5-17-14/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

5-17-14

Määruse kuupäev

7. august 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Malle Seppik, Saale

Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 101 „Kambja

valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu 20. juuli

2017. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu taotlus peatada kuni

Riigikohtu otsuse jõustumiseni Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 101 „Kambja

valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“

kehtivus, täitmine või jõustumine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla

osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi määrus). Määruse § 1

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Kambja valla moodustamine Kambja valla ja

Ülenurme valla ühinemise teel. Uue haldusüksuse moodustamine jõustub määruse § 5 lõike 2

kohaselt Kambja Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. 20. juulil 2017. a esitasid Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu Riigikohtule taotluse,

milles paluvad algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse määruse põhiseaduspärasuse

kontrollimiseks ning tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning

kehtetuks. Samuti palutakse taotluses peatada vaidlusaluse määruse kehtivus või selle täitmine või

määruse veel jõustumata sätete jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

TAOTLUSE ESITAJATE SEISUKOHT

5-17-14

3. Taotluse esitajad on seisukohal, et määruse kehtivuse peatamine on vajalik põhjusel, et Kambja

valla ja Ülenurme valla õigussubjektsus võib valimiste tulemusel lõppeda enne vaidluse lahendamist

Riigikohtus ning Kambja vald ja Ülenurme vald jäävad vastuolus PS §-st 154 tuleneva kohaliku

omavalitsuse üksuse õiguste kaitse garantiiga ilma võimalusest kaitsta ennast riigivõimu

meelevaldse otsuse vastu. Vaidlusaluse määruse tagajärjed on pöördumatud, kuna endise olukorra

taastamine on võimatu. Uus õigussubjekt Kambja vald peab oma huvidest lähtudes Riigikohtule

esitatud taotlusest loobuma.

4. Lisaks sellele on määruse kehtivus vaja peatada välistamaks segadust valimistoimingutega.

Kambja valla ja Ülenurme valla territooriumil on praegu teinud valimistoiminguid nii maavanem

moodustatava Kambja valla kohta kui ka taotluse esitajad olemasolevate Kambja valla ja Ülenurme

valla kohta. Maavanema valimistoimingud ei asenda taotluse esitajate tehtud valimistoiminguid ega

tunnista neid kehtetuks. Taotlejad kavatsevad viia Kambja vallas ja Ülenurme vallas läbi volikogude

valimised, alustades 16. augustist 2017 kandidaatide ülesseadmisega. Kui Kambja valla ja Ülenurme

valla territooriumil toimuksid samaaegselt kahed valimised, oleks see vastuolus õigusselguse ja

demokraatia põhimõtetega. Sellega kaasnevad suuremad kulud ja vaidlused, välistatud pole

valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordusvalimiste läbiviimine. Juhul kui maavanema

valimistoimingud asendavad Ülenurme ja Kambja vallavolikogude valimistoiminguid, toimuvad

valimised üksnes moodustatavas Kambja vallas. Riigikohtule esitatud taotluse rahuldamise korral

kujuneks siis aga olukord, kus Kambja vallal ja Ülenurme vallal ei oleks volikogusid ning nende

asemel astub ametisse moodustatava Kambja valla volikogu. Määruse kehtivuse peatamisel saaksid

volikogude valimised toimuda praegu olemasolevates valdades, taotluse rahuldamata jätmise korral

tuleks läbi viia erakorralised valimised moodustatava Kambja valla piirides.

5. Taotlejad on seisukohal, et peatada ei tuleks üksnes määruse veel jõustumata sätete jõustumist,

vaid kogu vaidlusaluse määruse kehtimine või selle täitmine, tuginedes analoogia korras

halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktile 1. Määruse § 5 järgi ei ole määruse § 1

lõiked 1 ja 2 ning § 4 veel formaalselt jõustunud, kuid sisuliselt avaldab määrus mõju juba enne

valimisi. Vahetult pärast vaidlusaluse määruse osalist jõustumist asus Tartu maavanem tegema

moodustatava Kambja valla kohta valimistoiminguid, mis tähendab määruse täitmist. Juhul, kui

määruse kehtivust ei peatata, ei ole maavanema valimistoiminguid võimalik takistada ning

valimised toimuvad õigusvastase sundühendamise alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Taotlejad paluvad peatada vaidlusaluse määruse kehtivus, täitmine või jõustumine kuni

Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Taotlejad on seisukohal, et juhul kui Kambja valla ja Ülenurme

valla õigussubjektsus lõpeb enne vaidluse lahendamist Riigikohtus, toob see nimetatud

omavalitsusüksuste jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 12 järgi võib Riigikohus

menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud

õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Arvestades PSJKS

§-s 7 sätestatut, saab Riigikohus PSJKS § 12 järgides peatada kohaliku omavalitsuse volikogu

taotluse alusel sellise veel jõustumata õigusakti või selle sätte jõustumise, mis riivab või võib riivata

kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi.

8. Kolleegium möönab, et vaidlusalune määrus võib riivata Kambja valla ja Ülenurme valla

põhiseaduslikke tagatisi. Määruse § 1 lõiked 1 ja 2 toovad kaasa uue haldusüksuse Kambja valla

moodustamise olemasoleva Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel. Eesti territoriaalse

haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 järgi ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse

üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb

2(4)

5-17-14

ja ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on ühinenud kohaliku

omavalitsuse üksuste üldõigusjärglane.

9. Määruse sätted, mis toovad kaasa Kambja valla ja Ülenurme valla õigussubjektsuse lõppemise, ei

ole jõustunud. ETHS § 92 lõike 1 järgi tekib haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena

moodustuval kohaliku omavalitsuse üksusel õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste

tulemuste väljakuulutamise päeval. Sellega kooskõlas näeb määruse § 5 lõige 2 ette, et määruse § 1

lõiked 1 ja 2 jõustuvad moodustatava Kambja valla vallavolikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päeval.

10. Seega on kolleegiumi hinnangul küll olemas formaalsed eeldused PSJKS § 12 kohaldamiseks

määruse § 1 lõigete 1 ja 2 jõustumise peatamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa taotluse

rahuldamiseks. Õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse lahendamisel tuleb lisaks

sellele hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks

(vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-

4-1-34-14, punkt 9 ja 26. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 8).

11. Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise

peatamiseks. Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et

menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium

ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal

algatusel peatada vaidlustatud määruse sätete jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist

menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada ka taotluse rahuldamise perspektiivi.

12. Taotlejad leiavad, et määruse kehtivus või täitmine tuleks peatada probleemide tõttu, mis on

seotud 2017. aasta sügisel toimuvate korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega.

Kolleegium mõistab taotlust nii, et taotlejate arvates tuleks määruse kehtivuse peatamisel valimised

läbi viia olemasolevates omavalitsusüksustes.

13. Kolleegium märgib, et vaidlusalune määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda,

kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates

omavalitsusüksustes. Omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt

haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt

HRS § 12 lõike 2 punktist 4 pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt

15. juuniks 2017 koostöös teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduses sätestatud valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks.

Maavanema pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid

tuleneb seejuures HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§-ga 703. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul,

kui asjaomased volikogud ei olnud 15. juuniks 2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud

otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi

Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike 9

punktile 1 lõpetada. Seega tulenevad kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel

seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb, haldusreformi seadusest,

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest,

mistõttu ei saaks vaidlustatud määruse kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotlejate poolt

soovitud tagajärge. Seetõttu ei käsitle kolleegium pikemalt küsimust, kas õigustloova akti

põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks peatada akti või selle sätte kehtivuse või täitmise.

14. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu taotluse

vaidlusaluse määruse kehtivuse, täitmise või jõustumise peatamiseks rahuldamata.

Priit Pikamäe

Viive Ligi

Saale Laos

3(4)

5-17-14

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Malle Seppik

Paavo Randma

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)