1-16-2422/130 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2422 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. juuni 2017

määrus L.G (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.G kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 22. juuni 2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt määruskaebemenetluses L.G-le riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista L.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 72 eurot

määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. L.G tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega mõisteti L.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (sh süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud episoodis) ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. L.G tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja L.G karistati vangistusega 3

aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 12.08.2015 otsusega mõistetud vangistusega – 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva – ning üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel mõisteti L.G-le liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 12.08.2015 otsuse järgi ärakantud karistus – 1 aasta

1 kuu ja 9 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.10.2015 ja lõpeb 27.11.2017.

2. Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 22.06.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest 6 karistust on

kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist

õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub Eestis ametlik tööstaaž, sest ta on teinud vaid juhutöid ning enamus sissetulekust on saadud vargustega. Vabanemisel on isikule küll garanteeritud töökoht XXX OÜ-s autojuht-laaduri ametikohal, kuid vangla materjalidest nähtuvalt on isikul ka võlgasid üle 31 000 euro, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Arvestades seda, et isik

on toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel kiire materiaalse kasu saamise eesmärgil ei pöördu tagasi kuritegeliku eluviisi

juurde. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isik on tunnistanud, et varavastaseid kuritegusid pani

ta toime narkootikumide hankimiseks ja ka narkojoobes olles. Materjalidest nähtuvalt on

kinnipeetav ühel korral määratud kriminaalhooldusele seoses vahistamise asendamisega elektroonilise valvega, kuid ta rikkus korduvalt jämedalt kohtu poolt määratud kohustust, sh lõhkus elektroonilise jalavõru kinnitusklambri ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suudab

järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist

kinnipeetava poolt. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%, millise näol on tegemist kõrge riskiga.

3

4. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus

märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgelt erandiks. Maakohus leiab, et L.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

5. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Samuti seda, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on isikul toetav tugivõrgustik elukaaslase ja laste näol. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.G kaitsja vandeadvokaat M.

Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistuses vabastamist.

7. L.G vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kogutud materjale arvesse võttes ei toeta Viru Vangla L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuna peale kohtuotsuse jõustumist jäi karistust kanda alla ühe aasta, ei ole kinnipeetavale ITK-d koostatud. L.G käitumine on vanglas viibitud aja jooksul olnud nõuetekohane, ametnikesse suhtub hästi, konflikte ei esine.

8. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku panna vabanemisel riskide maandamiseks L.G-le KarS § 75 sätestatud kohustused. L.G kinnitas kohtuistungil, et on nõus

kohustuste täitmisega. Kohtuistungil kinnitas L.G , et soovib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda. Vabaduses ootavad teda lapsed ja naine. Suhted lähedastega on korras, toimub pidev suhtlemine. Kinnipeetav teab, et tema probleemide peamiseks põhjuseks

olid narkootikumid. Ta sai vanglas metadooniravi ning on nüüdseks narkootikumidest loobunud. Vabanemisel on tal olemas töökoht ning tööandja ootab teda tööle. Ta tahab töötada, olla lastele hea isa ja ei taha enam vigu teha. Ta on kindel, et ei riku rohkem seadust.

9. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda selle vastu, et L.G on olnud kuritegelik minevik ning ta on toime pannud raske kuriteo. Samas ei saa märkimata jätta, et ta oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda

ka ühiskonnale. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. KarS §-s 76 on toodud asjaolud, millega kohus peab arvestama isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning nende asjaoludega tuleks kaitsja arvates arvestada siiski kogumis. Kaitsja leiab, et maakohus oma

lahendis ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse

kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt L.G varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta

kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. 10. Kaitsja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist

sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist

27.11.2017, kui L.G igal juhul vangistusest vabaneb. Selle võimaliku riski

maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks A.

4

L.G sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga.

11. Ringkonnakohtu 10.07.2017 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas. 12. Seisukoha esitas süüdimõistetu L.G, kes palub kaitsja kaebuse rahuldada. L.G soovib ennetähtaegselt vabaneda, et olla koos oma perekonnaga ja kasvatada lapsi. Ta lubab muuta oma eluviisi ja kuritegusid mitte enam toime panna.

Ringkonnakohtu järeldused 13. Ka ringkonnakohus ei vabasta L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 14. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 15. Kaitsja leiab, et maakohus oma lahendis ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel

keskenduti liigselt L.G varasemale elukäigule. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus oma lahendis kajastanud selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo

toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tingivad ennetähtaegse vabastamata jätmise ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). 16. Käesoleval juhul leiab ka ringkonnakohus, et hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, eksisteerib L.G puhul oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist.

Taoliseks kartuseks annab aluse eelkõige L.G varasem korduv kriminaalkorras

karistatus (kuus kehtivat kriminaalkaristust, kannab kuuendat reaalset vanglakaristust). L.G

on diagnoositud narkosõltuvus, mille tõttu on isik varasemalt narkootilise aine

hankimise eesmärgil toime pannud varavastaseid kuritegusid, mistõttu puudub

kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks L.G

ennetähtaegselt vabastama, oleks L.G suuteline vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Süüdimõistetul on küll vabaduses olemas kindel töökoht, kuid isikul puudub Eestis ametlik tööstaaž. Lisaks on L.G täitmata rahalisi nõudeid üle 31 000 euro, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul

olemas risk, et vabaduses võib L.G majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. 17. Kaitsja leiab, et kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse

vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Siinkohal

märgib ringkonnakohus, et isikule on varasemalt antud korduvalt võimalusi näidata, et

5

mõistetud karistused on teda õiguskuulekusele suunanud ning ta on neist vastavad järeldused

teinud, kuid sellest hoolimata jätkas L.G uute õigusrikkumiste toimepanemist. Maakohus on õigustatult välja toonud, et L.G on vabaduses olles jämedalt rikkunud kohtu usaldust, sh lõhkudes elektroonilise jalavõru kinnitusklambri ajal, mil tema vahistamine oli asendatud elektroonilise järelevalvega, mistõttu tuli L.G tagaotsitavaks kuulutada. 18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa L.G ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise,

kuna ringkonnakohtul puudub veendumus, et L.G suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. 19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 22.06.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 20. L.G kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu

72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu 72 eurot L.G kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk