1-13-11666/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. mail 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-11666 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

, tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.J , isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhin : dudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.J

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatav

ast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.05.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava R.J-i tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.J 06.02.2014

118 lg 1 p 1 tunnistati süüdi Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § järgi ja karistati vangistusega KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe

6 aastat. kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 05.09.2013 ja lõpp 05.09.2017.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.05.2016.

Kinnipidamisasutusest R.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. xxxasemel e Isik on läbinud riigikeele nam ei jätkanud

kuna polnud motivatsiooni. R.J on töötanud praeguse ja eelneva karistuse ajal toidujagajana, kuid töökohustuste täitmisel esines probleeme ja hetkel ei ole tööga hõivatud.

Individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavates programmides osalemiseks puudus motivatsioon. 2015 septembris suunatud sotsiaalprogrammi xxx", motivatsioon oli nõrk, puudus

2(4)

programmist ja arvati välja. Suunati 2015 detsembris programmi xxx" (seoses alkoholi kuritarvitamisega), kuid keeldus osalemast programmis ning arvati välja. Motivatsioon loobuda alkoholist on puudulik. xxx. Elukutset tal Isikul on väidetavalt põhiharidus, mille on omandanud ei

ole. Seisuga Isik on võtnud laenu vähemalt viiest kiirlaenu firmast, kokku üle 5500 euro.

31.03.201 d summas 10276,59 eurot ja vabanemisfondis on 247,17

6 on isikul tasumata nõudei

eurot. V . Viru Vangla ei toeta R.J-i tingimisi abanedes kindel töökoht puudub ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetaval peresuhtei tud. Kinnipeetava d säili

vanemad (xxx) on surnud, abikaasaga on lahutatud ning poeg on täisealine, kellega omavahel ei suhelda. Suhtluskonna moodustavad asotsiaalse eluviisiga isikud, kelle hulgas on kriminaalkorras karistatuid. xxxteatati, et nad Vabanedes tahab kinnipeetav minna elama kas majutusüksusesse ei ole sõlminud ühtegi konkreetset kokkulepet ühegi kinnipeetavaga. Seega, ei ole momendil nimetada ühtki ühtki aadressi, kus ta võiks hakata elama. Mingit eriala kinnipeetaval pole.

Vabanedes vanglast puuduvad garanteeritud , kes rahaliselt toetaksid. töökoht ega ka lähedased

Positiivsete asjaolude hulgast üksnes see, et R.J on olemas elamisloakaart kehtivusega kuni 06.07.2017. Samal ajal negatiivseteks asjaoludeks on raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemine, alkoholi kuritarvitamine, toetava lähivõrgustiku, kindla elukoha ning töökoha puudumine.

Prokuröri arvamuse kohaselt n b prokuratuur Tallinna Vangla poolt koostatud õustu

iseloomustusega ega toeta samuti vangla R.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgi elukäik ning b prokuratuur, et varasem R.J-i

toimepandud kuritegude tehiolud viitavad tema ohtlikkusele. Varasem I astme isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest R.J-ile positiivset mõistetud karistus ei ole

eripreventiivset mõju avaldanud. ennetähtaegse vabastamise korral oleks R.J-i ühiskonna heaolu ohustatud ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega , kuna ta

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Samuti arvestades enne vangistust R.J esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamist, ta võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Mis puudutab R.J distsiplinaarrikkumiste puudumist, siis normiks ka õiguskuulekas käitumine peaks olema

kinnipidamisasutuses. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teisele inimesele tervisekahjustuse tahtlik põhjustamine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Arvestades seda, et R.J kannab karistust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende tervise, elu ja isikupuutumatuse –

kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul R.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt Prokurör nen karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks j . dib, et a sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks äesoleval juhul ei pea prokuratuur ning k õigeks kohaldada kinnipeetava R.J-i suhtes sellist erandlikku meedet. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur R.J-i taegset vabastamist. tingimisi ennetäh

Oleg parmanov kohtuistungil sõna ei soovinud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri ja avestades

kirjalikku arvamust, leiab, et R.J ga vangistusest tuleb jätta tingimisi enne tähtae

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

3(4) süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S on xxx. Elukutset tal ei ole. 2011. a vanglast vabanemisel asus elama üüdimõistetu lõpetanud ühiselamusse, läks korteriomanikuga tülli ja tuli ära. Enne vangistust isikul püsiv elukoht puudus, elas tuttavate juures (sh ka kriminaalkorras karistatud isiku juures), öömajades. Vangistuse ajal lõpetas , töötas toidujagajana, ei saanud tööga hakkama. A2 taseme kursustel ei soovinud xxx osaleda, kuna puudus motivatsioon. Peale vabanemist kindel elukoht puudus, ta töötas mõnda aega xxx

. , pärast elukohata jäämist elatus juhutöödest ja ka pudelite korjamisest Isik on võtnud laenu väh võlgade tasumine on ebatõenäoline. emalt viiest kiirlaenu firmast ning R.J on tasumata nõudeid summas 10276,59 eurot. Vabanemisfondis on 247,17 eurot.

Karistusregistri andmetel t karistatud kahel korral ja tal kaks on süüdimõistetu käesoleval hetkel on kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib teist korda. karistatud Varasemalt on süüdimõistetut raske isikuvastas eest, nimelt tapmise eest. e süüteo

Käesoleval hetkel kannab üüdimõistetu s karistust selle eest, et tema xxx. Oma tegevusega põhjustas R.J T. xxxx xxx Isikule on stetud karistuseks 4 aastat vangistust. raske mõi Käesolev vangistus on määratud samuti isikuvastase kuriteo eest. Need faktid ilmestavad kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, e R.J puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Ta t

on läbinud on töötanud vang riigikeele xxx, istuse ajal toidujagajana. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetaval on kehtiv isikut t - elamisloakaart, kehtivusega kuni 06.07.2017. tõendav dokumen

Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. puudub

Süüdimõistetul lähivõrgustikku, tema kuritarvitab alkoholi ning tema eluviis on ei ole toetavat asotsiaalne. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, m suurendavad need uue kuriteo is teatud määral toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo süüdimõistetu asjaolusid ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise r Kuna isik on korduvalt isk oleks madal või väheoluline. toime pannud samalaadseid kuritegusid, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toime gu näeb pandud kuriteo asjaolusid na

ette KarS § utab tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu

76 lg 4. Kohus os vabaduses viibides

käitumine oli väga ohtlik, kuna nii esimesel kui teisel juhtumusel on tegemist raske kuriteo xxxs

R.J xxx. See fakt tugevdab vabaduses kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand.

Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Vanglas hea käitumine ja õpimise ning tööga hõivamine peab olema pigem reegel mitte erand.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et egude vältav kurit

4(4) toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub es vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. reaals

Kinnipeetav 05.09.2017, s.o pisut rohkem kui . Kohus leiab, et a karistusaeg lõpeb

2 aasta pärast isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumu R.J-i s, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetaval on olulises ulatuses t ja neidki asumata võlanõudeid peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). (isikul puuduvad Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , R.J-i

temale Harju Maakohtu 06.02.2014 se kandmisest kohtuotsustega mõistetud vangistu enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik