4-17-2220/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2220 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

D.L kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 590, 17, otsusele väärteoasjas nr 2 001192 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: D.L

(isikukood

XXX), elukoht xxxx,

ei tööta

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, VTMS)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. .L-i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida D Jätta

prefektuuri 04.04.2017 7, 001192 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 1

2. toimetada. Kohtuotsus pooltele kätte

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T L koostas menetlusalusele isikule D.L-ile 09.03.2017 61807, mille väärteoprotokolli AB 14

kohaselt menetlusalune isik juhtis 09.03.2017 kell 05:01 xxxx, mootorsõidukit Lääne-Viru

maakonnas,

- Narva mnt 103 km, liikus Narva suunas. Juhtis Sõmeru vallas, Tallinn

mootorsõidukit välisel teel kii , millega ületas sõidukiirust asula rusega 166 km/h + /- 5 km/h

mitte vähem kui Juhile näit tutvustatud.

71 km/h.

Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

15 lg 1 p 1

gu LS) § nõudeid. Väärte

on kvalifitseeritud

27 lg 4

LS § 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule D.L-ile

04.04.2017 otsuse, menetlusalune isik juhtis 09.03.2017 kell 05:01 millest nähtub, et

mootorsõidukit , Lääne Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Tallinn Narva mnt 103 km, liikus xxxx - Narva suunas. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 166 km/h + /- 5 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. Juhile näit tutvustatud. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi.

Menetlusalusele isikule

27 lg määrati LS § 2

4 alusel karistuseks

10 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

3. 17.04.2017 esitas menetlusalune isik D.L Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi, kuid palus kohaldada rahatrahvi ja jätta talle juhtimisõigus alles. juhtimisõiguse ära võtmise korral kaota ta töökoha Kaebuse kohaselt ks . Varasemad trahvid on tasutud.

Vastus

menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku D.L-i . Kohtuvälise

kaebusel

e oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx K P leidis, et D.L on koostatud on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll õigesti. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr. DP019599, taatlustunnistuse nr. TTRSS-13/00182, esimene antenn nr. KC064126.

Kohtueelse menetluses käigus antud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab D.L, et ületas Tallinn-Narva maanteel kiirust.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna analüüsides kõiki x A V xxx väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendeid koostas D.L ile otsuse, juhindudes KarS § 56 - lõikest 1, millega määras karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg. 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmise

10 kuuks.

6. Liiklusseadus § 227 lg. 4 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga -

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

7. KarS § 60 lg. 1 ei ole kohaldatav, sest kaasuses ei esine vastavaid kergendavaid asjaolusid, mille alusel saaks karistust kergendada tuues sanktsiooni ülempiiri allapoole kui koosseisu sanktsioonis sätestatud. Mõistetav karistus peaks jääma seega sanktsiooni keskmise piiresse või sellest ülespoole, ülempiiri lähedale. Praeguses asjas pigem ülempiiri lähedale sest isik on varasemalt korduvalt toime pannud süütegusid. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni ülemmäärast. Praeguses asjas ületas menetlusalune isik lubatud (90 km/h) suurimat sõidukiirust 71 km/h, sõites

161 km/h. Karistusregistri (seisuga 10.05.2017) andmetel, on menetlusalust isikut kokku karistatud

7 korral, mille hulgas on ka mitu kiiruseületamist. Isikut karistati enne selle teo toime panemist viimati umbes kuu aega tagasi, kui ta ületas kiirust 29 km/h võrra. Sellise käitumisega näitab D.L oma hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist liikluskultuuri.

Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui isikut on eelnevalt mitmel korral karistatud kiiruse ületamise eest ja talle määratakse edasi ainult rahatrahve, annaks see ühiskonnale vale signaali.

Karmid karistused on kiiruse ületamise eest pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine.

Karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada eripreventiivseid eesmärke. Isik on varasemalt korduvalt karistatud. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks.

Kui D.L ile mõista karistuseks järjekordne rahatra - hv ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Asjaolul, et uus töökoht asub kodukohast kaugel, ei ole piisav põhjus karistuse muutmiseks. Ei ole alust arvata, et jättes isikule juhtimisõiguse alles ja muutes see rahatrahviks, avaldaks talle sellist mõju, et ta ei pane jätkuvalt toime uusi õigusrikkumisi.

KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestab, et isiku süü suurust mõjutab puhtsüdamlik kahetsus. Seda asjaolu arvestades saab isikule karistuse mõistmisel määrata väiksema karistuse. Sellise kiiruseületuse puhul ei saa, aga muuta juhtimisõiguse äravõtmist rahatrahviks.

Kahetsusest võib eeldada, juhul kui see on siiras, et isik on oma teost aru saanud ning sellest tulenevalt on juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksem.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusv õiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist ) arvestama ka süüdase isikut.

Kohtu otsus muutmata ja D.L-i kaebus rahuldamata. väline menetleja palub jätta

Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. aga Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et D.L-i Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 7, 001192 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 1

10. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises.

Liiklusseadus § 15 lg 1 p on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

1 kohaselt

kilomeetrit tunnis.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. ja

12. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud t

ja õenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku

D.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti

09.03.2017 kell 05:01 D.L-i

xxxx kiiruseks 166 km/h. Kiir tus poolt juhitud sõiduauto use mõõtmise laiendmäärama

oli + /- 5 km/h. Protokoll on isikule Kiirust mõõdetud sõidukist seistes paremalt poolt.

tutvustatud. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr. DP019599, taatlustunnistuse nr. TTRSS-13/00182, esimene antenn nr. KC064126. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü tõendatuks veel tunnistaja A T ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos xxxx T L liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt 103- l kilomeetril. 09.03.2017 kell 05:01 peeti kinni sõiduauto xxxx, mille kiiruseks mõõtis T. L 166 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus Sõidukit juhtis D.L i. -

90 km/h.

15. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnista süüte toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta b o

Tallinn-Narva maanteel sõidukit ja ületas sõidukiirust ebavajalikel põhjustel. Kahetseb xxxx tehtut.

16. KarS

§ 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg 4

o. järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 alusel määrati

27 lg 4 D.L-ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks.

17. Kohus leiab, et D.L-i p toime otsese tahtlusega. ani väärteo

KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda

.

D.L-i l kiirusega 166 km/h, kus oli piiratud juhtides mootorsõidukit asu avälisel teel kiiruseks 90 km/tunnis s . Sellise hoolimatu , teadis või vähemalt möönis, et ta ületa sõidukiirust käitumisega näitas menetlusalu e isik oma käitumist liikluskultuuri n suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

18. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

19. Tõendamist leidis, et § LS 227 lg 4 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS 227 lg 4 kohaselt § mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

20. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg alusel määrati karistuseks sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust

10 kuuks. alla

sanktsiooni keskmist . määra

21. D.L-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590, 1 , määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra 7, 001192 on

kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli kehtiv mitu at väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, sh analoogse väärteo eest,

viimane karistus on määratud 29.04.2017, so kuu aeg pärast antud väärteo toimepanemist. Rahatrahvid on tasutud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada D.L-i hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule

ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

menetlusaluse isiku D.L-i kaebus rahuldamata . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta

ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 2590, 17, otsus väärteoasjas nr 001192 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik