3-17-610/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-610

Haldusasi

Taago Voolu kaebus kooseluseaduse rakendamiseks

vajaliku

seaduse

andmata

jätmise

õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taago Voolu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Taago Vool

RESOLUTSIOON

Jätta Taago Voolu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a

määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taago Vool esitas 14. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Eesti Vabariigi tegevusetuse õigusvastasus seoses kooseluseaduse (KooS) rakendamiseks

vajalike seaduste mitteandmisega.

Kaebaja sõlmis 11. augustil 2016 kooselulepingu oma pikaajalise elukaaslase M.M.. Viru Vangla

ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi M.M., kuna vangistusseaduse järgi ei ole

kooseluleping aluseks pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel. Tuvastamiskaebuse esitamist

põhjendab kaebaja kahjunõude esitamise kavatsusega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 9. mai 2017. a määrusega Taago Voolu kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Praeguses asjas ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud mitmetel põhjustel. Kuna kaebaja

võimaliku kahju hüvitamise nõude muudab ilmselgelt perspektiivituks juba ühe põhjuse

esinemine, siis ei käsitle kohus kõiki põhjuseid, miks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1

või § 14 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud.

Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud sellega, et Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi

kokkusaamisi isikuga, kellega kaebaja on sõlminud kooselulepingu. See tähendab, et väidetav

kahju ei ole põhjuslikus seoses mitte õigustloova akti, vaid Viru Vangla haldusaktiga.

Õigustloova akti andmata jätmine kaebajale otseselt kahju põhjustanud ei ole. Kaebajal on

võimalik esitada pikaajalise kokkusaamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue või seda

ettevalmistav tuvastamisnõue Viru Vangla vastu. Kuna kaebaja eesmärk on pikaajalise

kokkusaamise saavutamine, siis on kaebajal võimalik esitada ka tõhusam nõue ehk keelduva

haldusakti tühistamise või pikaajalise kokkusaamise lubamiseks kohustamise nõue. Eeltoodud

vaidluses saab kaebaja tugineda asjaolule, et pikaajalise kokkusaamise keelamine kooselulepingu

sõlminud isikutele on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule kaebuse pikaajalise kokkusaamise

taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (kohtuasi 3-17-858).

Seetõttu ei suuna kohus kaebajat muutma oma nõuet praeguses kohtuasjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Taago Vool esitas 25. mail 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

9. mai 2017. a määruse tühistamist ja enda kaebuse menetlusse võtmist.

Kaebaja on 11. augustil 2016 sõlminud notariaalse kooselulepingu oma pikaajalise

elukaaslasega, kuid rakendusaktide puudumise tõttu ei olnud lepingut võimalik kanda

rahvastikuregistrisse ega varasuhteregistrisse. 4. jaanuaril 2017 ja 2. veebruaril 2017 on kaebaja

taotlenud Viru Vanglalt pikaajalise kokkusaamise võimalust vastavalt vangistusseaduse (VangS)

§-le 25, kuid vangla on teinud keelduva otsuse, kuna kooseluleping ei ole siduv kolmandale

osapoolele s.t Viru Vanglale. Justiitsministeerium ei ole andnud vastust küsimusele, kas

kooselulepingu pool on abikaasaks VangS § 25 lg 1 tähenduses, sest küsimus, missugune on

registreeritud elukaaslase positsioon Eesti õiguskorras, ei ole seadusandja poolt veel otsustatud.

KooS rakendusaktide puudumine on kaasa toonud mitmete põhiseadusest tulenevate õiguste riive

s.h perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse riive. Kaebajat on diskrimineeritud, kuna talle ei

võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi registreeritud elukaaslasega võrdselt abielus olevate

isikutega alandades seeläbi inimväärikust määral, mis on vastuolus põhiseaduses sätestatud

piinamise, ebainimliku ja kohtlemise keeluga. Rakendusaktide mitte välja andmisega on riik

käitunud sõnamurdlikult ja tegevusetus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse,

õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipidega.

4. Pärast riigilõivu tasumist võttis Tartu Halduskohus 5. juuni 2017. a määrusega menetlusse

T. Voolu määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrusele, jättis selle rahuldamata

ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

9. mai 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult asunud

seisukohale, et T. Voolu kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse

läbi vaatamata jätmine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on kohtu diskretsiooniline otsus ning

kaebeõiguse ilmselge puudumise tuvastamiseks tuleb lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud

kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest.

7. Kaebaja hinnangul on kooseluseaduse rakendusaktide välja andmata jätmine õigusvastane ja

sellega on rikutud mitmeid tema põhiõigusi, mistõttu on hilisem kahju hüvitamine põhjendatud.

Halduskohus on jõudnud järeldusele, et tuvastamiskaebus hilisema kahjuhüvitamise eesmärgiga

ei ole lubatav, kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Riigikohtu selgituste kohaselt peab selleks, et kahju oleks tekkinud põhiseadusevastase

üldaktiga, olema tuvastatud otsene põhjuslik seos üldakti ja väidetava kahju vahel (RKHKo

30. aprill 2004, nr 3-3-1-64-04, p 24). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebaja

õiguste piiramine on põhjuslikus seoses Viru Vangla haldusaktiga, millega on pikaajalise

kohtumise võimaldamisest keeldutud, ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist seoses õigustloova

akti andmata jätmisega RvastS § 14 lg 1 alusel, sest nimetatud sätte alusel kahju hüvitamise

eeldused ei ole täidetud. Seega oma õiguste kaitseks saab kaebaja vaidlustada pikaajalist

kokkusaamist mittevõimaldavat haldusakti. Kaebaja käsutuses on tõhusam õiguskaitsevahend,

s.o pikaajalisest kokkusaamisest keelduva haldusakti tühistamise või kokkusaamiseks

kohustamise nõue. Nimetatud nõuete lahendamisel saab kohus ühtlasi anda hinnangu sellele, kas

kaebuses nimetatud õigusaktide andmata jätmine või nende andmisega viivitamine on

põhiseaduspärane. Kui vangla on kokkusaamise lubamisest keeldumisel tuginenud

põhiseadusvastasele regulatsioonile võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise, samuti

haldusorgani kohustuse hüvitada kaebaja taotluse rahuldamata jätmisega tekitatud kahju.

Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos kaebaja

võimaliku kahju ja seadusandja tegevuse vahel RVastS § 14 lg 1 mõttes. Seadusandjal on

ulatuslik otsustusvabadus õigustloovate aktide väljaandmisel ning nende välja andmata jätmisega

põhjustatud kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 14 lg 1 sätestatud

eeldused.

Vastavalt ei õigusta kaebaja kavatsus tulevikus seadusandja vastu kahju hüvitamise nõude

esitamiseks tuvastamisnõude esitamist käesolevas asjas, sest hüvitamisnõudel pole

eduväljavaateid.

8. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe

õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul,

kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seaduses

on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise

lahendamise. Ühe kaebuse lubatavuse eeldusena peab isikul olema kaebeõigus ja üheks

kaebeõiguse tingimuseks on kaebaja subjektiivse avaliku õiguse riive. Kui kaebaja õiguste riivet

ei eksisteeri, siis on seadusandja poolt antud kohtule õigus kaebus tagastada. Kuna käesolevas

asjas kaebaja õiguste riive puudub, siis ei ole kaebus läbivaatamine põhjendatud. Kui vangla on

käesolevas asjas vaidlustatud asjaolule tuginedes andnud haldusakti või teinud toimingu, mis

vahetult rikub kaebaja õigusi, saab viimane kaitsta oma õigusi nimetatud akti või toimingu

vaidlustamise kaudu.

9. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

9. mai 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Lõhmus

Andra Pärsimägi

Tanel Saar