2-15-8155/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-15-8155

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav ja Mati Maksing

Kohtuasi

Jägala Energy OÜ hagi Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali (endise ärinimega UAB DK

„PZU Lietuva“ Eesti filiaal) vastu kindlustushüvitise ja

viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. aprilli 2017. a määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jägala Energy OÜ (registrikood 1048070),

esindajad juhatuse liige MK, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar

Kostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti

filiaal

(registrikood

12378577)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada

Harju

Maakohtu

21. aprilli

2017.

a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus osaliselt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige"

Eesti filiaalilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Tühistatud osas teha

uus määrus, millega määrata Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti

filiaalilt Jägala Energy OÜ-le tasutavate menetluskulude suuruseks 12 713,31

eurot. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2. Määruse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1.

Rahuldada

Jägala

Energy

OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2.

Välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt

Jägala Energy OÜ kasuks menetluskulud 12 713,31 eurot.

2.3.

Rahuldada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.4.

Välja mõista Jägala Energy OÜ-lt Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali kasuks menetluskulud 455,24 eurot.

2.5.

Tasaarvestada

hageja

ja

kostja

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Akciné

draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt Jägala Energy OÜ kasuks välja

menetluskulud 12 258,07 eurot.

3. Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali määruskaebus rahuldada

osaliselt.

4. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest

Asjaolud ja menetluse käik

1. 20. juuni 2016. a otsusega rahuldas Harju Maakohus Jägala Energy OÜ (hageja) hagi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali (kostja) vastu osaliselt. Hageja

menetluskulud jäid 96% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 4% ulatuses

hageja kanda. 7. detsembril 2016. a tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju

Maakohtu otsuse osaliselt sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Muus osas jäi

maakohtu otsus jõusse ja resolutsioon muutmata, muutes osaliselt vaid otsuse

põhjendusi. Maakohtus kindlaks määratud menetluskulude jaotus jäi samaks.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid 1% ulatuses hageja ja

99% ulatuses kostja kanda. Riigikohus jättis 8. märtsi 2017. a määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 15. märtsil 2017. a menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja

mõista vastavalt menetluskulude jaotusele esimese astme kulud 13 458,70 eurot, teise

astme kulud 3452,63 eurot ning kolmanda astme menetluskulud 707,50 eurot, kokku

17 618,83 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid ning tasutud riigilõivu. Menetluskulude

nimekirja kohaselt esindasid hagejat vandeadvokaat Alar Urm ning vandeadvokaadi

abi Kärt Saar, kellede tunnitasumäärad on vastavalt 150 eurot (käibemaksuta) ning

120 eurot (käibemaksuta). K. Saare esinduskulu on kokku 99h 51min ning A. Urmi

esinduskulu on kokku 34h 53min.

3. Kostja esitas 28. märtsil 2017. a menetluskulude nimekirja, milles palub kindlaks

määrata, et kostja menetluskulud on 16 885 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid 15 885

eurot ja riigilõivu 1000 eurot. Kostja esindaja selgitas, et tunnihind kuni 7. märtsini

2016. a on 182 eurot, alates 22. aprillist 2016. a 165 eurot, keskmine tunnihind 172,74

eurot. Hageja kostja menetluskulude suhtes vastuväiteid ei esitanud.

4. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et kahe esindaja kulu on

põhjendamatu ja ebavajalik ning nimekirjas näidatud õigusabi maht 134h 44min ei ole

menetluse kestust ja sisu arvestades samuti põhjendatud ega vajalik. Kostja hinnangul

ei ole hagi rahuldamise ulatust ja summat arvestades menetluskulu proportsionaalne,

sest 24 753 euro suuruse hüvitise saamiseks on 18 214 euro suurune menetluskulu

ebaproportsionaalselt suur (moodustades ca 2/3 põhivaidluse mahust). Kostja tegi

ettepaneku lõpetada menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus kompromissiga

selliselt, et kostja tasub hagejale 9500 eurot. Hageja kokkuleppe sõlmimisega ei

nõustunud.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 21. aprilli 2017. a määrusega hageja ja kostja avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis välja kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 13 940,70 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 455,24 eurot.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli käesolev tsiviilasi keskmisest veidi

keerukam, kuid seda mitte niivõrd õiguslikust aspektist lähtuvalt kui tõendamise

sisukohalt. St selgitamist vajas, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või ei. Tsiviilasja

kestus oli tavapärasemast veidi pikem ning materjalide ja tõendite maht oli suur.

Samas arvestas maakohus, et mõlema poole esindajatest vandeadvokaadid on

spetsialiseerunud just kindlustusvaidlustele ning lepinguliste esindajate näol on

tegemist kogenud ja kvalifitseeritud õigusteenuse osutajatega.

7. Hageja menetluskulusid analüüsides leidis kohus esiteks, et kahe lepingulise esindaja

olemasolu hageja poolel ei ole põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et menetluskulud

tuleb kindlaks määrata, arvestades põhjendatud kulu üleüldiselt esitatud ja läbitöötatud

dokumentide mahu ning sisu pinnalt, samuti arvestades vajalikku esindamise kulu ühe

esindaja kohta. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel seetõttu lähtuda vandeadvokaadi tunnihinna määrast 150 eurot/h

+ km.

8. Hagejale maakohtus osutatud õigusabi analüüsides leidis maakohus, et hagi

koostamisele, tõendite kogumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud ajakulu on

põhjendatud ja vajalik 26,5 tunni ulatuses summas 3975 eurot (26,5h x 150 eurot/h).

29. juuni 2015. a vastuse kohtunõudele ja lisade tõlke esitamise ajakulu pidas

maakohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses summas 150 eurot (1h x 150 eurot/h),

arvestades kohtule esitatud menetlusdokumenti ning võimalikku põhjendatud ajakulu

tõlketeenuse tellimiseks, dokumentide edastamiseks, selgituste esitamiseks. Seoses

hageja lepinguliste esindajate tööga septembris 2015. a leidis kohus, et kindlaks tuleb

määrata põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja vastusega tutvumisele, kuid rahuldamata

tuleb jätta dokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus ei ole palunud vastust kostja

seisukohale koostada ning nimetatud dokumenti ei ole ka kohtule esitatud. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi summas 450 eurot (3h x 150

eurot/h). 9. detsembri 2015. a kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu

pidas maakohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses, sh 3 tundi istungiks ettevalmistamiseks

ja 1 tund istungil osalemiseks, summas 600 eurot (4h x 150 eurot/h). Hageja

lepinguliste esindajate osutatud õigusabi jaanuaris 2016. a osas leidis maakohus, et

märgitud toimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi summas 600 eurot (4h x

150 eurot/h), arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning tõendite kogumise

põhjendatud ajakulu. Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi veebruaris

2016. a osas leidis maakohus, et põhjendatud on kogu hageja märgitud ajakulu kokku

3h 47 min ulatuses summas 567,50 eurot (3h 47min x 150 eurot/h). 7. märtsi 2016. a

kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu pidas maakohus põhjendatuks

2 tunni ulatuses summas 300 eurot (2h x 150 eurot/h). 25. aprilli 2016. a istungiks

valmistumise ja istungil osalemise kulu 9h 35min ulatuses summas 1437,50 eurot (9h

35min x 150 eurot/h), arvestades istungi kestust (6h 5min), materjalide hulka istungi

toimumise hetkeks, sh seda, et hageja esindajad on materjale korduvalt läbi töötanud

ja asjaolu, et istungil kuulati üle tunnistajad. 4. mai 2016. a kohtuistungiks

valmistumise ja istungil osalemise kulu pidas maakohus põhjendatuks 7h 20min

ulatuses summas 1100 eurot (7h 20min x 150 eurot/h). Hageja esindajate ajakulu 1,5h

maakohtu otsusega tutvumisel ja kliendiga suhtlemisel pidas kohus märgitud ulatuses

põhjendatud, arvestades kohtuotsuse sisu ja mahtu. Ülejäänud menetluskulude

kindlaksmääramise

taotluses

maakohtu

menetluskuludena

välja

toodud

õigusabitoimingud oli maakohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Kohus leidis, et põhjendatud menetluskulu on ka hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 1000 eurot.

9. Seega luges maakohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses maakohtu

menetlusega põhjendatuks mahus 67h 48min summas 10 170 eurot, millele lisandub

riigilõiv summas 1000 eurot. Kuivõrd Harju Maakohtu 20. juuni 2016. a otsuse

kohaselt jäid hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda, mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja hageja maakohtu menetluskulud 10 723,20 eurot (96%

11 170 eurost).

10. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et 31. oktoobri 2016.

a istungiks valmistumine, kohtukõne teeside koostamine ja istungil osalemine on

vajalik, kuid toimingutele kulud aeg on põhjendatud kokku 6,5 tunni ulatuses summas

975 eurot (6,5h x 150 eurot/h). Ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramise

taotluses ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingud oli

maakohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

11. Seega luges maakohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses ringkonnakohtu

menetlusega põhjendatuks mahus 21h 40min summas 3250 eurot. Kuivõrd

apellatsioonkaebus esitamisest tingitud menetluskulud jäid 1% ulatuses hageja ja 99%

ulatuses kostja kanda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja

ringkonnakohtu menetluskulud 3217,50 eurot (99% 3250 eurost).

12. Riigikohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et kuivõrd Riigikohus jättis

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis ei tekkinud hagejal kohustust esitada

Riigikohtule menetlusdokumente, avaldusi, taotlusi ega arvamust, sh ei ole kohus

hagejat selleks kohustanud. Kohus leidis, et hageja võis teostada toiminguid, nt

tutvuda kassatsioonkaebusega ning arutada seda kliendiga, kuid kohtu nõudmiseta

teostatud toimingud ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitamisele.

13. Eeltoodust tulenevalt olid hageja menetluskulud põhjendatud kogu menetluses kokku

13 940,70 eurot.

14. Kostja menetluskulusid analüüsides leidis kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud

lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 160 eurot.

Maakohus leidis, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses

maakohtu ja ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis maakohus hagejalt kostja

kasuks välja kostja maakohtu menetluskulud 406,08 eurot (4% 10 152 eurost) ja

ringkonnakohtu menetluskulud 49,16 eurot (1% 4916,25 eurost), kokku 455,24 eurot.

15. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud

ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

13 485,46 eurot (13 940,70 – 455,24).

Määruskaebus

16. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus kostjalt hageja

kasuks 13 485,46 euro väljamõistmise osas ja teha uus kohtumäärus, millega jätta

hageja avaldus kostjalt 13 485,46 euro väljamõistmise osas rahuldamata.

17. Kuigi maakohus leidis põhjendatult, et hageja poolt kahele lepingulisele esindajale

kulutuste tegemine ei olnud käesolevas asjas vajalik, on kohus siiski mõistnud kostjalt

välja esindajakulu hüvitise osaliselt topelt. Kohus ei lähtunud konkreetse toimingu

teinud hageja vastava esindaja ajakulust konkreetse menetlustoimingu kohta ja selle

esindaja tasumäärast, vaid on mõistnud sama menetlustoimingu eest kostjalt välja

(osaliselt) mõlema esindaja kulud ja kõrgeima tunnihinna järgi. Puudub seaduslik alus

mõista kostjalt välja hüvitis määras 150 eurot/h õigusteenuse eest, mille on hagejale

osutanud vandeadvokaadi abi hinnaga 120 eurot/h.

18. Kaevatava kohtumääruse eksimused vastavalt hageja nimekirja toimingutele alusetult

suurema tunnihinna rakendamise ning toimingute mahu määramisel on kostja

hinnangul järgmised.

19. Määruse p-s 27 leitakse, et hagi koostamise põhjendatud ajakulu on 26,5h. Kostjalt on

mõistetud välja hüvitis (26,5h x 150), mis on 30 eurot iga tunni eest tegelikust rohkem

ja kokku seega on hüvitis alusetult vähemalt 795 euro võrra suurem, kuna hagi koostas

24h 20min hinnaga 120 eurot/h advokaat K. Saar. Kohus summeeris vastuolus enda

seisukohale kahe esindaja toimingute kestuse. Lisaks jättis kohus tähelepanuta kostja

vastuväited, mille kohaselt kattub hagiavaldus ligi 50% ulatuses kohtueelselt esitatud

nõudega, mis asub I kd tl 132-138. Sellist tegevust ei ole hagi esitamise osas kostja

kohustatud hüvitama, sest see ei ole toimunud kohtumenetluses.

20. Määruse p-s 28 mõisteti kostjalt hageja 29. juuni 2015. a puuduste kõrvaldamise eest

alusetult välja 1h õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot. Kohus ei ole põhjendanud,

miks on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja 29. juuni 2015. a vastus

kohtunõudele ja lisade tõlge kokku mahus 7h 49min. Lisaks on hageja tasunud selle

advokaat K. Saare toimingu eest arvestusega 120eurot/h, mistõttu siis, kui leida, et

kostja peab maksma nii puudustega hagi koostamise kui tehtud puuduste kõrvaldamise

eest ehk topelt, ei oleks kostjalt põhjendatud välja mõista üle 40 euro (20min x 120).

21. Määruse p-s 29 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud hageja septembri 2015

menetluskulude eest 450 eurot, sest mingeid menetlustoiminguid hageja sel perioodil

kohtus ei teinud.

22. Määruse p-s 30 on kohus välja mõistnud 9. detsembri 2015. a korraldava istungi eest

(kestis 55min) 600 eurot 4h eest (arvestusega 150). Selline otsustus on vastuolus

maakohtu seisukohaga, et kahe esindaja õigusabi kasutamine hageja poolel ei olnud

vajalik ning faktiga, et menetluskulude nimekirjas on hageja kuluks märgitud

vandeadvokaadi A. Urmi toimingu kestuseks 1h. Seega on põhjendatud kulu 150 eurot

600 euro asemel.

23. Määruse p-s 31 on kostjalt välja mõistetud 600 eurot (4h x 150). Kostja vastuväidet, et

hageja 25. jaanuari 2016. a dokumendi koostamiseks ja sellele 7 foto lisamiseks

piisaks kuni 2h, ei ole arvestatud. Kohus ei ole arvestanud ka, et dokumendi esitas

vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakulule (1h 9min x 150) vastab summa 172,50 eurot.

Teise lepingulise esindaja tegevust samas osas ja kohtu määratud hinnaga 150 eurot/h

ei ole kostja kohustatud hüvitama. Vastavalt on määruse p-s 31 alusetult välja

mõistetud (600-172,50) 427,50 eurot.

24. Määruse p-s 32 on kostjalt välja mõistetud 567,50 eurot (3h47min x 150) hageja 19.

veebruari 2016. a dokumendi eest. See on alusetu, sest kohus on kostjalt välja

mõistnud kahe esindaja identsete toimingute hüvitise ning ei ole arvestanud, et

dokumendi esitas vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakuluks on hageja nimekirja

kohaselt 35min hinnaga 150 eurot/h (s.o 87,50 eurot). Teise lepingulise esindaja

tegevust ja seda tegelikust 30 euro võrra kõrgema tunnihinnaga ei ole kostja

kohustatud hüvitama.

25. Määruse p-s 33 on kostjalt välja mõistetud 7. märtsi 2016. a korraldava istungi eest

hüvitis arvestusega 2 tundi summas 300 eurot (2h x 150) põhjendamatult, sest istung

kestis 15min ja kahe esindaja õigusabi kasutamine hageja poolel ei olnud vajalik.

26. Määruse p-s 34 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud 9h 35min õigusabi eest

summa 1437,50 eurot (9h 35min x 150), sest kohus on välja mõistnud hüvitise kahe

esindaja identse sisuga tegevuse eest ega arvestanud, et tunnitasuga 150 eurot/h osutati

hageja nimekirja järgi hagejale õigusteenust 7h 20 minutit, s.o 2h võrra ja 1100 euro

eest vähem (7h 20min x 150).

27. Määruse p-s 35 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud 4. mai 2016. a istungi eest

kogukuluna 7h 20min summas 1100 eurot (7h 20min x 150). Kohus on alusetult välja

mõistnud 2 esindaja samasisuliste toimingute hüvitise, sest hageja nimekirja järgi

osutas advokaat K. Saar hagejale õigusteenust 4h 40min ning vandeadvokaat A. Urm

4h 15min. Seega ei ole kohtul põhjendatud võtta aluseks toimingute summa, vaid

lähtuda konkreetselt ühe või teise lepingulise esindaja mahust ja maksumusest.

28. Määruse p-s 36 on hageja poolt 20. juuni 2016. a kohtuotsusega tutvumise eest kostjalt

välja mõistetud 225 eurot (kahe advokaadi ajakulu 2x45min ning korrutatud see

tunnitasuga 150 eurot). Teise advokaadi 45m tuleb jätta hageja enda kanda. Kohtu

rakendatud tunnihinda 150 eurot arvestades on põhjendamatult väljamõistetud 112,50

eurot.

29. Eeltoodud asjaolusid ja andmeid arvestades pidanuks maakohus kaevatavas määruses

hageja esimese astme menetluskuluks erinevalt kohtumääruse p-s 38 arvestatud

11 170 eurost (koos lõivuga) veel maha arvama 3877,50 eurot (795-150-450-450-

427,50-480-212,50-337,50-462,50-112,50). Seega maakohtu menetluses olnuks

õigesti arvestatud hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulude kulude summa (koos

lõivuga) 7292,50 eurot (11 170-3877,50). Sellest 96% ehk kostja kanda jääv hüvitis

peaks olema 7000,80 eurot. Nende summade vahet (3722,40 eurot) ei pea kostja

hagejale hüvitama lähtuvalt hageja 15. märtsi 2017. a nimekirja p-s 2 toodud esindaja

tunnihinna rakendamisest antud esindaja tehtud menetlustoimingute põhjendatud

kestusele.

30. Määruse p-s 40 on kostjalt välja mõistetud 2187,50 eurot (14h 35min x 150)

apellatsioonkaebusele vastamise eest. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidet

ja asjaolu, et apellatsioonkaebusele koostas vastuse advokaat K. Saar, ajakuluga 12h

25m. Seega läks tema teenus hagejale maksma (12h 25m x 120) 1490 eurot, mitte

2187,50 eurot. Samuti on kohus ebaõigesti advokaat K. Saare tegevusele lisanud teise

esindaja aja, milline kulu tuleb jätta hageja enda kanda.

31. Määruse p-s 41 on ringkonnakohtu istungi eest ekslikult välja mõistetud 975 eurot

(6,5h x 150), sest kohus on kostjalt välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse

sisuga tegevuse eest ega ole arvestanud, et tunnitasuga 150 eurot osutati hagejale

õigusteenust kokku üksnes 3h 57m.

32. Eeltoodud asjaolusid ja andmeid arvestades pidanuks kaevatavas määruses hageja

apellatsioonimenetluse

kuludest

täiendavalt

maha

arvama

1080

eurot

(697,50+382,50). Seega apellatsioonimenetluse hageja kulude summa peaks olema

(3250-1080) 2170 eurot. Sellest 99% ehk kostja kanda jääv hüvitis peaks olema

2148,30 eurot. Kahe kohtuastme peale peaks hüvitatav kulu olema koos riigilõivuga

mitte üle 9149,10 euro (7000,80+2148,30).

Menetluse edasine käik

33. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

34. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

35. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetud menetluskulude

suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

36. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja §

651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust

osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis hageja menetluskulud välja

kostjalt ja kostja menetluskulud hagejalt ning tasaarvestas need. Määruskaebuse esitas

üksnes kostja, kes vaidlustas maakohtu määruse osas, milles temalt mõisteti välja

hageja menetluskulud. Kostja kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulusid ei ole

kostja vaidlustanud. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja hageja

menetluskulude väljamõistmise 9149,10 eurot ületavas osas. Seega ei saa

ringkonnakohus menetluskulusid hageja osas vähendada alla 9149,10 euro ega mõista

kostja kasuks menetluskulusid välja suuremas summas, kui seda tegi maakohus.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole vaidlustanud hageja menetluskulude

nimekirjas märgitud kulusid seoses 17. mail 2016. a kohtukõne teeside koostamisega

(tähistusega x) ega 8. novembril 2016. a protokolli parandamise taotlusega

tutvumisega (tähistusega xv), mida maakohus on täies ulatuses vajalikuks pidanud (vt

maakohtu määruse p-d 37 ja 42) ning mille osas hüvitise väljamõistmine on

vaidlustamata jätmise tõttu jõustunud.

37. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et vastaspoole menetluskulude

hüvitamise kohustus on lahutamatult seotud konkreetse menetlustoimingu tegemisega

kohtumenetluses ning seepärast on kostjal õigus, et TsMS § 175 lg 1 järgi piirdub

kostja hüvitamiskohustus vastava toimingu konkreetselt teinud hageja esindaja

ajakuluga ja sama esindaja tunnitasumääraga (Riigikohtu 18. oktoobri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16, p 15). Sellega arvestamata jätmise korral võib kohus

menetluskulu väljamõistmisel kogu ajakulu vajalikuks pidades ja üksnes kõrgemast

tunnihinnast lähtudes mõista menetluskulu hüvitise ekslikult välja suuremas summas

kui menetlusosaline seda kandnud on.

38. Mis puudutab maakohtu seisukohta, mille kohaselt käesolevas asjas ei ole põhjendatud

kahe lepingulise esindaja olemasolu, märgib ringkonnakohus, et seadus ei keela teha

mitmel esindajal koostööd selleks, et menetlusdokumendid saaksid mõistliku ajaga

koostatud ja menetlusosaline efektiivselt esindatud. Oluline on seejuures hinnata, kui

palju võib eelduslikult konkreetse menetlustoimingu tegemiseks aega kuluda ning

kontrollida, et esindajad ei oleks teineteise tegevust dubleerinud ja jälgida millise

tunnihinnaga on konkreetne esindaja õigusabiteenust pakkunud.

39. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on hagi koostamiseks

põhjendatud ajakulu 26h 30min. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

panustasid hagi koostamisse ja tõendite kogumisse advokaat K. Saar 24h 20 min ja A.

Urm 5h 12min (III kd, tl 100 pöördel). Maakohus on seejuures ebaõigesti lähtunud

kogu kulu hüvitamisel tunnitasumäärast 150 eurot/h, jättes arvestamata, et õigusabi

osutanud advokaatide tasumäär on olnud erinev. Eeltoodu tõttu on põhjendatud

hüvitada 5h 12min tunnihinnaga 150 eurot (780 eurot) ja 21h 18min (26h 30min – 5h

12min) tunnihinnaga 120 eurot (2556 eurot), s.o kokku 3336 eurot. Vastuseks kostja

väitele, mille kohaselt kattub hagiavaldus ligi 50% ulatuses kohtueelselt esitatud

nõudega, märgib ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt on tegemist põhjaliku hagi ja

mahukate lisadega, mistõttu ei saa nimetatud ajakulu pidada ülepaisutatuks ja hagejale

ei saa ette heita seda, et ta on üritanud saavutada vaidlusele lahendust kohtueelselt.

40. Kuigi maakohus on põhjendatult kärpinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud

ajakulu tõlgete osas, nõustub ringkonnakohus määrusekaebusega osas, milles

maakohus mõistis põhjendamatult välja tasu hageja 29. juuni 2015. a vastuse

kohtunõudele ja lisade tõlgete esitamise eest mahus 1h. Advokaat K. Saare vastus

kohtule on lakooniline (I kd, tl 151) ja selle koostamise ja esitamise ajakulu võib

lugeda põhjendatuks 20min ehk 40 euro (20m x 120) ulatuses.

41. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks hageja 2015. a

septembris kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Maakohus on arvesse

võtnud asjaolu, hageja ei esitanud septembris 2015. a menetlusdokumente ja on

põhjendatult välja mõistnud üksnes kostja vastusega tutvumise kulu 450 eurot.

42. Seoses 9. detsembril 2015. a toimunud istungil osalemisega leiab ringkonnakohus, et

maakohus on põhjendatud mõistnud välja tasu vandeadvokaat A. Urmi istungil

osalemise ajakulu 1h ulatuses. Samuti on põhjendatud menetluskuluks hageja teise

esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 3h ulatuses, mis

menetluskulude nimekirja järgi tuleb hüvitada advokaat K. Saare tunnihinna järgi ehk

kokku 510 eurot (1 x 150 + 3 x 120).

43. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega, et seoses hageja 25. jaanuari 2016. a

menetlusdokumendiga

ei

ole

maakohus

arvestanud,

et

dokumendi

esitas

vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakulule (1h 9m x 150 eurot) vastab summa 172,50

eurot. Ülejäänud samal kuul osutatud õigusabi seisnes lisaks vastuse koostamisele ka

tõendite kogumises ja kliendiga suhtlemises, mis on põhjendatud menetlustoimingud.

Seetõttu tuleb ülejäänud maakohtu poolt vajalikuks peetud ajakulu 2h 51min (4h-1h

9min) hüvitada tunnihinnaga 120 eurot. Seega on põhjendatud menetluskulu kokku

514,50 eurot (172,50+342).

44. Hageja 19. veebruari 2016. a dokumendiga seonduvalt nõustub ringkonnakohus

maakohtuga ajakulu põhjendatuse osas, kuid ajakulu hüvitamisel on maakohus

eksinud tunnihinna arvestamisel. Põhjendatud on hüvitada vandeadvokaat A. Urmi

ajakulu 35min tunnihinnaga 150 eurot (87,50 eurot) ja advokaat K. Saare ajakulu 3h

12min tunnihinnaga 120 eurot (384 eurot), kokku 471,50 eurot.

45. 7. märtsil 2016. a toimunud kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud istungi

kestusega (II kd, tl 143). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus vandeadvokaat A.

Urmi istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks kokku 35min. Kuivõrd

tegemist oli korraldava istungiga, mis kestis 15min ja kus sisulisi küsimusi ei arutatud,

ei olnud esindajal vajalik ka pikemalt valmistuda, mistõttu loeb ringkonnakohus

kohtuistungil osalemise ja valmistumise põhjendatud kuluks kokku 35 min

tunnihinnaga 150 eurot, s.o 87,50 eurot.

46. 25. aprillil 2016. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise ajakulu

on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks 9h 35min ulatuses. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et kohus on välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse sisuga

tegevuse eest, kuid kostja etteheide tunnihinna osas on põhjendatud. Maakohus on

ebaõigesti hüvitanud kogu ajakulu tunnihinnaga 150 eurot. Hageja menetluskulude

nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust 7h 20min

tunnihinnaga 150 eurot (1100 eurot) ja seega ülejäänud aja (2h 15min) advokaat K.

Saar tunnihinnaga 120 eurot (270 eurot), s.o kokku 1370 eurot.

47. 4. mail 2016. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise ajakulu osas

on maakohus sarnaselt eelmise istungiga seonduva kuluga mõistnud ebaõigesti välja

kogu ajakulu (7h 20min) tunnihinnaga 150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja

järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust 4h 15min tunnihinnaga 150

eurot (637,50 eurot) ja seega ülejäänud aja (3h 5min) advokaat K. Saar tunnihinnaga

120 eurot (370 eurot), s.o kokku 1007,50 eurot.

48. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus on mõistnud välja hageja

lepinguliste esindajate dubleeriva töö seoses 2016. a juunis osutatud õigusabiga.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnes õigusabi 20. juuni 2016. a

kohtuotsusega tutvumises, suhtlemises kliendiga ning vaidlustamise vajaduse ja

perspektiivide analüüsis. Arvestades kummagi esindaja märgitud ajakulu 45 min, ei

ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist dubleeriva tööga. Mõlemal palgatud esindajal

on olnud vajalik õigusabi osutamise jätkamiseks maakohtu otsusega tutvuda, mistõttu

nõustub ringkonnakohus, et kogu ajakulu (2 x 45min) on vajalik, kuid tuleb välja

mõista vastavalt esindaja tunnitasumäärale. Seega on põhjendatud menetluskulu 225

euro asemel (45min x 150 + 45min x 120) 202,50 eurot.

49. Kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks märgitud

ajakulu kokku 14h 35min ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud, kuid muuta

tuleb väljamõistetud summat tulenevalt erinevatest tunnitasumääradest. Hageja

menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust

2h 10min tunnihinnaga 150 eurot (325 eurot) ja advokaat K. Saar 12h 25min

tunnihinnaga 120 eurot (1490 eurot), s.o kokku 1815 eurot.

50. 31. oktoobril 2016. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise

ajakulu on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks 6h 30min ulatuses.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus on välja mõistnud hüvitise kahe esindaja

identse sisuga tegevuse eest, kuid kostja etteheide tunnihinna osas on põhjendatud.

Maakohus on ebaõigesti hüvitanud kogu ajakulu tunnihinnaga 150 eurot. Hageja

menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust

kokku 3h 57min tunnihinnaga 150 eurot (592,50 eurot) ja seega ülejäänud aja (2h

33min) advokaat K. Saar tunnihinnaga 120 eurot (306 eurot), s.o kokku 898,50 eurot.

51. Eelnevat kokkuvõttes ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul menetlustoimingute

töömahu hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud, v.a menetlustoimingute osas, mis

tehti 2015. a juunis ja 7. märtsi 2016. a kohtuistungiga seonduvalt (vt p-d 40 ja 45).

Maakohtu arvutuskäik on olnud siiski läbivalt ebaõige 150-eurose tunnihinna alusel.

Lähtudes ringkonnakohtu tehtud uutest arvestustest, on põhjendatud ja vajalik hageja

maakohtus osutatud õigusabi 9354,50 euro ulatuses (3336 + 40 + 450 + 510 + 514,50

+ 471,50 + 87,50 + 1370 + 1007,50 + 1365 + 202,50), millele lisandub tasutud

riigilõiv 1000 eurot, ja ringkonnakohtus osutatud õigusabi 2801 euro ulatuses (1815 +

898,50 + 87,50). Menetluskulude jaotust silmas pidades tuleb kostjal hagejale

hüvitada maakohtus kantud menetluskulud 9940,32 eurot (96% 10 354,50 eurost) ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2772,99 eurot (99% 2801 eurost), kokku

12 713,31 eurot. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tuleb poolte

vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja mõista

selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 12 258,07 eurot

(12 713,31 – 455,24).

52. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

53. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

54. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid

neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile

kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Ande Tänav

Mati Maksing