4-17-2324/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2324 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

U.L kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 06.04.2017 302, otsusele väärteoasjas nr 2 17,003635 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: U.L

(isikukood xxx), elukoht xxxx, , e-post: xxxx ei tööta

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. U.L-i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta prefektuuri 06.04.2017 2302, 17, 003635 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

2

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liikluspolitseinik Sander Kullamaa koostas menetlusalusele isikule U.L-ile

13.03.2017 20170313084311, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis väärteoprotokolli 13.03.2017 kell 16:34 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Tallinn- Narva

mnt 66 km, liikus Tallinna suunas. kiirusega 122 km/h + /- 4 km/h Juhtis mootorsõidukit , millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi 15 lg 1 p 1

gu LS) § nõudeid. Väärte on kvalifitseeritud 27 lg 2

LS § 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas menetlusalusele isikule U.L-ile 06.04.2017 otsuse, menetlusalune millest nähtub, et

isik juhtis 13.03.2017 kell 16:34 xxxx, r/m xxxx -Viru maakonnas, mootorsõidukit , Lääne Tallinn- Narva mnt 66 km, liikus Tallinna suunas. kiirusega 122 km/h Juhtis mootorsõidukit + /-

4 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärte

gu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. määrati LS § 2 Menetlusalusele isikule 27 lg 2 alusel karistuseks

2 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

3. 20.04.2017 esitas menetlusalune isik U.L Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale

kaebuse, mille kohaselt ta enda süüd ei tunnista. Leiab, et kohtuväline menetleja ei teavitanud teda menetlustoimingu eesmärgist ja tutvustas õigusi formaalselt. Taotleb otsuse tühistamist

või alternatiivselt kohaldada rahatrahvi ja Kaebuse kohaselt jätta talle juhtimisõigus alles. juhtimisõiguse äravõtmise korral kaota ta töökoha ks Soomes. Varasemad trahvid on tasumata põhjusel, et oli töötu.

Vastus

4 . Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku U.L-i kaebusel

e oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole. 5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Key Paju

leidis, et U.L o protokoll on n toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja

3

koostatud õigesti. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega LaserCam 4 nr. LE0046, salvestuse ID 009870.

Kaebusest nähtuvalt tunnistab isik, et ületas möödasõidul lubatud piirkiirust ja eeldas, et teisest

sõidukist möödasõitmisel kiiruseületamise eest rikkumist ei kohaldata. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h, mis tähendab seda, et seadusest tulenevalt on keelatud sõita antud teelõigul kiiremini kui 90 km/h. Möödasõidul kehtib piirkiirus ja selle ületamine on karistatav. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.

6. Videosalvestusest on näha, et isikule on antud tutvumiseks õigused ja kohustused. Rikkumisest

tehtud videosalvestusest nähtub, et kiirusmõõturi sihik on suunatud möödasõidul ja peale

möödasõitu menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduautole registreerimismärgiga x

xxx x

xxx Menetlusaluse isiku poolt toime pandud õigusrikkumine on tõendatud, sest sõiduauto xxxx on peale

möödasõitu kaadris üksinda, kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel ei ole segavaid mõjureid ning kiiruseületus püsib stabiilsena möödasõidul ja peale möödasõitu.

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aulis Vahula analüüsides kõiki väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendeid koostas U.L-ile otsuse, juhindudes KarS §

56 lõikest 1, millega määras karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KarS § 60 lg. 1 ei ole kohaldatav, sest kaasuses ei esine vastavaid kergendavaid asjaolusid, mille alusel saaks karistust kergendada tuues sanktsiooni ülempiiri allapoole kui koosseisu sanktsioonis sätestatud. Mõistetav karistus peaks jääma seega sanktsiooni keskmise piiresse või sellest ülespoole, ülempiiri lähedale. Praeguses asjas pigem ülempiiri lähedale sest isik on varasemalt korduvalt toime pannud süütegusid. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni ülemmäärast. Praeguses asjas ületas menetlusalune isik lubatud (90 km/h) suurimat sõidukiirust 28 km/h, sõites 118 km/h. Karistusregistri (seisuga 11.05.2017) andmetel on menetlusalusel isikul kokku 27 varasemat väärteokaristust, mille hulgas ka mitu kiiruseületamist. Sellise käitumisega näitab U.L oma hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist liikluskultuuri.

Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on kiiruse ületamise eest pandud teadlikult

hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine.

Karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada eripreventiivseid eesmärke. Isik on varasemalt

korduvalt karistatud. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks.

Kui U.L-ile mõista karistus lähtudes sanktsiooni alampiirist, ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Ei ole alust arvata, et jättes isikule juhtimisõigus alles ja vähendades põhikaristust, avaldaks talle sellist mõju, et ta ei pane jätkuvalt toime uusi õigusrikkumisi. 7. KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestab, et isiku süü suurust mõjutab puhtsüdamlik kahetsus. Seda asjaolu

arvestades saab isikule karistuse mõistmisel määrata väiksema karistuse. See aga ei lähe KarS § 60

4

alla. Seega isegi kahetsemise korral, mida praeguses menetluses menetlusalune isik ei ole

väljendanud, ei saa kahetsemise alusel karistusraame muuta ehk sanktsiooni ülempiiri ei ole võimalik tuua alla poole seaduses sätestatust.

Seega on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, mis on alla keskmise karistusmäära antud teo puhul. Riigikohtu lahendile 3-1-1-26-10 tuginedes saab öelda, et sellises määras karistuse mõistmine on võimalik ja seaduslik. Kui menetlusalust isikut ei ole võimalik muul

viisil mõjutada, siis võib talt juhtimisõiguse ära võtta olenemata sellest, kas määratud karistus

mõjutab tema igapäevaelu või tööl käimist. Igal teol on tagajärg. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja U.L-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja k aga ohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et U.L-i Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 2302, 17,003635 muutmata. otsus väärteoasjas nr 10. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises.

Liiklusseadus § 15 lg 1 p on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 1 kohaselt

kilomeetrit tunnis. 11

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, mis asendatud video ja helisalvestisega ja kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega. 12. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse

isiku U.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses

kogutud

, tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega. 13. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga koos videosalvestusega mille kohaselt mõõdeti , 13.03.2017 kell 16:34 U.L-i poolt xxxx r/m xxxx kiiruseks 122 juhitud sõiduauto km/h. Kiir tus oli + /- 4 km/h. . use mõõtmise laiendmäärama Kiirust mõõdetud sõidukist seistes Protokoll on isikule tutvustatud. Videost nähtub, et sõiduauto on peale möödasõitu kaadris x

xxx

üksinda, kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel ei ole segavaid mõjureid ning kiiruseületus püsib

stabiilsena möödasõidul ja peale möödasõitu.

5

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks veel videosalvestuse menetlustoimingu käiku salvestanud osaga, kus nähtub, et isikule on tutvustatud tema i ja õigus kohustusi. Kaebuse kohaselt tunnistab isik ise, et ta ületas sõidukiirust, et mööduda teisest sõidukist. Kaebaja eeldas, et teisest sõidukist möödasõitmisel kiiruseületamise eest rikkumist ei kohaldata. Kohus märgib, et möödasõidul kehtib piirkiirus ja selle ületamine on karistatav.

15. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg 2

o. järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 alusel määrati 27 lg 2 U.L-ile karistuseks 2 kuuks. juhtimisõiguse äravõtmine

16. Kohus leiab, et U.L p toime otsese tahtlusega. ani väärteo KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda

. U.L l kiirusega 118 km/h, kus oli piiratud juhtides mootorsõidukit asu avälisel teel kiiruseks 90 km/tunnis s . Sellise hoolimatu , teadis või vähemalt möönis, et ta ületa sõidukiirust käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

17. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1

p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

18. Tõendamist leidis, et § LS 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel

toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– – 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 19. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg alusel määrati karistuseks sõiduki uhtimisõiguse äravõtmine 2 j 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust määra. alla sanktsiooni keskmist

20. U.L-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra 302, 17, 003635 on

kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat viimane samalaadne tegu on toime väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest,

pandud 29.07.2016, rahatrahv tasumata. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt U.L

6

m Kohus on seisukohal, et ääratud karistusega. menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise

ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse kohus huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

21. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku U.L-i kaebus rahuldamata

ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.2017 2302, 17, otsus väärteoasjas nr 003635 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik