1-16-8516/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2017, Rapla

Kriminaalasja number 1-16-8516

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse kriminaalhooldusametnik Kively Kohvi erakorraline ettekanne L.D-le lisakohustuse määramiseks

Süüdimõistetu L.D

(isikukood XXX, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohaldatud menetlusnormid

Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 145, § 427 ja § 432 RESOLUTSIOON Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Määrata L.D-le üldkasuliku töö sooritamise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus saata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja L.D-le.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 03.10.2016 otsusega on L.D süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) §

424 järgi ja teda on karistatud vangistusega kümme (10) kuud. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 02.-03.10.2016.a. lugeda kaks (2) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb üheksa (9) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel on asendatud vangistus kahesaja üheksakümne kaheksa (298) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on määratud üks (1) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on L.D kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. 31.07.2017 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande L.D-le lisakohustuse – mitte tarvitada alkoholi – määramiseks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt tunnistas L.D esimesel kohtumisel ametnikuga 21.10.2016, et tarvitab palju alkoholi. Ametnik seletas hooldusalusele alkoholi tarvitamise probleemide esinemisele järgnevaid protsesse. Esimene üldkasuliku töö ajakava mitte täitmine oli 21.11.2016 ning järgmine 28.11.2016, ametnik aktsepteeris põhjuseid. Kolmandal korral

06.12.2016, mil isik tunnistas, et oli tarbinud alkoholi, tegi ametnik suulise hoiatuse. 13.12.2016 registreerimisele L.D ei ilmunud ning ka uuel kokkulepitud kuupäeval kohale ei tulnud. 19.12.2016 telefoni vestluses tunnistas L.D , et oli tarvitanud alkoholi, mille kohta koostas ametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Teine kirjalik hoiatus tehti 02.05.2017, mil L.D rikkus registreerimiskohustust, tulles ametniku vastuvõtule alkoholi lõhnadega. Kogu katseaja jooksul on L.D olnud probleeme registreerimisaegadest kinni pidamisega ning üldkasuliku töö ajakava täitmisega, peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarbimine. L.D on senise üldkasuliku töö tegemise aja jooksul teinud tunde üldiselt rahuldavalt. Juhendajaga koostöö on sujunud ning juhendaja poolseid pretensioone isiku kohta pole. Üldkasuliku töö ajakava ning tundide jaotust on ametnik üritanud korraldada nii, et hooldusalust iganädalaselt tegevuses, eesmärgiga alkoholi liigtarvitamist vältida. Siiski on olnud korduvalt probleeme kokkulepetest kinnipidamisel. Hooldusalune on talle määratud 298 tunnist sooritanud tänaseks 277 tundi ning teha veel jäänud 21 tundi. Üldkasuliku töö tähtaja lõpuni on jäänud veidi alla 3 kuu, mille jooksul on isikul reaalne võimalus sooritada tegemata üldkasuliku töö tunnid. Ametniku hinnangul on hooldusaluse peamine probleem alkoholi liigtarvitamine, mis on mõjutanud märgatavalt isiku kriminaalhoolduse kulgu, kontrollnõuete täitmist ning talle määratud üldkasuliku töö sooritamist. Teadaolevalt isik ametlikult tööl ei käi. Karistusregistri andmetel uusi õigusrikkumisi katseajal pole toime pannud. Isik on suhtumiselt viisakas ning aus, tunnistades oma probleemi. Kuna L.D on kogu katseaja vältel rikkunud korduvalt KarS §

75 lg 1 kontrollnõuet ilmuda määratud aegadel kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ning korduvalt on ette tulnud üldkasuliku töö ajakavade mitte täitmist, põhjuseks alkoholi liigtarvitamine, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku KarS § 72 lg 2 p 2 alusel määrata isikule täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisakohustuse määramine annab võimaluse jääda vabadusse, et tähtaegselt sooritada üldkasuliku töö tunnid. Samuti tegeleda alkoholi probleemiga, mis omakorda vähendab uue kuriteo toime panemise riski. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS §

74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 2 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Esmalt märgib kohus, et alkoholi tarvitamine ilmselgelt suurendab kuriteo toimepanemise riski.

L.D on Pärnu Maakohtu 03.10.2016.a otsusega justnimelt süüdi mõistetud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteos, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Asja materjalidest nähtub, et M. Pigelga esimene üldkasuliku töö ajakava mitte täitmine oli 21.11.2016, järgmine 28.11.2016 ja kolmas 06.12.2016. Üldkasuliku töö ajakava mitte täitmise kohta on L.D-le tehtud suuline hoiatus. L.D ei ilmunud 13.12.2016 registreerimisele ning mitteilmumise järgselt kokkulepitud kuupäeval registreerimisele. L.D on telefoni vestluses tunnistanud, et oli tarvitanud alkoholi, mille kohta koostas ametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Teine kirjalik hoiatus tehti 02.05.2017, mil

L.D rikkus registreerimiskohustust, tulles ametniku vastuvõtule alkoholi lõhnadega. Kogu katseaja jooksul on L.D olnud probleeme registreerimisaegadest kinni pidamisega ning üldkasuliku töö ajakava täitmisega, peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi liigtarbimine. Eelnevast tuleneb üheselt, et L.D on ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid ise ta probleemiga tegeleda ei suuda või ei soovi.

Võttes arvesse, et L.D on ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, mistõttu on raskendatud, kui mitte võimatu kriminaalhoolduse teostamine, samuti suurendab see uue kuriteo toime panemise ohtu, on põhjendatud erakorralise ettekande esitamine.

Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks ja süüdimõistetu edasise käitumise üle kontrolli tagamiseks, on põhjendatud kriminaalhooldaja ettepanek määrata süüdimõistetule üldkasuliku töö sooritamise ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus on seisukohal, et nimetatud kohustus tuleb isikule kasuks ja on abiks tema suunamisel õiguskuulekale teele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Määrata L.D-le üldkasuliku töö sooritamise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik