1-15-7025/57 · 1-15-7025/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7025 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid vangistusest S.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S.V , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.02.2017 ja lõpp 10.11.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Vabastada temale Viru Maakohtu 27.05.2016 otsusega S.V

mõistetud ja Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2016 otsusega muudetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata S.V-le katseaeg alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest S.V 6 (kuus) kuud allutades ,

katseajaks k

riminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada S.V katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud järgmisi - kontrollnõudeid:

1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas – ;

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada S.V katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2) tukassas arvele jooksul alates asuma tööle või võtma end töö 2 (kahe) nädala vanglast vabanemisest;

3) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema

kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata;

4) osalema kriminaalhooldaj .

a määratavas sotsiaalprogrammis

Määrata S.V kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldus- osakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

S.V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus S.V-le ja prokurörile. saata Viru Vanglale, , kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 27.05.2016 otsusega tunnistati rgi S.V süüdi KarS § 121 lg 1 jä ning KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. Tartu

Ringkonnakohus 15.09.2016 otsusega Viru Maakohtu 27.05.2016 otsuse osaliselt tühistas

ning tunnistas S.V süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 22.11.2011 otsusega

mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistus täitmisele ja suurendati

mõistetavat karistust Viru Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistuse 2 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 13.02.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , toetab kinnipeetava

P

rokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaeg vangistuses kä – a a vabastami , kuna kinnipeetav st itumise positiivsed asjaolud

distsiplinaarkaristuste puudumine, kaplaniga hingehoidlikul vestlusel osalemine, usulises

tegevuses osalejate nimekirjas olemine jm viitavad on teinud – sellele, et süüdlane jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu

vangistuse ajal Vabanedes on isikul olemas sobiv elukoht ning hinnata nõuetekohaseks. lähedaste moraalne ja mater ennetähtaegse vabanemise korral iaalne toetus. Samuti on talle

garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja e Vähetähti daspidi elada seaduskuulekalt. s pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all

, mil ta saab kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks

olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid

toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla

kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning

käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli edasise käitumise üle. isiku Uue

kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele

allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. toetab prokuratuur Lähtudes eeltoodust

S.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu

taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega käitumiskontrolli nin kohta. Isikule tuleb KarS § 76 lg 5 alusel g katseajaks kohustuste valiku määrata katseaeg mitte lühemana kui 6 kuud.

Kohtuistung

Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tal on kaks last. Pere ja lapsed on pannud teda teistmoodi mõtlema. Enne kuriteo toimepanemist ei olnud tal peret, vanglas olles

sai naisega tuttavaks. Ei ole viimase viie aasta jooksul sooritanud ühtegi kuritegu. Vabanemisel lähe tööle, hakka ekskavaatorijuhina erinevaid töid tegema. b b Narkootikume ei tarvita ta üldse nädalavahetustel ja pidupäevadel. Õppis , alkoholi vahel vanglas lahendama olukordi seaduslikul teel, näiteks kutsub politsei, mitte ei hakka ise olukordi lahendama. Selle teo, mille eest vanglas on, pani toime 2012. aasta septembris. On kindel, et ei pane enam toime uusi kuritegusid. On teadlik, et vabanemisel on vaja . 6 kuud täita kontrollnõudeid

Kaitsja o uritegu, mille eest ta vanglas n seisukohal, et eelkõige tuleb arvestada asjaolu, et k viibib, on juba toime rasket kuritegu, väga ammu toime pandud. Kuna kinnipeetav ei pannud ei mõistetud talle ka pikka karistust. Isikul on pere ja ta on teinud oma elus korrektiivid ja aru saanud, et pere on tähtsam, kui midagi muud. Kohus saab määrata talle lisakohustusi ning vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub sõltuvus narkootiliste ainete osas. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kohtul S.V vabastada, et ta saaks tõestada, et on teinud oma teost järeldused.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega d ja ära kuulanud menetlusosalise , leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu

võib vang mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. lakaristuse

Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud probleemideta, tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Samuti on tal vabanemisel kindel alaline elukoht isale kuuluvas

korteris, kus elas ka enne vangistust koos elukaaslase ja lapsega. Isa on nõus poja elama asumisega korteris. Samuti on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxxx, mis kindlustab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Võlgnevusi on ligikaudu 500 euro

ulatuses ning materiaalselt toetavad teda lähedased ja sõbrad, kellega suhted on head ja toetavad.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 26% ja uue

vägivaldse kuriteo puhul 36%, mille puhul on tegemist küll keskmiselt arvestatavate

riskidega, kuid kohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemise riski võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on varem

katseajal olles pannud toime uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega k

äitumiskontrolli nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik