2-17-7582/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7582 Kohtuasi SS hagi Pae xx/xx Korteriühistu vastu kahjuhüvitise nõude puudumise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.06.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SS (ik 48910020304), esindaja Artjom Morozov Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2017 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule. 2. Rahuldada määruskaebus. 3. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik 1. SS (hageja) esitas 15.05.2017 maakohtule hagi Pae xx/xx Korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostjale 336 euro suuruse hüvitise maksmise kohustuse puudumine. Hagi asjaoludel kuulub hagejale Tallinnas Pae xx-xx asuv korteriomand ja ta on kostja liige. Kostja on Pae xx maja ees asuva parkla piiranud aiaga ja paigaldanud parklale värava. Hageja korterit kasutas 03.01.2017 sõlmitud üürilepingu alusel üürnik, kes parkis sõiduauto xxxxxxx reg nr xxxxxx Pae maja ees asuvasse parklasse nii, et parkla värav põrkus avanemisel vastu pargitud autot, mille tulemusena sai värav kahjustusi. Kostja remontis värava ja esitas 16.03.2017 hagejale arve 336 euro suuruste remondikulude hüvitamiseks. Hageja arvet ei tasunud ja esitas hagi, milles palus tuvastada, et tal puudus kohustus tasuda kostjale värava remondikulu. Hageja hinnangul oli kostja paigaldanud värava ebaseaduslikult ja kostja ei märgistanud parkimiskohti nõuetekohaselt, mistõttu tulnuks nõude olemasolul vähendada seda võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 alusel nullini. Veel enam, kahju olemasolul tulnuks nõue esitada üürniku vastu.

2

2. Maakohus jättis 30.05.2017 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat seitsme päeva jooksul määruses kirjeldatud puudused kõrvaldama. Kohtu hinnangul ei saanud hageja nõuet sellisel kujul menetleda. Hagejal tuli nõue ümber sõnastada, et sellest nähtuks, mille tuvastamist hageja taotleb. Samuti selgitas kohus, et tuvastusnõude korral tuleb hagejal põhjendada tuvastushuvi. Lisaks kohustas maakohus maksma riigilõivu. 3. 31.05.2017 esitas hageja maakohtule parandatud hagiavalduse, milles palus tuvastada hageja ja kostja vahel õigussuhte olemasolu või puudumine (hageja kohustus hüvitada kostjale kahju 336 eurot) ja analüüsida värava paigaldamise seaduslikkust, kostja kohustust märgistada parkimiskoht nõuetele vastavalt ja korteriomaniku vastutust üürniku tegevuse eest. Tuvastushuvi põhjendas hageja sellega, et tema hinnangul puudus kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Riigilõivu 75 eurot tasus hageja 19.05.2017. Maakohtu määrus 4. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Hagiavaldus eelnevale ei vastanud, sest hageja parandatud avalduses jäi ebaselgeks, kas hageja palub kohtult tuvastada nõude olemasolu või selle puudumine. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Olukorras, kus hageja tuvastusnõude sisu ei olnud arusaadav, ei saanud hinnata, kas hagejal oli õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Seoses hageja nõudega analüüsida hageja esitatud järjekorras hageja õiguslikke väiteid, selgitas kohus, et hagi esemeks ei saa olla kohtult õigusliku analüüsi saamine. Kohus oli seisukohal, et ebaselgel nõudel puudub rahuldamise perspektiiv, kuid sellise nõude menetlemine tekitab pooltele asjatult menetluskulusid. Eelneva tõttu keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, sest hagiga ei olnud võimalik saavutada selle eesmärki. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus 5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi esimese astme kohtule. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Hagiavaldus oli piisavalt arusaadav ja sellest oli väljaloetav hagi eesmärk. Selleks oli välja selgitada, kas hagejal tuleb kostjale maksta nõutav rahasumma või mitte. Eelnev oli saavutatav üksnes läbi analüüsi, mistõttu oli kohatu ka maakohtu seisukoht, et hagi esemeks ei saa olla kohtult õigusliku analüüsi saamine. Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada. Kohus saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kui sellel puudub igasugune õiguslik alus (RKTKo 3-2-1-134-07 p 13, 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-95-13 p 12). Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning kohus võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda alles pärast määruse nõuetekohast põhjendamist (nõuded on sätestatud TsMS § 465 lg-s 2).

3

Hagi aluseks on hageja esitatud asjaolud tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude ja hagi esemeks on hageja protsessuaalne taotlus kohtult millegi väljamõistmiseks või tuvastamiseks. Praegusel juhul nähtus hagiavaldusest, et hageja palus tuvastada kostjale 336 euro suuruse hüvitise tasumise kohustuse puudumine. Hagiavalduses ja selle täpsustuses olid asjaolud esitatud piisavalt selgelt, et nende õigsust eeldades ei oleks maakohus tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus märgib, et õiguslikud asjaolud ei kuulu hagi aluse hulka ja nõude, mille kohta võtab kohus seisukoha otsuse resolutsioonis, väljaselgitamine, kuulub TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt kohtu eelmenetluse ülesannete hulka. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuid mida on võimalik kõrvaldada (RKTKo 3-2-1-120-16, p 11). Selliseks puuduseks oli ringkonnakohtu hinnangul riigilõivu tasumata jätmine, millise puuduse hageja kõrvaldas. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Mati Maksing Indrek Soots