4-17-3291/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-3291 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-3291 (2302,17,004925) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi I.O 12.06.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 18.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004925. Kaebuse esitaja I.O , isikukood: XXX; elukoht: Xxxx; e- mail: xxxx. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta I.O 12.06.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus

Trees’i 18.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004925 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 18.05.2017.a otsus väärteoasjas nr 2302,17,004925 muutmata. Kohustada I.O KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahvid kokku summas 440 eurot (nelisada nelikümmend eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: xxxx

Rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 18.05.2017.a

otsuses väärteoasjas nr 2302,17,004925 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE

891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE

4-17-3291 2

403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber xxxx.

Kohtuotsuse ärakiri saata I.O-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu

30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati I.O Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et I.O 09.04.2017.a kell 16:25 Sõpruse pst 195a juures juhtis

mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx. Juht lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadeks olevate fotodega, tunnistaja ülekuulamistega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus I.O LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1

/Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti I.O oma tegevusega rikkus LS § 169 lg 5 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole

teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk

on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste

kohaselt/ ja LS § 169 lg 4 p 4, 5 /Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik

järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud

ja sellele alla kirjutanud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest,

4-17-3291 3

kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 kohaste väärtegude toimepanemine I.O poolt on tõendamist leidnud, väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3, määras kohtuväline menetleja I.O-le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. KAEBUSE SISU 12.06.2017.a esitas I.O kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 18.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004925 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt soovib isik väiksemat karistust ning rahatrahvi ositi tasumist. Kaebuses märgitakse, et kaebajal on autojuhi kogemus 24 aastat, mille jooksul pole tema põhjustanud ühtegi avariid. 21.06.2017.a

esitas I.O taotluse lahendada tema kaebus kirjalikus menetluses, rahatrahvi osade kaupa tasumise taotlusele vastu ei vaidle. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 28.07.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et I.O-le

inkrimineeritud rikkumised on leidnud tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et I.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 18.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004925 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse

(p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus

ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda

väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuseaktist nr 627 nähtuvalt toimus 09.04.2017.a liiklusõnnetus Tallinnas, Sõpruse pst 195a juures. Liiklusõnnetuses osalesid mootorsõiduk Volvo S60 r/n xxxx ja mootorsõiduk Škoda Fabia r/n xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis mootorsõidukit Volvo

S60 r/n xxxx I.O . Mootorsõiduk Škoda Fabia r/n xxxxoli pargitud tänaval. Liiklusõnnetuseaktist nähtuvalt tuvastati pargitud sõidukil Škoda Fabia r/n xxxxjärgmised vigastused:

4-17-3291 4

tagastange vasaku nurga kriimustused. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtub sõiduauto Škoda Fabia r/n xxxx vigastused ning paiknemine peale avarii toimumist. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas I.O 09.04.2017.a kell 16:25 Sõpruse pst 195a juures juhtis mootorsõidukit, tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile Škoda Fabia r/n xxxx,

põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju ja lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Tunnistaja Ragnar Valter on oma ütlustes selgitanud, et 09.04.2017.a nägi ta kuidas sõiduauto Volvo sõitis otsa tema taga pargitud Škodale. Peale seda hakkas Volvo ära minema, pidas auto kinni. Volvo juht avas akna ning tunnistaja küsis ta käest: „Miks sa niimoodi tegid, et tagurdasid autole otsa“. Selle peale vastas Volvo juht: „… midagi ju ei juhtunud“ ning sõitis minema. Tunnistaja tegi lahkuvast autost pildi. Tunnistaja Ragnar Valter poolt edastatud pildist nähtub, et lahkuvaks mootorsõidukiks on Volvo S60 r/n xxxx. Seega on leidnud tõendamist, et mootorsõidukile Škoda Fabia r/n xxxxtekitati varaline kahju ning asjaolu, et liiklusõnnetus põhjustati mootorsõidukiga Volvo S60 r/n xxxx. Samuti on I.O kinnitanud 27.04.2017.a antud ütlustes, et tema juhtis s/a Volvo r/n xxxx 09.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud kohas ning riivas teist mootorsõidukit (Škoda Fabia r/n xxxx). Vigastusi ei näinud, juhti polnud kohal, oli hilinemas, lahkus.

Seega on tuvastamist leidnud, et mootorsõiduk Škoda Fabia r/n xxxxvigastused on tekkinud kuivõrd

mootorsõiduki Volvo S60 r/n xxxx sõitis pargitud autole otsa ning et liiklusõnnetuse hetkel olid mootorsõiduki Volvo S60 roolis I.O ja mootorsõiduk Škoda Fabia r/n xxxx seisis.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus

üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et I.O pani toime

liiklusseaduse rikkumise. Nimelt tema 09.04.2017.a kell 16:25 Sõpruse pst 195a juures juhtis

mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa

pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Juht lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohus on seisukohal, et I.O poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ ning LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/.

Kohus leiab, et I.O tagurdas teisele mootorsõidukile Škoda Fabia r/n xxxxotsa hooletusest, kuivõrd ei pannud tähele taga pargitud autot, kuid tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral oleks ta pidanud

pargitud sõidukit märkama. Kohus asub seisukohale, et I.O lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist kavatsetult, kuna enda ütluste kohaselt oli ta teadlik, et põhjustas liiklusõnnetuse, samuti oli

tunnistaja talle heitnud ette liiklusõnnetuse põhjustamist. I.O ei hoolinud liiklusõnnetuse ja

varalise kahju põhjustamisest ning lahkus. Nii samuti ei teavitanud I.O politseid peale

liiklusõnnetuse toimumist. Ka selle pani I.O toime kavatsetult. I.O enda ütluste kohaselt riivas pargitud sõidukit, mille juhti ei olnud kohal, kuivõrd ta oli hilinemas, otsustas ta ära sõita. Seega I.O teadis, et pargitud sõiduki omaniku ei ole, ta ei andnud varalise kahju saajale kuidagi teada, et tema põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju.

4-17-3291 5

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on palunud vähendada

määratud rahatrahvi kuna tema pole 24 aastase autojuhtimise kogemuse juures ennem liiklusavariid

põhjustanud. Kohus märgib, et kuigi karistusregistrist nähtub, et I.O ei ole varasemalt liiklusavariisid põhjustanud, on ta ometi pannud toime teiseliigilisi liiklusalaseid rikkumisi. Nimelt on teda 2 korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest seda nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Antud teave on kohtu hinnangu I.O iseloomustavaks infoks.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. LS § 236 lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600

eurot, arest 15 päeva ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebajat karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Lisakaristust ei kohaldatud. Seega määratud karistused on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kuivõrd I.O pani toime kaks tegu, määrati talle karistus mõlema väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Isik ei ole avaldanud kahetsust ega tunnistanud oma süüd (ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus). Kohtu hinnangul on I.O ennast natukene

õigustanud. Kohtule esitatud kaebuses märkis, et ta pole ennemalt avariisid põhjustanud. Kohtueelses

menetluses, ei näinud juhti ega vigastusi pargitud autol. Samas on varaline kahju tekitatud. Arvestades eelpool toodud põhjendusi ning tema poolt esitatud ennastõigustavaid väiteid, on kohtu hinnangul mõistetud karistus kooskõlas isiku süü suurusega, s.t karistus on alla keskmise nagu on ka isiku süü. Määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab I.O süü suurusele. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus

on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud rahatrahvide tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra.

Kohus on seisukohal, et I.O-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud

menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66.

4-17-3291 6

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/