1-17-4012/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-4012

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Tallinn

Kohtuasja number 1-17-4012

Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20. juuni 2017. a otsus T.V süüdistuses KarS § 4231 ja § 424 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava T.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku

apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastada.

2. Määrata Advokaadibüroole Nõmmik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.V

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. 3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks T.V-lt välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Pärnu Maakohtu 20. juuni 2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.V süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi. Teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12. jaanuari 2017. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 16 päeva

võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastaks 1 kuuks 16 päevaks. Vangistuse kandmise

alguseks on süüdimõistetu kinnipidamise aeg 16. märtsil 2017. Süüdistuses KarS § 4231 järgi mõisteti T.V õigeks. 2. T.V tunnistati süüdi selles, et ta juhtis 16. märtsil 2017 Pärnu linnas Nikolai tänaval mootorsõidukit Nissan Patrol alkoholijoobe seisundis (1,06 mg/l). 3. Apellatsioonitähtaeg lõppes 19. juulil 2017. 4. Maakohtu otsuse peale esitasid 3. juulil 2017 apellatsiooni süüdistatav T.V ja 17. juulil 2017 kaitsja vandeadvokaat A. Nõmmik, kes vaidlustavad kohtuotsust T.V-le mõistetud

karistuse osas, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Mõlemad apellandid taotlevad T.V-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või vangistuse tähtaja lühendamist.

4.1 Süüdistatav T.V põhjendab taotlust sellega, et ta on oma süüd tunnistanud ja

puhtsüdamlikult kahetsenud. Lubab edaspidi õiguserikkumisi mitte toime panna. Vangistusega karistamine paneb tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda, sest tasuda tuleb pangalaen. Samuti vajab ülalpidamist tema 4-aastane tütar. Toetamist vajavad ka isa ja ema. 4.2 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seadus ei võimalda T.V suhtes teist korda üldkasulikku tööd kohaldada. Kaitsja viitab siinjuures KarS §-dele 73 ja 74, mis lubavad asendada isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ka juhul, kui uus kuritegu on toime pandud katseajal. T.V suhtes on juba üldkasulikku tööd kohaldatud ning ta tegi seda korralikult. Karistuse

mõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, et T.V sõitis sõiduautoga Pärnu kesklinnas ning et

peale tema oli autos veel neli inimest. Samuti ei saa karistuse raskust mõjutada läbitud tee pikkus. T.V on perekond ja alaealine laps, kes vajavad tema abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea 2(4)

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud

karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või

menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta seda, et T.V ei sõitnud mitte üksinda, vaid autos olid ka kaasreisijad. Sõit toimus kesklinnas, kus on palju liiklejaid, kelle elu, tervis ja vara ohtu seati. Teda on juba varem kaks korda samalaadse rikkumise eest kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal. Seetõttu mõistis maakohus T.V-le põhjendatult karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kuna uus kuritegu on toime pandud katsejal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse

järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kaitsja jätab tähelepanuta, et KarS § 69 ei võimalda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isikul, kes on pannud toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Seetõttu on kaitsja apellatsiooni viited KarS §-dele 73 ja 74 asjakohatud. On igati positiivne, et T.V soovib oma peret ja vanemaid toetada, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse. Seega on süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. 6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kaitsja vandeadvokaat A. Nõmmik esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku

192 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsuse ja kohtupraktikaga tutvumises ning apellatsiooni koostamises kokku 8 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud,

kuid nende tegemisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Tegemist on ühe süüdistatavaga ja

väiksemahulise kriminaalasjaga. Selliseid kuritegusid menetletakse kohtutes sageli. Seega ei ole tegemist keerulise kriminaalasjaga. Kohtuotsust vaidlustatakse vaid karistuse mõistmise osas ning 3(4)

apellatsiooni põhjendused mahuvad kahele leheküljele. Seetõttu määrab kohtukolleegium määratud kaitsja tasuks 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja

korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt T.V-lt riigi kasuks välja mõista. 4(4)