2-17-101314/9 · 2-17-101314/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.augustil 2017, Võru kohtumaja Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind 2-17-101314

388, 44 eurot

Hagi ese OÜ Aktiva Finants hagi J. vastu võlgnevuse nõudes

Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Ingrid Nook, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e- post:jurist@julianus.ee; Kostja J.

, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; tegelik viibimiskoht teadmata.

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista J. `lt Aktiva Finants OÜ kasuks 360,29 eurot; millest põhivõlgnevus 301,10 eurot; intress 27,72; võla sissenõudmiskulu 20 eurot ja seisuga 20.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 11,47 eurot. 3. Välja mõista J. `lt OÜ Aktiva Finants kasuks alates 21.04.2017 tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 301, 10 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 11,47 eurot ei tohi ületada põhinõude 301,10 euro suurust. 4. Jätta hagi rahuldamata seisuga 20.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 30,20 euro ja võla sissenõudmiskulu 10 euro osas. 5. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2(5)

Menetluskulude jaotus 6. Jätta menetluskulud 97 % ulatuses J. kanda ja 3% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda. 7. Välja mõista J. `alt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 164,90 eurot. 8. Välja mõista J. `lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 164,90 eurot.

Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi Põlva Tarbijate Ühistu ja kostja vahel 18.04.2016 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 950480 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Lepingu alusel anti kostjale üle kaup maksumusega 339 eurot. Põlva Tarbijate Ühistu edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse LHV Finance AS-le, kellel on sõlmitud AS-ga faktooringuleping. Osamaksuga tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse ja lepingutasu tasuma vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Lisaks kohustus kostja tasuma intresse vastavalt maksegraafikule. Intressimäär tuleneb järelmaksuga tasumise müügilepingu tingimustest, mille kohaselt on intressimäär 29, 90 % aastas. Üldtingimuste p 4.6 kohaselt kosutus ostja tasuma tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär aastas on sama, mis intressimäär osamaksetega tasumise müügilepingu tingimuste alusel. AS LHV Finance loovutas 28.10.2015 hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhivõlgnevusest summas 301,10 eurot; intress 27,72 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 29.10.2016-20.04.2017 sissenõutavaks

3(5)

muutunud viivismääraga 0,080% päevas summas 41,67 eurot ning alates 21.04.2017 kuni põhinõude 301,10 euro täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 27.04.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist.

Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

4. Hageja on arvestanud viiviseid esitatud viivisemääraga 0,080% päevas. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt oli lepingu lahutamatuks osaks olevates tingimustes kokku lepitud viivisemääras aastas, mis on samas määras kui intressimäär, so 29,90 % aastas ehk 0,08% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,08 % päevas ehk 29,90 % aastas on üle kolme korra suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on see tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist.

4(5)

Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viiviseid laenulepingu ülesütlemisest, so kuni 29.10.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 20.04.2017 võlgnevuselt 301,10 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud arve alusel on 11,47 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja võla sissenõudmisega seotud kulu kohtuvälises menetluses 30 eurot Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja alusel kostjale saadetud meeletuletuskirjade eest. Hageja esitab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude peale lepingu ülesütlemist VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Hageja sissenõudmiskulude hinnakirja kohaselt (tl 43) on kuni 500 eurose võlgnevuse summa esimese kirja tasu 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja tasu 5 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule 13.09.2016 ja 29.09.2016 kostjale saadetud võla- ja hagihoiatused (tl 40-41). Kohus leiab, et arvestades haginõude suurust on kostjalt väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 20 (15+5) eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Ülejäänud 10 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. Tarbija seisukohalt oleks üllatuslik ja ebamõistlik, kui üldtingimustega tutvudes ei pidanud tal tekkima arusaamist, et teenuse osutajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ilma, et nende kulude tekkimist oleks millegagi tõendatud. 5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 1132 lg 2 p 1 alusel kohus hageja nõude osaliselt 360,29 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus 301,10 eurot; intress 27,72 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot ja seisuga 20.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 11,47 eurot. TsMS § 367 alusel alates 21.04.2017 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 301,10 euro tasumiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 11,47 eurot ei tohi ületada põhinõude 301,10 euro suurust. Viivise 30,20 euro ja võla sissenõudmiskulu 10 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD 7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

5(5)

Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 384,44 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 371,96 eurot, jätab kohus menetluskulud 97 % ulatuses kostja ning 3 % ulatuses hageja kanda.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 200 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 170 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 164,90 eurot.

Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 164,90 eurot.

Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk kohtunik