1-15-3280/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3280 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. mai 2017 määrus

Ivan L.K (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivan L.K, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 26. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 14.05.2015 otsusega tunnistati Ivan L.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.10.2014 otsusega mõistetud

rahalise karistuse võrra, mis kuulub iseseisvale täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.11.2014 ja lõpeb 06.12.2019.

2

2. Viru Vangla esitas 17.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 26.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme

paigaldamine elamispinnale on iseenesest võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest aga nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

5. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Maakohus nõustub selles osas kaitsjaga, et kuna viimane karistus määrati 02.05.2016 ja tänaseks on sellest möödunud üle 1 aasta, siis distsiplinaarkaristused on kustunud (VangS § 65 lg 5) ja kehtivaid karistusi I. L.K ei ole.

6. Samas tuleb arvestada, et I. L.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Käesoleval ajal kannab karistust väljapressimise ja röövimise, s.o

esimese astme kuritegude eest. Kuriteod olid toime pandud grupis ning kaasatud oli ka kinnipeetava elukaaslase 11-aastane tütar. Kuritegu sooritati planeeritult, mis osutab erilisele

ohtlikkuse tasemele. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et I. L.K ei ole enda

jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma

seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise riskid on küllaltki kõrged, s.o 45%

(vägivallakuritegude puhul) ja 52% (üldine). Süüdimõistetu väited eluviisi muutmise ja

kriminaalse käitumise lõpetamise soovist on aga paljasõnalised ning on vastuolus I. L.K senise käitumisega.

7. Siinkohal võtab maakohus arvesse, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud A1 taseme riigikeele kursused ja töötab majandustöödel, kuid vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, seda enam, et isik on karistatud varalisel eesmärgil toime pandud kuritegude eest. Süüdimõistetu väited, et vabaduses soovib ta minna

tööle, on paljasõnalised, sest garanteeritud töökohta I. L.K ei ole. Sotsiaalne võrgustik ja

lähedaste toetus oli I. L.K ka nimetatud kuritegude toimepanemisel ega suutnud neid ära hoida.

8. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et I. L.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema

ohtlikkust ühiskonnas alandada isegi elektroonilise valve kohaldamisega. Karistuse lõpuni kandmiseni (06.12.2019) on jäänud väga pikk aeg ning praegu süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. L.K, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist.

10. I. L.K on seisukohal, et maakohus keeldus alusetult teda elektroonilise järelevalve alla vabastamast. Maakohus põhjendas oma otsust sisuliselt konstateerides, et varasem käitumine, korduvad kuriteod ja sooritatud kuritegude iseloom osutavad tema ohtlikkusele. Lisaks, et ta ei ole teinud enda jaoks mingisuguseid järeldusi ja tema soovid minna vabaduses tööle ning soov muutuda on paljasõnalised. Kuid I. L.K ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamisel oli piisavalt palju asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse sellest, et karistuse eesmärgid on

3

täidetud. Teda iseloomustavad positiivsed tegurid osutavad sellele, et ta on muutunud

seadusekuulekaks, käitub kinnipidamiskohas hästi, töötab ja tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Samuti on I. L.K vabaduses head elamistingimised ja toetavad

lähedased. I. L.K palub ringkonnakohtul pöörata tähelepanu sellele, et riigikohus peab

tähtsaks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks õiguskuulekat käitumist kinnipidamiskohas (RKKKm 3-1-1-91-06). 11. Arutluse all oleva maakohtu määruse oluliseks kriminaalmenetluse rikkumiseks võib pidada

kinnipeetava, s.t I. L.K praeguse käitumise tõlgendamist, millest tehakse ebaõige järeldus

süüdimõistetu tulevasest käitumisest ning sellest, et tema soov töötada ja muutuda on

paljasõnaline. Otsesteks tõenditeks selle kohta, et kaebuse esitaja käitub kinnipidamiskohas õiguspäraselt, on tema töötamine, riigikeele õppimine ning asjaolu, et vangla toetab I. L.K ennetähtaegset vabastamist. 12. Vastavalt karistusseadustiku üldosa sätetele on süüdimõistetul seadusest tulenev subjektiivne

õigus nõuda ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamist. Riik ei ole loonud kinnipeetava

jaoks õiguslikku positsiooni, mille alusel oleks kinnipeetaval õigust loota, et ta ei pea oma

karistust lõpuni ära kandma. Vajadus ennetähtaegseks vabastamiseks tuleneb sellest, et

kinnipeetav oleks motiveeritud täitma sotsiaalprogramme, individuaalset täitmiskava jne.

Kinnipeetaval on ootus ennetähtaegsele vabastamisele ning seadusest tulenevalt on olemas erandid, mis võiksid põhjendada ennetähtaegset vabastamist.

13. Konkreetsel juhul hinnatakse I. L.K käitumist karistuse kandmise ajal seadusekuulekaks. Distsiplinaarrikkumisi tal ei ole ning individuaalse täitmisekava on ta täielikult täitnud. Vangla toetab tema vabastamist. Lisaks on tal olemas garanteeritud elukoht ja lähedased on valmis teda igati aitama. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17 ei saa mittevabastamist põhjendada

ainult seeläbi, et isik on sooritanud raske kuriteo. Tuleb arvestada ka tähtaegasid, mis on sätestatud KarS § 76.

14. Samuti peab I. L.K vajalikuks küsida prokurör Raigo Aasa arvamust tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kuna prokurör Margit Luga on tuttav asjaolude ja süüdimõistetu isiksusega

vaid formaalselt. R. Aas tegeles süüdimõistetu kriminaalasjaga kohtueelses menetluses ja kohtus. R. Aas saab anda laiema ja objektiivsema hinnangu mitte ainult asjaoludele, vaid ka I.

L.K käitumisele. Seetõttu palub süüdimõistetu ringkonnakohtul küsida prokurör R. Aasa arvamust.

15. Ringkonnakohtu 19.06.2017 määrusega anti kaitsjale ja prokurörile võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 30.06.2017, kuid neid ei esitatud.

Ringkonnakohtu järeldused 16. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. 17. Esitatud määruskaebuses palub süüdimõistetu ringkonnakohtul küsida arvamust ennetähtaegse vabastamise kohta prokurörilt, kes tegeles I. L.K kriminaalasjaga nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluse käigus. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et kohtul ei ole võimalik

määrata prokuröri, kes annaks arvamuse ennetähtaegse vabastamise taotluse kohta, vaid

tegemist on prokuratuurisisese tööjaotuse korraldusega. Nagu märgitud, prokurör ja kaitsja täiendavaid seisukohti ringkonnakohtule ei esitanud. 18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

4

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses märgitu alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.

19. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

20. Käesoleval juhul puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. L.K oleks vabaduses olles suuteline õiguskuulekalt käituma. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb arvestada

ka nende tagajärgedega, mida konkreetse süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine endaga

kaasa tooks. Käesoleval juhul, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku

elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et I. L.K puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele I. L.K varasem elukäik. Süüdimõistetu pani esimesed kuriteod toime juba alaealisena. Käesolevalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud

korduvalt. Valdavalt on I. L.K toime pannud varguseid, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine. Seetõttu viitab vabaduses kindla

töökoha puudumine ning tasumata nõuete olemasolu summas 4528 eurot sellele, et kindla

sissetuleku puudumisel võib I. L.K hakata toime panema uusi, eelkõige varavastaseid

süütegusid. Töökoha leidmist raskendab kriminaalhooldusametniku hinnangul ka riigikeele

mittevaldamine, samas puudub kinnipeetaval motivatsioon riigikeelt õppida, kuna jättis A2 tasemel riigikeele õpingud pooleli. Isik ise on küll positiivselt meelestatud, et tema ema asub teda vabanemise korral materiaalselt toetama, kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul see

siiski nii ei ole, kuna ka kinnipeetava ema sissetulek on väiksem, kui kehtestatud toimetulekupiir. 21. Lisaks räägib I. L.K ennetähtaegse vabastamise vastu ka asjaolu, et teda on juba varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna I. L.K pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu temale mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele. 22. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa I. L.K ennetähtaegselt vangistusest vabastamata

jätmise. I. L.K ei ole temale varasematest mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse

kasu saamise eesmärgist, mida on soodustanud kehv majanduslik olukord ning riskeeriv ja

hoolimatu elustiil. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. L.K suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. 23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 26.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk