimalikuks

asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil

kokkuleppel.

12. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-1663 rahuldamata.

13. Liita haldusasjad nr 3-17-757 ja 3-17-1663 ühte menetlusse ning menetleda liidetud

kaebusi haldusasjana nr 3-17-757.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 5–7 võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4,

§ 203 lg 1 ja § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 12 võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg

2, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p 13 on määruskaebusena erandina vaidlustatav juhul, kui

liitmine takistab ebamõistlikult mõne liidetud asja menetlust. Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus võttis 17.04.2017 määrusega menetlusse S.J. kaebuse Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamiseks

(haldusasi nr 3-17-757). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse peatada

esialgse õiguskaitse (EÕK) abinõuna nimetatud ehitusloa kehtivus.

1.1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 02.05.2017 S. J. taotlus kaebuse muutmiseks. Lisaks

tühistamisnõudele soovib kaebaja tuvastada Tallinna linna poolt Vana-Kalamaja 9 hoone

laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasust. Ühtlasi palus kaebaja

rahuldada tema korduv taotlus EÕK kohaldamiseks ning peatada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr

1712271/05976 kehtivus kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

1.2. Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2017 määrusega rahuldamata kaebaja korduva EÕK

taotluse.

1.3. Tallinna Halduskohtu 08.08.2017 määruse kohaselt pidi Tallinna Halduskohus tegema

otsuse haldusasjas nr 3-17-757 kohtukantselei kaudu teatavaks 15.08.2017 kell 16.00.

1.4. Vastustaja esitas 09.08.2017 taotluse haldusasja nr 3-17-757 menetluse lõpetamiseks seoses

03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 kehtetuks tunnistamisega.

2. S. J. esitas 21.07.2017 kaebuse TLPA 21.06.2017 projekteerimistingimuste tühistamiseks

(haldusasi nr 3-17-1529). Kaebusele oli lisatud EÕK taotlus, milles kaebaja palus peatada

projekteerimistingimuste ja TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 kehtivus. Kohus jättis

31.07.2017 määrusega EÕK taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.08.2017 menetlusdokument, mis registreeriti haldusasjana

nr 3-17-1663 ning milles S. J. taotleb:

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

3(9)

1) tühistada TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 osas (kinnistu teed ja platsid

– Vana-Kalamaja 9);

2) tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585 Vana-Kalamaja 9 hoone

laiendamiseks üle 33%;

3) keelata TLPA-l väljastada ehitusloa nr 1712271/23724 ja ehitusloa nr 1712271/25585 alusel

ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni käesolevas asjas tehtava ning menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni;

4) peatada EÕK korras 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr

1712271/25585 kehtivus ja seeläbi ehitustegevus aadressil Vana-Kalamaja 9 kuni asjas tehtava

ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni;

5) alternatiivselt keelata EÕK korras kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585

alusel ehitistele kasutusloa andmine;

6) liita kaebus ühte menetlusse haldusasjadega nr 3-17-757 ja 3-17-1529.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohtul tuleb otsustada, kuidas jätkata haldusasjade nr 3-17-757, 3-17-1529 ja 3-17-1663

menetlust.

Haldusasja nr 3-17-757 menetlusest

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega, mida

vastustaja taotleb, ning leiab, et menetlust tuleb jätkata 03.03.2017 ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõudes (Kaebaja 10.08.2017 menetlusdokument, p 5.2) See on kaebaja hinnangul

oluline, andmaks õiguslik hinnang läbi viidud haldusmenetlusele kui tervikule, seda eriti

olukorras, kus 03.03.2017 ehitusloa õiguspärasus võib sõltuda seotud haldusmenetluste ning

antud haldusaktide õiguspärasusest.

6. Kohus sedastab, et olukorras, kus vaidlusalune haldusakt on kehtetuks tunnistatud, ei ole

tühistamisnõue enam asjakohane. Kohus möönab, et ei ole varem tuvastamiskaebuse edulootusi

pidanud kõrgeks (vt 17.04.2017 määrus, p 12), kuid ei ole kaebuse muutmisest määruse

resolutsioonis keeldunud. Kohtu hinnangul on 03.03.2017 ehitusloa kehtetuks tunnistamise tõttu

asjaolud muutunud, mistõttu ei saa kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks eitada. Vastupidi,

kaebaja põhjendatud huvi jätkata tuvastusnõuete menetlemist tuleb jaatada.

Õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule eelise või mingi kasu. Riigikohtu praktika

kohaselt on tuvastamiskaebus lubatav siis, kui isik kavatseb hiljem esitada kahju hüvitamise

nõude või kui kaebusel on rehabiliteerivad, s.o olukorda parandavad, või preventiivsed ehk

ennetavad eesmärgid. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, kui kaebajal on lihtne huvi

veenduda toimingu õigusvastasuses. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud ehitusloa

õiguspärasusest sõltub vähemalt osaliselt edasise haldusmenetluse õiguspärasus, mistõttu on

tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kuigi TLPA 03.03.2017 ehitusluba nr 1712271/05976 on

kehtetuks tunnistatud ning seda asendab TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585, mille

kaebaja on samuti vaidlustanud, on tegu sama ehitusprotsessiga ning oluline on ka see, et

vastustaja on oma seisukohta hoone mahu osas protsessi kestel muutnud. Algse ehitusloa

andmiste eelduste õiguspärasuse kontrollimine võib seetõttu osutuda vajalikuks. Olukorras, kus

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

4(9)

tühistamiskaebuse esitamise alus on ära langenud, ei ole kaebajal tuvastusnõuetele alternatiivset

ning tõhusamat õiguskaitsevahendit (HKMS § 45 lg 2) ning vastustaja taotlus menetluse

lõpetamiseks haldusasjas nr 3-17-757 tuleb jätta rahuldamata. Tuvastamiskaebuse lahendamisel

tuleb kohtul hinnata, kas TLPA 03.03.2017 ehitusluba nr 1712271/05976 väljastati õigetel

eeldustel, st kas kavandatava hoone maht jäi alla 33% või ületas seda. Kaebaja 02.05.2017

esitatud nõue tuvastada Tallinna linna poolt Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks

planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus on olemuslikult samasisuline.

Kohus leiab seega, et põhjendatud on lubada kaebust muuta ning menetleda haldusasjas nr 3-17-

757 raames nõudeid tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja

9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus. Menetluse

uuendamise tõttu tuleb tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2017 määruse resolutsiooni p 2,

mille kohaselt teeb Tallinna Halduskohus otsuse haldusasjas nr 3-17-757 avalikult teatavaks

15.08.2017 kell 16.00.

Kaebuse tagastamine haldusasjas nr 3-17-1529

7. Kohus ei ole võtnud menetlusse kaebust haldusasjas nr 3-17-1529. Haldusasjas nr 3-17-1529

on kaebaja taotlenud TLPA 21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste nr 1711802/04050

tühistamist. Nimetatud projekteerimistingimused olid antud Vana-Kalamaja 9 hoone

laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Viidatud projekteerimistingimustele

toetudes väljastas TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585, mille kaebaja on samuti

vaidlustanud.

Kaebaja on viidanud, et ehitustegevus kõrvalasuval kinnistul ning selleks eelhaldusaktidega

tingimuste määramine riivab kaebaja omandiõigust (PS § 32) ja õigust tervise kaitsele (PS § 28).

Kinnistul asuva olemasoleva hoone oluline laiendamine ilma asjakohaste leevendusmeetmeteta

toob kaebaja väitel piirkonda kaasa märkimisväärsed negatiivsed mõjud suureneva

liikluskoormuse näol, mis omakorda suurendab müra ja saastet ning vähendab kaebaja kinnisasja

väärtust.

8. Kaebaja esitatud väited on sarnased haldusasjas nr 3-17-757 esitatutega. Kuigi

projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks ehitusloale, ei ulatu S. J. kaebeõigus nende

vaidlustamiseni, sest konkreetse hoone ehitamisega seotud küsimused ei riiva kaebaja

subjektiivseid õigusi. Kaebaja on küll väitnud, et Vana-Kalamaja 9 laiendatav hoone ei ole ohutu,

kuid tegemist on avalike huvide, mitte tema subjektiivsete õiguste kaitsmisega.

Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole lubatav, vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1844, p 14. Kohtupraktikas kujunenud

seisukohad on asjakohased ka 01.07.2017 jõustunud ehitusseadustiku osas, kuna seadus siin

muutusi ette ei näinud.

Seega tuleb kaebus haldusasjas nr 3-17-1529 tagastada läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud ning see

ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

Haldusasi nr 3-17-1663

Keelamiskaebuse tagastamine

9. Kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-17-1663 keelamiskaebuse, mille kohaselt tuleb keelata

väljastada TLPA 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr

1712271/25585 alusel ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Kaebaja leiab, et kuna kinnistul asuvate ehitiste ehitus on lõppfaasis ning on

tõenäoline, et hoonetele väljastatakse kasutusluba lähiajal, on keelamiskaebuse esitamine

vältimatu kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks.

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

5(9)

10. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata,

et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Käesoleval juhul ei ole täidetud

keelamiskaebuse esitamise eeldused. Kui ka eeldada seda, et vastustaja väljastab Vana-Kalamaja

9 hoonele kasutusloa, mis rikub kaebaja õigusi, ei ole kohtu hinnangul võimalik väita, justnagu

ei saaks kaebaja oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Kui kasutusluba

riivab kaebaja õigusi, on võimalik see kohtus vaidlustada ning nõuda EÕK korras ka selle

kehtivuse peatamist. Seega on täitmata keelamiskaebuse esitamise eeldused ning keelamiskaebus

tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult. Kuigi kasutusloa väljastamise järel

ei ole ehitusloa tühistamine enam võimalik, saab ja reeglina ka peab kohus kasutusloa

õiguspärasuse üle otsustamisel sisuliselt hindama mh ehitusloa seaduslikkust (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-381, p 13).

Tühistamiskaebuse osaline tagastamine

11. Vastustaja hinnangul on III etapi ehitusloa tühistamiseks (TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr

1712271/23724) esitatud kaebus lubamatu, kuivõrd kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud

ehitusluba saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimetatud ehitusloa alusel on õigus rajada

kokku 5 erinevat rajatist (külmaveetorustik, kanalisatsioonitorustik, kinnistu sisesed sideliinid,

piirdeaed ning kinnistu teed ja platsid) ja lammutada kinnistul asuv abihoone. Kaebuse punktist

4.32–4.36 nähtuvalt on nimetatud ehitusluba vaidlustatud motiivil, et kinnistule on kaebaja

hinnangul projekteeritud liiga vähe parkimiskohti, st kaebus puudutab vaid ühte ehitamisloa nr

1712271/23724 alusel ehitatavat rajatist (ehitusloa lisa 3). Kohus on oma 17.04.2017

kohtumääruses haldusasjas nr 3-17-757 p-s 12.3 leidnud, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei

puuduta see, mitu parkimiskohta naaberkinnistule projekteeritakse, sh puudub kaebeõigus ka

küsimuses, kas neid on vähe või piisavalt. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebajal puudub

kaebeõigus TLPA 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 vaidlustamiseks ja haldusasjas nr 3-

17-1663 esitatud kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult.

Kaebuse menetlusse võtmine nõudes tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585

12. Kohtu hinnangul saab TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 tühistamise nõude võtta

menetlusse. Eelkõige hõlmab kaebeõigus selle kontrollimist, kas TLPA käitus õiguspäraselt, kui

jättis detailplaneeringu algatamata planeerimisseaduse § 125 lg 5 alusel. Ehitusluba ei saa

vaidlustada avalikes huvides. Kaebaja väiteid, mis puudutavad ehitamise nõuetele vastavust,

vajalike projektide ja ekspertiiside puudumist jms tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta

tähelepanuta.

13. Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt

halduskohtu pädevusse ning on esitatud alluvusjärgsele kohtule (HKMS § 7 lg 1). Kaebuselt on

tasutud riigilõiv. Kaebus vastab HKMS §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab

kaebust menetleda. Kaebus tuleb lugeda tähtaegseks (HKMS § 46 lg 1).

14. Vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 tunnistab kohus vastustajaks Tallinna linna. Vastustajal tuleb

esitada vastus kaebusele ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud

dokumendid määruse resolutsioonis toodud ajaks. Kaebuse lisaks olevaid tõendeid ei ole vaja

uuesti esitada. Kaebaja esitatud dokumentidele saab viidata, kasutades kaebuse lisade

numeratsiooni. Kaebusele vastuse koostamisel tuleb vastustajal lähtuda HKMS §-dest 50, 52–54

ja 123. Vastustajal tuleb märkida, kas nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses või

soovitakse asja läbivaatamist istungil. Kaebaja on teada andnud, et ta soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil.

15. Kui menetlusosalised peavad võimalikuks vaadata asi läbi lihtmenetluses, lahendada asi

kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, tuleb sellest kohut teavitada eelistatavalt kohtule

esitatavas vastuses kaebusele või kaebaja puhul eraldi avaldusega.

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

6(9)

16. HKMS § 32 lg 1 p-des 1–5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan peavad

esitama menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu

(www.e-toimik.ee)

või

mõjuval

põhjusel

elektrooniliselt

aadressil

tlnhktallinn.menetlus@kohus.ee (HKMS § 53 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

336 lg 6). Ka teised menetlusosalised esitavad võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule

elektrooniliselt (HKMS § 52 lg 6, TsMS § 334 lg 2). Advokaadil ja haldusorganil tuleb kohtule

edastatav avaldus ja selle lisad saata vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja haldusorganile,

teavitades sellest kohut (HKMS § 53 lg 2). Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise

kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus TsMS § 337 alusel trahvida.

17. HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma

õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Menetlusdokumentide

vastuvõtmise ja asjas tähtsust omavate tõendite esitamisega viivitamine venitab menetlust ja

takistab asja kiiret lahendamist. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist

pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.

Esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-1663

18. Kaebaja taotleb EÕK korras peatada 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017

ehitusloa nr 1712271/25585 kehtivus ja seeläbi ehitustegevus aadressil Vana-Kalamaja 9 kuni

asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt keelata EÕK

korras kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 07.07.2017

ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitistele

kasutusloa andmine.

19 Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.

19.1. Kaebuses kirjeldatud rikkumisi seoses asjakohaste menetluste läbi viimata jätmisega ei ole

võimalik kõrvaldada tagantjärgi pärast ehitustegevuse lõppemist, kuivõrd kaebaja sisuline

kaasamine kõnealustes menetlustes saab toimuda üksnes õigeaegselt, s.o nõuetekohase

haldusmenetluse käigus ning enne ehitustegevuse alustamist/lõppemist. Vähem oluline ei ole

asjaolu, et ehitusloa kujundav mõju lõppeb ehitise valmimisel. Seetõttu saab kaebaja õiguste

efektiivne kaitse olla võimalik üksnes juhul, kui kohus peatab kohtuvaidluse ajaks esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud ehituslubade kehtivuse, s.o antud juhul ehitustegevuse Vana-

Kalamaja 9 kinnistul.

19.2. Sobivaks abinõuks kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks võib olla ka keeld vastustajale

väljastada vaidlustatud ehituslubade alusel kasutusload. Arvestades, et kinnistul asuvate ehtiste

ehitus on lõppfaasis ning on tõenäoline, et ehitistele väljastatakse kasutusluba lähiajal. Sellisel

juhul jääks kaebaja efektiivne kohtulik kaitse teostamata ning õigused kaitseta. Arvestades, et

kaebaja on ühtlasi esitanud kaebuses ka kasutuslubade andmise keelamise nõude, on esialgse

õiguskaitse abinõu seotud vaidluse põhiesemega. Kohtupraktikas on abinõu rakendamise

põhjendatust sedastatud, kui esineb kaebaja õiguste ebasoodsa mõjutamise oht.

19.3. EÕK rakendamine ei saaks ülemääraselt kahjustada avalikku huvi. Ehitus- ja

planeerimistegevus peab olema suunatud tasakaalu leidmisele erinevate vastanduvate huvide

vahel ega saa juhinduda üksnes ühest. Teisalt ei saa avalikuks huviks olla abstraktselt ühe

koolimaja ehitus, vaid see, et saavutatav tulemus sobitub ümbruskonda, kahjustab võimalikult

vähe naabruskonna elanike õigusi ning on ka õpilastele ohutu. Puuduvad konkreetsed andmed

selle kohta, et Tallinnas esineks üleüldse õppekohtade puudus. Vähem tähtis ei ole avalike huvide

seisukohalt ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole tänase päevani viidud läbi nõutavat ehitusprojekti

ekspertiisi, mis peaks tuvastama ehitusprojekti alusel kavandatud ehitise ohutuse ja

nõuetelevastavuse. Lisaks ei ole vastustaja üheski varasemas menetluses põhistanud ega

tõendanud, et eksisteeriks vältimatu või oluline avalik huvi ehitada Vana-Kalamaja 9 hoone

valmis juba käesoleva aasta sügiseks.

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

7(9)

20. Vastustaja väitel ei ole kaebaja EÕK taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale

kuuluv subjektiivne õigus saab pöördumatult rikutud või ohustatud juhul, kui EÕK taotlust ei

rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajavad

tema õigused kaitset juba EÕK korras.

20.1. III etapi ehitusloa (nr 1712271/23724) tühistamiseks esitatud kaebus on lubamatu, kuivõrd

kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud ehitusluba saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna

kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole nimetatud ehitusloa osas esitatud EÕK taotlus lubatav.

20.2. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kasutuslubade andmise keelamist, kuivõrd

hoone kasutamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul puudub mistahes

võimalus tõsikindlalt väita, et vastustaja väljastab hoonele ja seda teenindavatele rajatistele

kasutusload, mis oleksid õigusvastased. Keelamiskaebus on ilmselgelt ennatlik, kuivõrd

teoreetiliselt saab kaebaja vaidlustada hoonele antava kasutusloa ja nõuda selle kehtivuse

peatamist EÕK korras, kui see kasutusluba peaks kuidagi kaebaja õigusi puudutama. Kuna

keelamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole ka keelava esialgse õiguskaitse abinõu

esitamine lubatav.

20.3. EÕK taotlus (kõigi kolme abinõu osas) ei ole lubatavad õiguskaitsevajaduse puudumise

tõttu. Tallinna Halduskohus on juba kahel korral tuvastanud, et kaebajal puudub õiguskaitse

vajadus Vana-Kalamaja 9 kinnistul ehitustegevuse peatamiseks (vastavalt 17.04.2017 määrus

haldusasjas nr 3-17-757, p 13 ja 31.07.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1529, p 11). Kaebaja on

mehaaniliselt korranud oma varasemaid taotlusi ning neist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mille

pinnalt saaks kaebaja õiguskaitsevajadust jaatada.

20.4. Isegi kui liikluskoormus piirkonna tänavatel teatud kellaaegadel suureneb, ei riku see

kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et liiklustihedus

tänavatel püsiks tema jaoks harjumuspärasel tasemel. Kaebaja kinnistule on paigaldatud

liiklusmärk, mis ei luba teed kasutada ilma valdaja loata, st kaebaja väited „parkimisanarhia“

tekkest naaberkinnistutel on väheveenvad ja need ei saa mõjutada ehitusloa õiguspärasust.

Kaebaja pole tõendanud, et Vana-Kalamaja 9 hoone valmimisega seonduvalt hakkavad liiklusest

tulenev müra ja saaste ületama lubatud piirmäärasid.

20.5. Praegusel juhul esineb oluline avalik huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu

korrastamiseks viisil, mis tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmetele

ning GAG-i algkoolile võimaluse viia õpet läbi ühes vahetuses. Ehituslubade kehtivuse

peatamise korral saaks avalik huvi olulisel määral kahjustatud, vastustajale tekiks majanduslik

kahju. Lisaks sellele satuks tõsisesse ohtu sadadele lastele hariduse kättesaadavus.

21. Kohus on EÕK vajadust seoses Vana-Kalamaja 9 koolihoone ehitustöödega hinnanud

mitmeid kordi (17.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-757 ja 11.05.2017 määrus korduva EÕK

kohta, 31.07.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1529). Kohus ei pea vajalikuks nimetatud

määrustest esitatud seisukohti üle korrata.

Kohus peab vajalikuks lisada järgnevat:

– Kohus ei ole kaebuse edulootusi pidanud kõrgeks (vt 17.04.2017 määrus, p 12) ning on

jätkuvalt seda meelt. Samas ei saa ka eitada kaebeõiguse olemasolu. Eelkõige tuleb hinnata seda,

kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud läbi viitama detailplaneeringu menetluse. Kaebaja väite

jaatamine ei vii automaatselt ehitusloa tühistamiseni, vaid tuleb hinnata seda, kas menetluslik

minetus oli sedavõrd oluline, et mõjutas asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

– Kaebaja väited ei puuduta laiendatava hoone omadusi (nt insolatsiooniprobleem, hoone mõju

kaebaja kinnistu kasutamisele vms), vaid pigem lähtuvad hoone edaspidisest käitamisest.

Sellisena toetub kaebaja kohtu hinnangul eelkõige igaühe õigusele tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1). Nimetatud õiguse

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

8(9)

tagamise määr aga sõltub suuresti elukoha paiknemisest. Tiheasustusega aladel, eeskätt

linnasüdames tuleb erinevaid häiringuid paratamatult rohkem taluda kui äärelinnas või väljaspool

linna elades. Puudub ka subjektiivne õigus „ummikuvabale“ linnakeskkonnale. Kuna

prognoositav liiklusprobleemidega ala jääb ka kaebaja kinnistust piisavalt kaugele, ei ole kohus

ka selles osas kaebuse perspektiive pidanud kõrgeks.

– Ei ole vaidlust, et detailplaneeringumenetluse raames oleks kaebajal olnud rohkem võimalusi

kaasa rääkida Vana-Kalamaja hoone laiendamise, sh liikluskorralduslikes küsimustes. Ei saa

välistada, et eelnevalt oleks leitud lahendused, mis kaebajale oleksid olnud sobilikud. Samas ei

ole võimalik enne Vana-Kalamaja 9 hoone kasutuselevõttu läbi viia uuringuid, mis nimetatud

hoone käitamisega seotud liiklusolukorrast ja selle mõjudest täpsema pildi annaksid, kuna tegu

saaks olla ikkagi prognoosidega, mitte täpsete uuringutega. Vana-Kalamaja 9 hoone mõju

liikluskoormuse mõttes on kirjeldatav ja hinnatav ikkagi peale hoone kasutusele võtmist, mitte

sellele eelnevalt. Sellisena on koolihoone rekonstrueerimise peatamine kohtu hinnangul

põhjendamatu. Olemasoleva liiklusolukorra kaardistamist ja mõõtmist ehitustegevus ei välista.

– Liikluskorralduslikud küsimused on sellised, mida saab ka lahendada vastava probleemi

tõstatudes. Kindlasti ei lõppe kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta sellega, et kool ehitatakse

valmis ja see saab kasutusloa. Kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda elamist tervise- ja

heaoluvajadustele vastavas keskkonnas.

– Kaebusest jääb mulje, et ainus võimalus liiklusprobleemidele reageerida on suurendada

tänavate läbilaskevõimet ja parkimiskohtade arvu. Samas võib kesklinna tingimustes hoopis

autodega liiklemist piirata ning anda eeliseid jalakäijatele ning jalgratturitele. Tiheasustuse

tingimustes on linnaruumis paratamatult piiratud arv parkimiskohti. Samas tuleb inimestele

tagada hardusteenuse kättesaadavus võimalikult nende kodu lähedal. Kodulähedast kooli ei saa

seetõttu rajada kuhugile kaugemale pelgalt argumendil, et kooli on seal autoga mugavam

juurdepääs. Kuna kohaliku omavalitsuse ressursid on piiratud, tuleb ka paratamatult arvestada

sellega, millises kinnistud on kättesaadavad ning milliste arendamine on rahaliselt mõistlik.

– Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone

rekonstrueerimine on avalikes huvides ning piirkonnas eksisteerib koolikohtade puudus.

– Põhjendamatu on EÕK kohaldamine keelamiskaebuse tagamiseks. Käesoleva määrusega

kohus tagastas keelamiskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vaidlustada

Vana-Kalamaja 9 hoonele antavat kasutusluba ja taotleda selle raames EÕK kohaldamist.

Ülaltoodut arvestades tuleb EÕK taotlus jätta rahuldamata.

Haldusasjade nr 3-17-757 ja 3-17-1663 liitmine

22. HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja,

milles on samad pooled, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine

võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

23. Haldusasjades nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663 on menetluses kaebaja samasisulised nõuded,

mida oleks saanud esitada ühes kaebuses. Nende menetlemine on võimalik ühes menetluses

liitkaebusena HKMS § 37 lg 3 mõttes. Mõlemas asjas on tegemist sama vaidlusega ning

kaebustel on sama eesmärk – saavutada see, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja

tarbeks ei tehtaks ehitustöid aadressil Vana- Kalamaja tn 9, kuni on täidetud kaebustes nimetatud

tingimused. Kohtu hinnangul on põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663

esitatud kaebusi koos, sest nende ühine menetlemine võimaldab asjade kiiremat ja lihtsamat

lahendamist. Seetõttu liidab kohus haldusasjad nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663 ühte menetlusse,

jättes haldusasja numbriks 3-17-757.

3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663

9(9)

Kokkuleppe ja kompromissi kaalumine

24. Toimikutest ei nähtu, kas vastustaja on proovinud asja kaebajaga kokkuleppel lahendada.

Selgusetu on, millised on kaebaja konkreetsed ettepanekud ning kas neid oleks võimalik arvesse

võtta. Kohtule nähtub, et vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud ega temalt konkreetseid

ettepanekuid küsinud. Nõustuda tuleb vastustajaga, et olukorras, kus hooned on peaaegu valmis

ehitatud, ei ole võimalik endist olukorda taastada, vaid tuleb leida lahendus tuleviku jaoks. Linn

leiab, et kaebaja ei esinda enda, vaid kolmandate isikute huve, kes on GAG-i laiendamise vastu.

Samas ei nähtu, et linn oleks kaebajat ära kuulanud ning tema ettepanekuid püüdnud teada saada.

Olukorras kus toimitakse kiirustades ning ehitusprotsessi käigus toimuvad muudatused, mis

omavad linnakodanike jaoks negatiivset toimet, peaks vastustaja omalt poolt tegema kõik, et oma

tegevuse tagajärgi leevendada. Kohus kutsub seega menetlusosalisi üles pidama läbirääkimisi

kokkuleppe ja kompromissi leidmiseks ning palub läbirääkimise tulemustest kohut teavitada (vt

määruse p 15).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik