4-09-6639/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-6639

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-6639 (2316,09,005792; 2316,09,006276) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik B.F (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON

1. B.F süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. B.F-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada B.F suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistatava vangistuse ärakandmisest.

3. B.F-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 981 (üheksasada

kaheksakümmend üks) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.F , 4-09-6639, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.06.2009. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

08.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1122464

selles, et 08.04.2009 kell 17.20 peeti Mere pst 4 maja juures kinni B.F, kes

toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr

883/95 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas fentanüüli 08.04.2009.

18.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096456 selles, et 18.04.2009 kell 21.15 peeti Paldiski mnt 44/46 maja juures kinni B.F, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr

969/181 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja

psühhotroopsetest ainetest bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et

menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ei tarvitanud.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on vahi all seoses süüdistusega KarS § 199 järgi.

Kohtuotsus oli maikuus ja karistus oli 1 aasta ja 3 kuud, kannab karistust alates 20.04.2009. 08.04.2009 selline episood oli ja kahetseb. 18.04.2009 episoodi kohta ütleb sama, et kahetseb.

Rahusteid sai retseptiga, kuid kviitung oli kodus. Tahaks pärast karistuse ärakandmist saada nädal vabaks ja siis asuda aresti kandma.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest,

sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb

karistuseks arest 10 päeva, välja mõista ekspertiisikulud, karistus ära kanda pärast kriminaalkaristuse ärakandmist.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte

ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise ja

psühhotroopse aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii

menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega.

Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune

isik toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süüsuurusest ja isikust, millest nähtuvalt

on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude

toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid, milliste

kogusumma ulatub kümnetesse tuhandetesse kroonidesse on senini tasumata. Menetlusalusele

isikule on määratud ka areste üle 100 päeva ulatuses. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et

rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid

jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti.

Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud,

mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise

ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe

tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Aresti määra valikul lähtub kohus sellest, et

menetlusalsut isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, mistõttu võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik