1-15-8579/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. august 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8579 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo Valentina Michelson- juuresolekul Ipbükeri Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 10.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne P.E´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.E, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76¹ ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta P.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maako päeva jooksul alates

htule 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 27.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

P.E ´i tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks. P.E on süüdi tunnistatud KarS §

Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega 199 lg 2 p

karistati 65 lg 2 4 lg 1 alusel 3 aasta 3 kuu 4,7,8; § 215 lg 2 p 1,2; § 121 järgi ja KarS § , § 6 6 päeva vangistusega. Karistuse kandmise . algus 25.04.2015 31.07.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

P.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne xxx paigutamist, elas xxx malus taotleda xxxelukoha . Peale vabastamist on P.E või saamist üldises järjekorras. Sotisaaleluruumi taotlemise perioodil, saab ta elada vanaema juures xxx. Viru Vanglas klassi ning on motiveeritud iharidust omandama. alates 01.09.2016 õpib 9. põh

Töökogemus puudub. Isik oli alaealine ning riiklikul ülalpidamisel. Isik soovib vangla

toidujagajana töötada, kuid keeldus vanglas koristajana töötada. 11.05.2017 omal soovil

2

määratud vangla majandustööle koristaja ametikohale, kuid ei ole veel jõudnud tööle asuda. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. 17.05.2017 K-raha andmetel isikul on

tasumata nõudeid summas 431,02 eurot. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Emalt on

hooldusõigus ära võetud, kuid ta on käinud pikaajalisel kokkusaamisel pojaga. Ema on mitu

korda kriminaalkorras karistatud. Suhted vanaemaga on head ja toetavad. Suhtlusringkonna

moodustavad probleemse käitumisega inimesed. Kuriteod pani toime grupis. Peab riskivat ja

hoolimatut elustiili, ei hooli oma tegude tagajärgedest. Isik paneb vanglas rikkumisi toime

emotsioonide ajel. Isik kuritarvitas vabaduses alkoholi, narkootikume ja nuusutas gaasi ja

värvilahustit. O diagnoositud sõltuvus kesknärvisüsteemi stimulaatoritest. Väärteokorras on

karistatud nii AS kui ka NPALS järgi. Isikul on psühhiaatrilised probleemid ja ta on saanud

medikamentoosset ravi. Korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Isik on impulsiivne.

Tegutseb ajahetkel, tagajärgedele mõtlemata. Varasem kuritegu on seotud erikooli vara lõhkumisega. Isiku väitel tema respekteerib ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi, kuid tegutseb vastavalt oma kultuurilistele väärtushinnangutele. Pärast vabanemist temal on plaanis õhtukoolis

omandada keskharidust ja töötada, hiljem omandada eriala. Kinnipeetav varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, seoses millega vangistus pöörati täitmisele. Isik on korduvalt nii kriminaal kui ka väärteokorras - karistatud, mis viitab sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Isik ei ole valmis

ennast muuta ning jätkab rikkumiste toime panemist ka vanglas. Vanglas läbis , õppis

xxx

riigikeelt xxx . Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 tasemel, töötas majandustöödel

korda. Uue kuriteo 74

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69

%. Viru Vangla ei toeta i

P.E´ tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemis e elukoht ejärgn xxx. Tegu on kahetoalise ühiselamu plokiga, kus emab tema vanaema. Isikul on õigus taotleda pärast vabanemist k kontrollnõudeid ja hoidis xxx elukohta. Kriminaalhooldusel olles rikkus isi kõrvale ÜKT tegemisest. Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid ning sugulasi.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. P.E soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

P.E arvamuse, leiab, et

P.E´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

P.E on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla materjalidest leneb, et on olemas , tu P.E´il vabanemisjärgne elukoht garanteeritud puudub. töökoht

Positiivseks võib lugeda, et jätkanud üldhariduse omandamist õppinud riigikeelt, ta on , osalenud sotsiaalprogrammis kuid tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. ning tööhõives

3 Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega. Tema tingimisi vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- pole on 13 kehtivat 06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristust. H istetu isiklike innates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõ probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise,

olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P.E vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.11.2015

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /