2-17-4174/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-4174

Tsiviilasi

AS kaebus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets

3. märtsi 2017 otsusele täiteasjades nr 014/2012/598 ja

014/2012/1472

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS määruskaebus

Menetlusosaline

Ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AS (isikukood

XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. aprilli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

AS (avaldaja) esitas 16. märtsil 2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus määratleda

kohtutäituri Marek Laanemetsa (kohtutäitur) pädevus kohaldada täiteasjades nr 014/2012/598

ja 014/2012/1472 aegumist.

Maakohus jättis 21. märtsi 2017 määrusega kaebuse käiguta ja määras avaldajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas selgitas kohus avaldajale, et ei saa kohtutäituri tegevuse

peale esitatud kaebuse läbivaatamisel lahendada avaldaja taotlust määratleda kohtutäituri

pädevus kohaldada aegumist. Kohus märkis, et saab lähtuda kohtueelses menetluses esitatud

2 (3)

nõuetest ja analüüsida kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Sundtäitmisele esitatud nõude puhul

on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

nõude aegumise tõttu. Kohus andis avaldajale võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks ja

selgitas, et kui avaldaja soovib kohtutäituri otsuse tühistamist, tuleb seda avalduses

selgesõnaliselt märkida.

Avaldaja esitas 25. märtsil 2017 täiendava avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja jäi

selle juurde, et tema kaebuse eesmärgiks on määratleda kohtutäituri pädevus kohaldada

aegumist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 4. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

Maakohus leidis, et avaldaja on valinud mittekohase õiguskaitsevahendi ja seda puudust ei ole

võimalik kõrvaldada. Seetõttu pole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kaebuse lahendamist täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada

kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses. TMS § 217 kohase kaebuse

eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel, st täitemenetluse korraldamisel. Järelikult saab kaebus

sisuliselt hõlmata eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse

sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine vms) tegemisel.

Avaldusest võib aru saada, et käesolev vaidlus puudutab täitedokumendis dokumenteeritud

kohustusi. Kohus ei saa kaebuse menetlemisel kohustada kohtutäiturit kohaldama aegumist ega

anda kohtutäiturile vastavasisulist õigust. Kohus saab kohaldada nõude aegumist üksnes

hagimenetluses. Sundtäitmisele esitatud nõude puhul on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja

vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks nõude aegumise tõttu TMS § 221 korras.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ning saata asi tagasi esimese astme kohtusse menetluse jätkamise otsustamiseks.

Maakohus eksitas avaldajat, kui andis 21. märtsi 2017 määruses puuduste kõrvaldamiseks

valiku hagi eseme selgeks väljendamiseks. Kohus oleks pidanud selgesõnaliselt viitama,

millistel puhkudel on kohtul võimatu tsiviilasja menetleda. Seda oleks ta saanud teha ka

täiendava puuduste kõrvaldamise määrusega, mitte keelduma kaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi

alusel põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus

oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

3 (3)

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtule ei saa ette heita,

et ta andis avaldajale võimaluse täpsustada oma nõuet ja esitada kaebus TMS § 218 lg 1 alusel,

kuna kaebuses esiletoodud asjaoludest on võimalik muu hulgas välja lugeda, et avaldaja sooviks

oli vaidlustada kohtutäituri 3. märtsi 2017 otsust. Maakohtu tahe oli välja selgitada, kas

avaldaja nõuet saab läbi vaadata hagita menetluses ja seetõttu palus ta avaldajat selgesõnaliselt

märkida, kas ta soovib kohtutäituri otsuse tühistamist.

Kuna kaebuse täpsustuses jäi avaldaja oma nõude juurde kohaldada täiteasjades

nr 014/2012/598 ja 014/2012/1472 aegumist, ei ole kohtul võimalik hagita menetluses avaldaja

kaebust läbi vaadata. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik

saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st

täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada

lubamatuks (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud

isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende

kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm