1-16-7227/40 · 1-16-7227/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. augustil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-7227 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

I.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.M

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt I.M-ile

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 12 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista I.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 72 eest. eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi

I.M tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Makseko - rraldusele märkida viitenumber 99916700060209 ning selgitus „I.M 1 16-7227 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast,

15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava I.M-i lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

I.M Viru Maakohtu 06.09.2016 tunnistati süüdi otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 424 KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 järgi ja karistati alusel vangistusega 11 kuud 25 päeva.

Viru Maakohtu 06.01.2017 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 11 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele.

Karistuse kandmise algus 05.01.2017 j 30.12.2017. a lõpp

Tingi 03.07.2017. misi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest I.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Seoses sellega, et isikul on alla 1-aasta Vabanemisel asub ne karistus, ei ole koostatud ka individuaalset täitmiskava. elama aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teostatud kodukülastus nimetatud aadressile ei olnud tulemuslik, sest keegi ei vastanud ning ametnikul puudus võimalus saada ülevaade

korterioludest. Enne vangistust elas samal aadressil, väidetavalt on tegemist süüdimõistetu enda korteriga. I.M s xxx ka 10 klassi. Peale seda edasi ündis ja elas , kus lõpetas

õppima ei läinud, eelistas asuda tööle. R Süüdimõistetu on töötanud iigikeelt ei valda.

ametlikult ehitusel Tallinnas, Kohtla- on Järvel ja Hiiumaal. Täitise andmetel võlgnevusi seisuga 30.05.2017 summas 2511,61 eurot. Vabanemisel soovib minna tagasi tööle firmasse OÜ xxx se tagasi, garantiikirja ei ole. L on isikul ema, kes elab , on kindel, et võetak ähedastest xxx xxx ning 2005. a ja kaks õde, kes elavad sündinud poeg. Suhted ema ja õega puuduvad, telefoniteel suheldakse kord aastas. Elukaaslasega suhted segased. Alkoholi tarvitanuna käitub

elukaaslase suhtes vägivaldselt, samuti toime pannud muid süütegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 , uue vägivaldse kuriteo toimepanemise %

tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Tulenevalt eelnevast ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu lähedasteks ema, õde ja poeg.

Telefoni teel suhtleb ema ja õega. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Nimetatud

aadressile ei õnnestunud kodukülastust teostada, sest kriminaalhooldusametnik ei pääsenud majja. V n . Kriminaalhooldusametnik lisab, et isik on korduvalt abanemisjärg e töökoht puudub kasutanud lähedaste suhtes vägivalda, praeguste kuritegude puhul süüd ei tunnista.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas ) ei toeta I.M-i tl … ennetähtaegset vangistusest vabastamist Prokuratuuri hinnangul ei esine I.M-i puhul positiivseid .

asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides ligikaudu 4 kuud enne

karistusaja lõppu tingimisi enne tähtaega vabastada. Muuhulgas ei leia prokuratuur, et

3

kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja vastutustundetult. Kuritegude

põhjuseid ja ajendeid ei tunnista, mistõttu on ilmne, et isikul on kuritegelikud hoiakud.

Muuhulgas ilmestab teiste süüdistamine ja kriitika puudumine enda tegude suhtes

motivatsiooni puudumist kuritegelikust käitumisest loobumiseks, mistõttu on tõenäoline, et

I.M ei ole suuteline alluma nõuetele tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral (isik on varem korduvalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid). Lisaks ei saa vähetähtsaks

pidada sedagi, et I.M-i uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi

kuritarvitamine. Ohtu, et I.M vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub

kindlasti välistada ei saa. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada

vangistuses viibivat isikut hoiduma edas oimepanemast. pidi süütegusid t Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks I.M-i puhul tulemuslikum, kui

järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta ka tähelepanuta vangla materjalides

märgitut, mille kohaselt on kõrgoht I.M lik, seda eriti konkreetse isiku suhtes (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 43% ja 45%,

mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. vabastamine enne tähtaega ei oleks I.M-i

kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

I.M selgitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda enne tähtaega ja edaspidi teeks vajalikke püüdlusi kriminaahooldusnõuete järgmiseks. Ta ei arva, et tal oleks probleem alkoholi tarvitamisega…

Kaitsja on seisukohal, et isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik alused olemas. Isikul

on elu- ja töökoht. Ta on teinud järeldusi oma käitumisest ja edaspidi ilmselt loobub alkoholist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestad , leiab, et I.M tuleb es prokuröri kirjalikku seisukohta jätta

vangistusest htu hinnangul ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ko ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

I.M xxx omandanud põhihariduse ja lõpetanud 10. klassi. Pärast seda asus tööle. Ametlikult on töötanud ehitusel Järvel ja Hiiumaal. Tallinnas, Kohtla-

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.M on 6 korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on 1 kehtiv kriminaalkaristust.

4

Kinnipeetaval on 2 kehtivat väärteokaristust: 1 liiklusalase rikkumise ja 1 võõrast hoonest lahkumise nõude täitmata jätmise eest.

Käesoleval hetkel kannab I.M liitkaristust kehalise väärkohtlemise, varguse, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatava ruumi tungimise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Sealjuures on oluline, et kehalise väärtkohtlemise episoodis on süüdimõistetu korduvalt löönud oma elukaaslast ning aspekt, et isikule tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.

Käesoleva vangistuse jooksul koostatud individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale , kuna vangistust on sedavõrd lühikese pikkusega.

Puuduvad distsiplinaarkaristused.

Süüdimõistetul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid mida kohus ei pea absoluutseks

takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, sest ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetaval võimalik oma isikut tõendada ka va sõiendiga. banemi

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda korterisse aadressil Kalevi

35-64 Kohtla- . Puuduvad andmed korteri kohta, sest kriminaalhooldusametnikul ei Järve õnnestunud kodukülastust teostada.

Süüdimõistetul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kuigi tema ütluste kohaselt

võetakse ta tagasi ettevõttesse OÜ xxx.

Täitise andmetel on võlgnevusi seisuga 30.05.2017 summas 2511,61 eurot.

S on üüdimõistetu lähedasteks ema, õde ja poeg. Telefoni teel suhtleb ema ja õega.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne võimalik elu- ja

töö lähedas ning ta on kinnipidamisasutuses hästi käitunud. Samas märgib koht, te toetus

kohus, et kinnipe siiski etava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb vähe juba 30.12.2017, s.o pisut m kui viie kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

5

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu

pingutusi ( elu- koht, olemasolu ) võimalik ja töö lähedaste ja hea käitumine vangistuses küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd I.M on kriminaalkorras karistatud ja viimane kriminaalhooldus osutus ebaõnnestunuks ( seda vaatamata sellele, et algul pikendati isikule katseaeg, teisel korral jäeti

ametniku taotlus rahuldamata ja võimaldati jätkata kriminaalhooldusega ) näitab see kõik , kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Isiku sügavaks probleemiks on

alkoholi tarvitamine, sellest tulenev agressiivsus ja oma probleemi eitamine. Karistuse

täitmisele pööramise määrusest nähtub (tlk 16-20), et isik on korduvalt rikkunud kohtu

määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu ka

isiku käitumine alkoholi mõjul, millest tulenevalt muutub ta agressiivseks. Samuti ei ole

vähetähtsad ka täitmata nõuded ja asjaolu, et kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht (esitatud ei ole garantiikirja).

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu I.M-i temale Viru Maakohtu 06.09.2016 otsusega vangistuse kandmisest mõistetud tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik