Legislator Case Law & Legislation
2-17-1603/25 AI generated

2-17-1603/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-1603/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

maa majandamiseks ning kostja on selle liige, elades nimetatud elamu viiendas trepikojas. jagatakse viienda trepikoja korteriomanike vahel võrdselt (protokolli p 2.3). Vaatamata kostjale

Legislator headnote

AI generated

2-17-1603/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jagatakse viienda trepikoja korteriomanike vahel võrdselt (protokolli p 2.3). Vaatamata kostjale

Keywords

AI generated
splitting of pensions for spouses divorce on joint request reimbursement of social assistance co-tenant contractual obligation clause joint household
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda KORTERIÜHISTU LAINE apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 26.06.2017

otsuse peale menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse

kulud

jäävad

KORTERIÜHISTU

LAINE

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja

kättesaamisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. KORTERIÜHISTU LAINE (hageja) esitas 31.01.2017 hagi

AK (kostja) vastu

majapidamiskulude võlgnevuse 5,33 eurot, millele lisanduvad viivised 0,07% põhinõudelt päevas

alates 30.11.2014 väljamõistmiseks.

Hageja moodustati aadressil Sõle 45, Tallinn asuva elamu kaasomandi osade ja selle juurde kuuluva

maa majandamiseks ning kostja on selle liige, elades nimetatud elamu viiendas trepikojas.

19.07.2014 toimunud üldkoosolekul otsustati, et viienda trepikoja välisukse põse taastamise kulud

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-1603

Kohtuasi

KORTERIÜHISTU LAINE hagi AK vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KORTERIÜHISTU LAINE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

KORTERIÜHISTU

LAINE

(registrikood

80127002), lepinguline esindaja Deivi Vaht

Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marina Suhnjova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

jagatakse viienda trepikoja korteriomanike vahel võrdselt (protokolli p 2.3). Vaatamata kostjale

esitatud arvetele kostja oma osa remondi maksumusest ei tasunud.

Vastuväitena kostja seisukohale märkis hageja, et 19.07.2014 üldkoosoleku otsus ei olnud tühine.

See oli kooskõlas hageja põhikirja p-ga 3.2.6, mis andis juhatusele õiguse kehtestada elamu

majandamiseks jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ning p 3.2.8 järgi on ühistu liige

kohustatud tasuma ka ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise

tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses

ja korras. Eelnevale lisaks kuulus üldkoosoleku pädevusse muude ühistu tegevusega seotud

küsimuste otsustamine, mis olid toodud põhikirjas või seadusandluses.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Hagejal puudus õiguslik alus kostjalt 5,33 euro

ja sellelt viiviste nõudmiseks.

Üldkoosoleku 19.07.2014 otsuse p 2.3, millele hageja kohtule avalduse esitamisel tugines, oli tühine

tulenevalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-st 1. Nimelt rikuti otsuse vastuvõtmisel

üldkoosoleku kokkukutsumise korda: (1) teade üldkoosoleku toimumise kohta oli vaid trepikoja

infotahvlitel; (2) üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei kajastatud piisavalt täpselt üldkoosoleku

päevakord, sh ei olnud teates kirjas, et arutatakse uksepõse taastamise kulude jaotamist võrdselt

viienda trepikoja elanike vahel; (3) üldkoosoleku otsuse p 2.3 võeti vastu põhikirja muutmiseta (vt

ka Riigikohtu 25.05.2011 otsust nr 3-2-1-28-11). Samuti avaldas kostja, et kulude jaotamine

korteriühistu liikmete vahel peab toimuma seaduse või põhikirja alusel. Kusjuures reeglina

jaotatakse majandamiskulud arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning muul viisil

kulude jaotamine on võimalik vaid juhul, kui põhikirjas on konkreetselt sätestatud, missugused

kulutused jaotatakse seaduses sätestatust erinevalt. Põhikirjas puudus täpne loetelu juhtumitest, mil

oli võimalik kulud jaotada seaduses sätestatuga võrreldes erinevalt.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude katteks

mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 400 eurot. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja

taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Pooltel puudus vaidlus, et kostja oli hageja liige ja elas elamus aadressil Sõle 45, Tallinn viiendas

trepikojas ning 19.07.2014 toimunud üldkoosolekul otsustati, et viienda trepikoja välisukse põse

taastamise kulud tuleb jagada viienda trepikoja korteriomanike vahel võrdselt. Hageja ja kostja olid

eriarvamusel, kas hageja nõude aluseks olev 19.07.2014 üldkoosoleku otsus nr 2.3, millega otsustati

jagada uksepõse remondi kulud viienda trepikoja korterite arvu põhiselt, oli tühine.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt tuleb antud juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse

eelduste tuvastamisel lähtuda MTÜS § 241 lg-st 1. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus

on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Vastavalt KÜS

§ 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende

pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi

ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Kohus oli seisukohal, et uksepõse parandamine ei olnud erakorralise iseloomuga töö põhikirja p-i

3.2.8 mõttes. Asjas puudusid tõendid, et kahjustus takistas hoones liikumist, oluliste hoone osade

ja/või päraldiste kasutamist või vajas tavapärasest remontööst oluliselt kiiremat teostamist suurema

kahju ärahoidmiseks või muul põhjusel. Seega oli tegu tavapärase remonttööga, mistõttu puudus

asja lahendamiseks vajadus analüüsida põhikirja p 3.2.8 võimalikku tühisust. Kohtu hinnangul ei

olnud ka asjakohane hageja viide põhikirja p-le 6.2.9, mis võimaldas üldkoosolekul vastu võtta

otsuse „muudes ühistu tegevusega seotud küsimustes, mis on toodud käesolevas põhikirjas või

seadusandluses“.

Praegusel juhul reguleeris remonttööde kulude jaotamise küsimust põhikirja p 3.2.6. Reeglina

toimub majandamiskulude jaotamine ühistu liikmete vahel eluruumi ruutmeetrite alusel (KÜS § 151

lg 1). Juhtumid, mil sellest kõrvale kaldutakse, peavad olema sätestatud põhikirjas. Riigikohus on

selgitanud lahendis nr 3-2-1-28-11, et kui korteriühistu põhikirjaga soovitakse pindalapõhisest

arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel

võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused

jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Ei piisa sellest, et põhikirjas on üldsõnaliselt viidatud

võimalusele jaotada kulud ka muul põhimõttel kui ruutmeetrite alusel. Seega ei saanud hageja vastu

võtta kõnealust otsust põhikirja muutmata, lisades konkreetsed tingimused, millisel juhul ja millised

kulud ja mis tingimustel on võimalik jaotada muul põhimõttel, kui KÜS § 151 lg 1 sätestatud

ruutmeetripõhisel arvestusel. Eeltoodule lisaks märkis kohus, et KÜS § 13 lg 4 kohaselt sai siduvaid

otsuseid elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude

kandmise kohta teha üksnes ühistu liikmed üldkoosolekul, mitte juhatus. Seega oli põhikirja p 3.2.6

vastuolus seadusega.

Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-28-11, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on

tegemist mh siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja

üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist. Kuivõrd

koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud viidet vastavale põhikirja muudatusele ja tegu ei olnud

MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud olukorraga, rikuti 19.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumisel korda.

Seega ei saanud p 3.2.6 alusel 19.07.2014 üldkoosolekul langetatud otsus nr 2.3 kulude jaotamise

kohta olla õiguslikult siduv kostjale ning selle alusel ei saanud nõuda kostjalt summade tasumist,

mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

Kohus jättis TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda ja luges põhjendatud

menetluskulude suuruseks 400 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega mõista kostjalt välja majandamiskulude võlgnevus 8,5 eurot ja põhivõlgnevuselt 5,33 eurolt

viivis 0,07% päevas alates 01.02.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda ja mõista nendelt välja viivis seadusjärgses määras. Maakohus rikkus materiaalõiguse

ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise.

Maakohtu otsus oli arusaamatu ja piisavalt põhjendamata. Lisaks rikkus kohus diskretsiooni piire ja

rajas otsuse asjaolul, mida pool ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus tuvastas ebaõigesti hageja

19.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ning sellest tulenevalt hageja põhikirja

p 3.2.6 tühisuse, sest hagejal puudus mistahes soov põhikirja muuta ja koosolek ei võtnud vastu

otsuseid küsimustes, mis nõudnuks põhikirja muutmist. Veel enam, kohus ei saanud tuvastada

põhikirja üksiku sätte tühisust, vaid vastuolu korral seaduses sätestatuga kohaldatakse seaduses

sätestatut.

Õige oli kohtu järeldus, et praegusel juhul puudus vajadus analüüsida põhikirja p-i 3.2.8, mis

sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma ka ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste

osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt

kehtestatud suuruses ja korras võimalikku tühisust. Samas leidis kohus vääralt, et teostatud

remonttööd ei olnud hädavajalikud ja edasilükkamatud. Vastupidi, tegu oli hädavajaliku

remonttööga ja kohtu nõudmisel oleks hageja vastava tõendi esitanud. 19.07.2014 toimunud

üldkoosoleku otsuse p 2.3 oli seaduspärane, sest tugines põhikirja p-le 3.2.8.

Lisaks märkis hageja, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-163-13 ei too asjaolu, et

üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, üldjuhul iseenesest kaasa korteriühistu üldkoosoleku

otsuse tühisust. Tühine on otsus vaid siis, kui esinevad MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud tingimused.

Neid praegusel juhul ei esinenud. Muudel juhtudel tuleb pöörduda kohtusse otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, mida praegusel juhul ei tehtud.

Protokolli parandamata jätmisega rikkus kohus TsMS § 50 lg-t 1.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Hageja peamised argumendid, miks maakohtu otsus oli vale, olid järgmised: (1) maakohtu

põhjendused olid arusaamatud ja ei lähtunud poolte seisukohtadest; (2) vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sest ühistul puudus soov põhikirja

muuta ja otsuse vastuvõtmiseks ei olnud see ka vältimatult vajalik; (3) remonttööd, milleks kostjalt

raha nõuti, ei olnud mitte tavapärased remonttööd, vaid erakorralised ja hädavajalikud, s.t tegu oli

töödega, millele kohaldus põhikirja p 3.2.8, mitte p 3.2.6; (4) kui ka üldkoosoleku otsus oli

vastuolus seadusega, ei muutnud see otsust automaatselt tühiseks, vaid tõusetuda võis küsimus

otsuse võimalikus kehtetuks tunnistamises, millele oli MTÜS § 24 lg 1 kohaselt sätestatud

aegumistähtajaks kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille õigsust

eeldades saaks kaebuse rahuldada. Vastupidiselt hageja poolt avaldatule on otsus hõlpsasti jälgitav

ja piisavalt põhjendatud. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud hageja ja kostja poolt avaldatust,

järgides ühtlasi põhimõtet, et kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ning kohaldab õigust

ise (TsMS § 436 lg 7). Seejuures on kohus võtnud arvesse ka hageja põhikirjas sätestatut ja

Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-28-11 antud juhiseid. Sellest tulenevalt kontrollis kohus, kas

vaidlusalune 19.07.2014 üldkoosoleku otsus oli kooskõlas seaduses sätestatuga ning rakendas

Riigikohtu 25.05.2011 otsuse nr 3-2-1-28-11 p-s 13 antud juhist, et kui korteriühistu üldkoosolek

võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult pärast põhikirja muutmist, kuid põhikirja

muutmise kavatsus ei nähtu üldkoosoleku kokkukutsumise teates, on rikutud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ja otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi.

Maakohus leidis esmalt, et trepikoja välisukse põse taastamine oli kulu, mis tulnuks vastavalt KÜS

§ 151 lg-le 1 reeglina hüvitada kõikide korteriühistu liikmete poolt eluruumi ruutmeetrite alusel.

Reeglist olid kõrvalekalded võimalikud põhikirjas sätestatud juhtumitel. Kusjuures Riigikohus oli

siinkohal lahendis nr 3-2-1-28-11 andnud juhise, et sellisel juhul peab korteriühistu põhikirjas endas

olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning

ei piisanud sellest, kui põhikirjas on üldsõnaliselt viidatud võimalusele jaotada kulud ka muul

põhimõttel kui ruutmeetrite alusel.

Järgnevalt kontrollis maakohus õigesti, kas põhikirjas oli sätestatud kulutuste hüvitamise erisus

juhtumiks, kus remontimist vajas välisukse põsk ja leidis, et parandamine ei olnud erakorralise

iseloomuga töö põhikirja p-i 3.2.8 mõttes. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kahjustatud

välisukse põse remontimine on kahtlemata vajalik ja mida varem remontimistööd teostatakse seda

parem. Kuid tegu ei ole sedavõrd akuutse probleemiga, mis tuleks ära lahendada päeva pealt, et

tagada elamu mõtteliste osade säilimine. Seda enam, et näiteks vee- ja kanalisatsiooniavariide

likvideerimine, mis nõuab erakordselt kiiret tegutsemist elamu mõtteliste osade säilimiseks, on

nimetatud punktis, kus on loetletud tavapärased elamu majandamiseks vajalikud tööd. Seega jõudis

maakohus õigesti järeldusele, et põhikirja p 3.2.8 ei sätestanud erisust, mis lubanuks uksepõse

remonttööde tasustamisel kõrvale kalduda KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud reeglist.

Seega ei baseerunud 19.07.2014 toimunud ühistu üldkoosoleku otsus nr 2.3 seadusel ja põhikirjal.

Ometi võeti üldkoosolekul otsus 46 poolthäälega vastu. Siinkohal lähtus maakohus õigesti

Riigikohtu juhisest, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse, mida ta on pädev vastu

võtma ainult pärast põhikirja muutmist, kuid põhikirja muutmise kavatsus ei nähtu üldkoosoleku

kokkukutsumise teates, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja otsus on tühine MTÜS

§ 241 lg 1 järgi. Kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel

tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei olnud kostjal kohustust 19.07.2014 toimunud ühistu

üldkoosoleku otsust nr 2.3 täita ning maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus

selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud

menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on

perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki

teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui

kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud

elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Indrek Soots