4-08-2531/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-08-2531 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Erki Lepa (Lepp) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 3. märtsi 2008. a otsusele väärteoasjas nr 2602,07,022054 Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Erki Lepp isikukood: 37901300350 elukoht: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar AB Sven Sillar, asukoht: Maakri 23A, 10145 Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1, § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p-st 5, kohtunik otsustas: Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 3. märtsi 2008. a otsus väärteoasjas nr 2602,07,022054 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kohtuotsus saata Erki Lepale ja tema kaitsjale ning Lõuna Politseiprefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse sisu 24. märtsil 2008. a esitas E. Lepp Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 3. märtsi 2008. a väärteoasja nr 2602,07,022054 otsusele, millega määrati Erki Lepale LS § 74117 lg 1

2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3 000 krooni ja LS § 74131 lg 1 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9 000 krooni.

Väärteootsuse kohaselt juhtis E. Lepp 28. jaanuaril 2007. a kell 00:43 Tartus Tähe 54 juures mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa taga seisvale sõiduautole Renault, reg. nr xxx. Varaline kahju tekitati sõiduauto Renault omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. E. Lepp lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik.

Väärteo toimepanemise otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud J. Reimand’i ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokolliga. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 91, § 105, § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi.

Kaebusega vaidlustati väärteootsus täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei pannud E. Lepp toime temale etteheidetavat süütegu. J. Reimandi vastupidised väited ei ole üle 1 aasta väldanud väärteo kohtuvälises menetluses leidnud ühegi teise tõendiga kinnitust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei tuvastatud 07.01.2008. a teostatud asitõendi vaatlusprotokollis, et E. Lepa valduses oleva sõiduauto (registrinumbriga xxx) tagastangel esinenuks mingeid vigastusi, samas tuvastati asitõendi ülevaatusel, et värviparandusi tagastangel ei esine. Väärteootsusest ei selgu, miks eelistas kohtuväline menetleja J. Reimandi ütlusi E. Lepa ütlustele, kuigi väärteomenetluses on neil ütlustel eelduslikult tõenduslikus tähenduses võrdne kaal. Kohtuväline menetleja ignoreeris E. Lepa valduses olnud sõiduki ülevaatamisel tuvastatut, mille kohaselt on sisuliselt välistatud, et selle sõidukiga saanuks toimuda väärteootsuses kirjeldatud kokkupõrge. Samas J. Reimandi ütlusi selle kohta, et E. Lepp põhjustas liiklusõnnetuse ei toeta peale tema enda väidetu mitte ükski tõend. Nimetatud tõenduslikul baasil on välistatud E. Lepa süüditunnistamine.

Menetluse käik 25. septembril 2008. a määras Tartu Maakohus määrusega võtta E. Lepa kaebus väärteoasja arutamiseks avalikul kohtuistungil. Tartu Maakohtu esimehe 20. aprilli 2009. a korralduse alusel anti väärteoasi nr 4-08-2531 kohtunik Rutt Teeveeri menetlusse. 20. mail 2009. a pöördus kohus menetlusosaliste poole saamaks seisukohta esitatud väärteokaebuse suhtes ja asja menetlemise kohta kohtuistungil või kirjalikus menetluses.

Asjaosaliste põhjendused Lõuna Politseiprefektuur esitas oma kirjaliku seisukoha 27.05.2009. a. Kohtuväline menetleja möönis, et tulenevalt KarS § 81 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 5 tuleb kõnealuses väärteoasjas menetlus lõpetada aegumistähtaja möödumisel, kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat. Kohtuvälisel menetlejal puuduvad tõendid, mis osundaksid asjaolule, et E. Lepp oleks kõrvale hoidnud kohtuvälisest menetlusest, mis oleks võimaldanud KarS § 81 lg 8 kohaselt kaebuse sisulist arutamist. Kohtuväline menetleja on nõus E.Lepa kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses.

Erki Lepa kaitsja Sven Sillar nõustus kohtu 20. mai 2009. a kirjas väljendatud seisukohaga, et väärteoasi kuulub aegumise tõttu lõpetamisele. Kaebaja ega tema kaitsja ei soovi asja menetlemist kohtuistungil.

Kohtu seisukoht Karistusseadustik (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasjas tehtud 3. märtsi 2008. a otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise aeg 28. jaanuar 2007. a. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 199 lg 1 järgi kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole

3 kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kuna käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus, siis ei ole kohtuvälise menetleja otsus jõustunud, ning kuna käesolevaks ajaks on möödunud 2 aastat väärteo toimepanemisest, siis on nimetatud väärtegu aegunud.

VTMS § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusosalised on vastuses teatanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 132 lg 3 järgi võib maakohtus otsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 5 järgi väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kuna käesoleval juhul on väärteo aegumistähtaeg möödunud, siis on VTMS § 132 lgst 3 tulenevalt alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks.

Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et väärtegu on aegunud, seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada.

Rutt Teeveer Kohtunik