3-17-1595/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1595 Haldusasi H.K. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosaline Taotluse esitaja – H.K. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Jätta H.K. esialguse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta H.K. menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Nõuded määruskaebusele on toodud HKMS §-s 205 ning määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

15 euro suurune riigilõiv (RLS § 60 lg 6) või esitada menetlusabi taotlus.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 01.08.2017 H.K. esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse, et halduskohus keelaks Tallinna Vanglal täide viimast karistust, mida on kirjeldatud 26.07.2017 distsiplinaarmenetluse protokollis.

2. Kuna H.K. esialgse õiguskaitse taotlus oli puudustega, siis kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-ga 55 jättis kohus taotluse käiguta ning andis H.K.le tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ehkki taotleja esitas täiendavad dokumendid kohtule 08.08.2017, siis pöördus kohus asjaolude selgitamiseks ja menetlusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Vangla poole. Tallinna Vangla 11.08.2017 esitatud seisukohtadest nähtub, et H.K.le määrati distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirjaga nr 5- 2/17/646 (edaspidi 28.07.2017 käskkiri) ning see pöörati täitmisele ajavahemikul 28.07.2017– 07.08.2017. Samuti märkis Tallinna Vangla, et vaiet H.K. Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirjale esitanud ei ole.

3. Kohus leiab, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata kahel põhjusel.

3.1. Esiteks põhjusel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks õigus, kuna asjas ei ole toimumas vaidemenetlust või kohtumenetlust.

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Tallinna Vangla vastusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole H.K. esitanud 28.08.2017 käskkirjaga seonduvalt vaiet, mistõttu on ilmne, et esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel vaidemenetlust ei toimu. Ka taotleja enda esitatud dokumentidest ei nähtu vaide esitamist. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohustuslikkuse tõttu ei saa aga H.K. käskkirja vaidlustamiseks otse kohtusse pöörduda. Kuna H.K. ei ole Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

3.2. Teiseks tuleks taotlus jätta läbi vaatamata ka põhjusel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Vaidemenetluse kestel esialgse õiguskaitse võimaldamise eesmärgiks on, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva vaidemenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad taotlejal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui vaie lõpuks rahuldatakse. Kuna Tallinna Vangla 11.08.2017 vastusest ja selle lisadest nähtub, et 28.07.2017 käskkiri pöörati täitmisele 28.07.2017 ning taotleja kandis käskkirjast tuleneva kartserikaristuse ajavahemikul 28.07.2017–07.08.2017, siis on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus äralangenud.

4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H.K. esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 ja HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.

5. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbivaatamata ka menetlusabi taotluse.

6. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

7. Kohus peab taotlejale vajalikuks selgitada, et 28.07.2017 käskkirja vaidlustamiseks halduskohtus on vajalik eelneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Nimelt sätestab vangistusseaduse § 11 lg 5, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti /…/ peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

8. Kui taotleja leiab, et tema läbiotsimine on toimunud õigusvastaselt, siis on taotlejal võimalik vastavasisulise nõudega kohtusse pöörduda, kuid seejuures tuleb arvestada nii vangistusseaduse §-s 11 kui ka HKMS-is sätestatud kaebeõiguse piiranguid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda