3-16-472/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-472 Haldusasi

J. T. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja: J. T. (ik xxxxxxxxxxx) Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine:

1.1. Tallinna Vanglas viibitud aja eest, mil J. T. suhtes kohaldati ekslikult ebaõiget kinnipidamisrežiimi, maksab Tallinna Vangla J. T. 700 (seitsmesaja) euro suuruse hüvitise.

1.2. Aja eest, mil kaebajale tagatud isiklik ruum jäi ajavahemikul 19.04.2013 – 25.11.2013 alla 3 m2 piiri, maksab Tallinna Vangla J. T. 296 (kahesaja üheksakümne kuue) euro suuruse hüvitise.

1.3. J. T. poolt riigile juba tasutud menetluskulu (30 eurot) kannavad menetlusosalised solidaarselt, s.o mõlemad 15 euro ulatuses. Seega tasub Tallinna Vangla J. T. 15 (viisteist) eurot menetluskuluna.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-16-472 menetlus.

3. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Hüvitise maksmise kohana on kaebaja 09.06.2017 menetlusdokumendis näidanud arveldusarve Swedpangas xxxxxxxxxxxxxx (M. A.).

5. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 155 lg 5;

§ 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J. T. kaebus Tallinna Vangla vastu vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõudis hüvitist valel kinnipidamisrežiimil viibimise ning Tallinna Vangla olmetingimuste ebarahuldava seisukorraga (sh ebapiisava isikliku ruumiga) kaasnenud mittevaralise kahju eest.

2. 28.07.2017 esitasid menetlusosalised kohtule mõlema poole poolt allkirjastatud kokkuleppe, paludes kompromiss kinnitada ning haldusasja menetlus lõpetada.

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg-st 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. HKMS § 155 lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi. Kohus leiab, et kompromiss on lubatav. Kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Sõlmitud kokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei nähtu selliseid asjaolusid, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Pooled on sõnaselgelt kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning korduva kaebuse esitamise keelust. Seega ei ole kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgede täiendav selgitamine vajalik.

4. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetada. HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel esitanud ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

5. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu kokku

30 eurot. Järelikult ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele. Nimetatud menetluskulu osas on pooled kokku leppinud, et kannavad kulu solidaarselt, s.o mõlemad 15 euro ulatuses. Seega tuleb vastustajal tasuda kaebajale 15 eurot menetluskulu. Kohtule teadaolevalt pooltel muid menetluskulusid tekkinud ei ole. Menetluskulude olemasolul jäävad need HKMS § 108 lg 7 kohaselt poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik