1-17-5747/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5747

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-5747

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Igor Bondarenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Igor Bondarenko (isikukood 37005182239;

viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Bondarenko kaebus Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a kokkuleppemenetluses

tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 29.06.2017. a otsusega mõisteti Igor Bondarenko kokkuleppemenetluse

korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 28.03.2017. KarS § 184 lg 5 p 2 ja

KarS § 83² lg 1 alusel konfiskeeriti riigi tuludesse kohtuotsuse jõustumisel I. Bondarenkole

kuuluv raha 455 eurot. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni.

Mõisteti I. Bondarenkolt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse

summas 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 168 eurot ja määratud kaitsjale

makstud tasu summas 168 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid

võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. 20.07.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus I. Bondarenko apellatsioon, milles ta

palub muuta 29.06.2017 maakohtu otsus ning jätta temalt välja mõistmata ekspertiisiga seotud

kulu. Kaebaja selgitab, et ei ole tema kinnipidamisel eitanud temal narkootilise aine

olemasolu. Kaebuses viidatakse kriminaalasjale nr 1-14-10018, milles I. Bondarenko KarS §

1(3)

1

1-17-5747

184 lg 1 järgi süüdi mõisteti, kuid vabastati ekspertiisitasu maksmisest, kuna ta ei eitanud

endal narkootilise aine olemasolu. Lisaks palub kaebuse esitaja ajatada temalt väljamõistetud

sundraha ja kaitsjatasu 24 kuule, kuna käesoleval juhul puudub tal igasugune sissetulek ning

vanglas olles saab ta tööd alles aasta või kahe möödudes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et I. Bondarenko kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et

29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on I. Bondarenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.06.2017 sõlmitud

kokkulepe (tl 105-106), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud

absoluutsummana 1511 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral mõistetakse I. Bondarenkolt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I

astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot),

advokaadi õigusabikulud summas 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot) ning

narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot).

Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude

hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

2(3)

2

1-17-5747

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12

kuu jooksul. I. Bondarenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles

kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 106). Seega on nii prokurör,

süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. I. Bondarenko nõustus

tasumisele kuuluvate menetluskuludega.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav I. Bondarenko kinnitas,

et nõustub kokkuleppega ja jääb kokkuleppe juurde, samuti seda, et kokkulepe on sõlmitud

tema vabal tahtel (tl 116).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on

kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus I. Bondarenko kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

3