1-17-5916/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5916 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Taotluse esitaja ja taotluse liik Jaanis Arro (isikukood 9105245716) riigi õigusabi taotlus Tartu Maakohtu 13. juuli 2017 otsuse vaidlustamiseks RESOLUTSIOON Jätta Jaanis Arro taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Maakohtu 13. juuli 2017 otsuse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega karistati kokkuleppemenetluses Jaanis Arrot KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ning KarS § 345 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti J. Arrole liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti J. Arrole mõistetav karistus 1 aasta vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega mõistetud karistusega, s.o 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust, ja mõisteti J. Arrole liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati J. Arrot KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega; KarS § 4231 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega ning KarS § 209 lg 2 p-de 1, 5 järgi 2 aastat 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti J. Arrole liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Arro kinnipidamise aeg 10.09.2016-12.09.2016, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti J. Arrole kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J. Arrole mõistetavat karistust 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti J. Arrole 7 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust, mille algust arvati alates 13.07.2017, s.o kohtuotsuse kuulutamisest.

2

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU 2. 30.07.2017 esitas J. Arro taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuna ta soovib vaidlustada Tartu Maakohtu 13.07.2017 kohtuotsust. Taotluse kohaselt puudub J. Arrol endal juriidiline arusaam kriminaalmenetlusest ning olles vangistuses, omamata tööd ja sissetulekut, siis tal puudub võimalus ise kaitsjat palgata. Riigi õigusabi taotlusele on lisatud ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt J. Arro elab vabaabielus ning tal on 4 ülalpeetavat, muu info puudub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud J. Arro õigusabitaotluse ja Tartu Maakohtu 13.07.2017 kohtuotsuse ja kriminaalasja toimikutega, leiab, et J. Arro taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlejale on juba riigi õigusabi määratud. 4. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on prokuratuur määranud J. Arrole kaitsja 16.09.2016 määrusega (köide 2, lk 112-113) ning prokuratuur on väljastanud 19.09.2016 J. Arrole ka teatise, mille kohaselt on määratud J. Arro kaitsjaks vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello (köide 2, lk 111). RÕS § 17 reguleerib riigi õigusabi jätkuvust. RÕS § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lõikes 2 ettenähtud juhul. Käesoleval juhul ei ole tegemist lg 2 eranditega. RÕS § 17 lg 3 kohaselt kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Ei riigi õigusabi taotlusest, toimikust ega ka maakohtu istungiprotokollist ei nähtu, et kaitsja oleks keeldunud või lõpetanud J. Arrole õigusabi andmise (RÕS § 19) või et riigi õigusabi andjat oleks vahetatud (RÕS § 20). Samuti ei ole J. Arro taotlenud advokaadi kõrvaldamist riigi õigusabi osutamiselt. Maakohtu istungiprotokollist tuleneb üksnes, et süüdistatav on öelnud, et ta ei soovi kaitsja osalemist kohtumenetluses (köide 4, lk 124). Seega on J. Arro kaitsjaks endiselt talle prokuratuuri 16.09.2016 määrusega riigi õigusabi korras määratud kaitsja. 5. Juhindudes RÕS § 17 lg-test 1 ja 3 jätab ringkonnakohus J. Arro taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau