4-17-3867/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-17-3867

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-3867 (2302,17,007861) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2, LKindlS § 81 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik K.T, ik: XXX, elukoht: Xxxx, töökoht: puudub. Kohtuvälise menetleja esindaja

Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON

1. K.T süüdi tunnistada § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 ettenähtud

väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. Mõistetud ja ära kandmisele kuuluv arest 15 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.2017. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud,

kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata aresti ära kandmist

arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 11.08.2017. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

03.07.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 20170703373401 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 03.07.2017 kell 18:21 peeti Tallinnas Suur-Sõjamäe tn juures kinni

sõiduk Mercedes-Benz C180 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis K.T, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,35 mg. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Eeltoodud tegevusega menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3, ja LKindlS § 3

lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime § 201 lg 2, § 224 lg 2, LKindlS § 81 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Sõidukit juhtis ei tea miks, oli alkoholi tarvitanud, selgitust ei ole. Sõiduk oli rendiauto, tuttav võttis rendile. Tuttav sõitis minema, tema pidi sõiduki teise kohta viima, et pärast sõiduk võtta.

Sõiduk võeti rendile eraisikult. Teadis, et juhtimisõigus puudub. Teadis, et on alkoholi tarvitanud. Ei teadnud, et kindlustust ei ole, arvasid, et on olemas, kuid politsei teatas, et ei ole. Ise ei kontrollinud, öeldi, et kõik on korras. Üldkasulik töö on tehtud. Küsitud karistuse kohta arvab, et see on halb, kodus on väikesed lapsed.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks

arvatud väärtegude toimepanemises ja karistamist väärtegude kogumis arestiga. Kuna isik on toime pannud teo, mis vastab mitmele kvalifikatsiooninormile, kaks neist on liikluses ohtlikud. Seetõttu tuleks süü lugeda süütegude kogumis suureks ja mõista arest 20 päeva.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd

tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Menetlusalust isikut süüdistatakse ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 224 lg 2

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

03.07.2017.a kella 18.52 kuni 18.57 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr XXXX (taatlemistunnistuse nr TTRC- 17-00073). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,42 ja 0,40 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe

liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,35 mg/l. Taolistest

andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav,

kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Marilin Vaarik, kasutades taadeldud

mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi

mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,35 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt tarvitas ta eelnevalt alkoholi. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest ega saanud olla veendunud selles, et ta ei ole juhile keelatud seisundis. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,35 mg/l, s.o enam kui

kaks korda rohkem, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates kindlalt teadma oma juhile

keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

3

Vastavalt sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud LKindlS § 3 lg 2

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud

sõidukil, s.o Mercedes-Benz C180 registreerimismärgiga xxxx, puudus kohustuslik

liikluskindlustus. Poliisi kehtivuse lõpp oli 10.05.2017 kell 23.59. Vastavalt LKindlS § 4 p 1

sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on

registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud

vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et ta ei tundnud huvi selle vastu, kas sõidukil on liikluskindlustus või see puudub. Eeltooduga on

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2

sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.T

kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on

K.T 20.07.2014 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3

keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale

inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle

üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist

4 raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid ning seega tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või

juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei ole

võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Väärteotoimikus leiduvatest

karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1

alusel, mille eest on 2014 aastal määratud rahatrahv ja mis on mais 2017 a asendatud üldkasuliku tööga. Väärteoasjast ei leidu andmeid, mis viitaks menetlusalusel isikul legaalse ja

töise sissetuleku olemasolule. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et

menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks ning ka varem kohaldatud samaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks

ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on

menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel mõnevõrra alla

keskmine, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud määra

keskmisest määrast madalamas määras. Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kaks erinevat liiklusalast väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks.

Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole

ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra

ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi

kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millistest nähtuvalt on

menetlusalust isikut 2014 aastal käesolevas väärteomenetluses inkrimineerituile osalt

samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud, siis tuleb asuda seisukohale, et alla

keskmist määra karistust ei ole võimalik isikule mõista. Keskmises määras karistus, s.o arest

peaks mõjutama menetlusalust isikut edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude

toimepanemisest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et korduvalt juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtivad isikud, s.o ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks ühiskonnast, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes

on juba eelmine rahatrahv asendatud 2017 aasta mais üldkasuliku tööga ja menetlusesemeks olevad väärteod pani ta toime vähem kui kahe kuu möödudes kohtumääruse jõustumisest saab tulla järeldusele, et ka asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö menetlusalust isikut samuti

õiguskuulekusele ei sunni. Seega on tema peal ära proovitud kõik seaduses ette nähtud

mõjutusvahendid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ainukeseks mõjutusvahendiks on aresti kohaldamine.

/allkirjastatud digitaalselt/