3-17-1528/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1528

Haldusasi

K. K., R. Õ., V. V., M. M., A. V., A. K. ja R. S. kaebus

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.06.2017 teate nr 4-

3/2265-1, 27.06.2017 teate nr 4-3/2296-1 ja ehitusteatiste

tühistamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebajad — K. K., R. Õ., V. V., M. M., A. V., A. K. ja R. S.,

ühine esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindajad Elis Allas ja

Eva Vanamb

Kolmas isik — Rasmussen Holding OÜ, esindaja advokaat

Raul Keba

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu

25.07.2017 määrus nr 3-17-1528 osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset kuni

07.08.2017.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse

kirjalikult

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. K., R.Õ., V. V., M. M., A. V., A. K. ja R. S. esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 26.06.2017 teate nr 4-3/2265-1, TLPA 27.06.2017 teate

nr 4-3/2296-1 ja ehitusteatiste tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajad Tallinnas J. Vilmsi 6

asuva

kinnistu

elanikud.

J. Vilmsi 6 maja alune garaaž rajati 1996. a selliselt, et sellele pääseb juurde üksnes mööda Raua

63/65 majade vahelist teemaad. Õigus kasutada juurdepääsuks Raua 65 kinnistut tuleneb Tallinna

Linnavalitsuse 18.12.1998 korraldusest nr 7665-k, millega tagastati Raua 63/65/J. Vilmsi 8 maa.

Selle korralduse punkti 4.5 kohaselt tuleb maa omanikul tagada läbi- ja juurdepääs J. Vilmsi 6

garaažile ja olmeprügi veole. TLPA on Raua 63/65 kinnisasja omanikule Rasmussen Holding OÜ-

le andnud loa Raua 65 äripindadega korterelamu ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning piirdeaia

püstitamiseks. Rajatava piirdeaiaga muudetakse kaebajate juurdepääs garaažile läbi Raua 63/65

kinnistute võimatuks.

2. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kohtul kohtumenetluse ajaks

peatada vaidlustatud haldusaktide ja ehitusteatiste kehtivus ja täitmine tervikuna või alternatiivselt

peatada nende kehtivus ja täitmine osas, mis puudutab Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistute piirile

piirdeaia rajamist.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.07.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Kohus

peatas TLPA 26.06.2017 teate nr 4-3/2265-1 ja 27.06.2017 teate nr 4-3/2296-1 kehtivuse ja täitmise

osas, mis puudutab Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistute piirile piirdeaia rajamist ning keelas

ehitustööde teostamise Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistute piirile piirdeaia rajamist puudutavas osas

kuni 07.08.2017 (k.a.). Ühtlasi küsis kohus Tallinna linnalt ja eeldatavalt kolmandalt isikult

seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta, et lahendada taotlus ülejäänud osas.

4. Tallinna palus kirjalikus seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Kaebus on ilmselt perspektiivitu. Tallinna Linnavalitsuse

18.12.1998 korraldus nr 7665-k on suunatud tekitama õigusi ja kohustusi isikule, kellele maa tagastati

(E. L.). Pärast korralduse andmist on Raua 65 kinnistu omanikud kinnistusraamatust nähtuvalt mitu

korda vahetunud ning kinnistu praegune omanik Rasmussen Holding OÜ omandas kinnistu 2016.

aasta juulis. Kolmandale isikule ei saa 1998. aasta korraldusest tuleneda kohustust juurdepääsu

tagamiseks läbi talle kuuluva Raua 65 kinnistu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-73-03 asunud

seisukohale, et nn erastamiskorraldusega ei saa ühele kinnistule ette näha juurdepääsu teise kinnistu

kaudu, mistõttu ei saa 1998. aasta korraldusest tuleneda kolmandale isikule kohustust juurdepääsu

tagamiseks isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 1998. aasta korralduse näol on tegemist

üldkorraldusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 2 tähenduses. Asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 156 lõike 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise

tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle

kasutamise tasu kohus. Järelikult on juurdepääsu vajaduse üle otsustamine maakohtu pädevuses, seda

ei saa tuvastada haldusorgan. Samuti ei saa haldusorgan kohustada üht isikut teisega kokkulepet

sõlmima. Kohalik omavalitsus ei saa keelduda ehitusteatise aktsepteerimisest või ehitusloa

väljastamisest ega piirata sellega isiku omandiõigust, kui selleks puudub õiguslik alus.

Kaebusest nähtub, et kaebajad on aastaid teadnud, et Raua 65 kinnistu kasutamiseks juurdepääsuna

tuleks seada servituut. Vastustajale teadaolevalt pole kaebajad kasutanud selleks AÕS §-st 156

tulenevat õigust pöörduda juhul, kui kokkuleppele ei jõuta, servituudi seadmiseks kohtusse, mis oleks

tõhusaim viis oma õiguste kaitseks.

Eeltoodust nähtub, et hetkel puudub kaebajate võimalikul subjektiivsel õigusel õiguslik alus, mistõttu

tuleb kaebus selles staadiumis lugeda perspektiivituks ning jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Kaebus on asjakohatu. Kaebusega ei ole ka võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks kaebusest

nähtuvalt on juurdepääsu säilitamine kaebajatele kuuluval kinnistul asuvale garaažile läbi kolmandale

isikule kuuluva Raua 65 kinnistu. Vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei anna kaebajatele õigust

kasutada juurdepääsuks kolmandale isikule kuuluvat kinnistut, kui kolmas isik seda ei soovi ega luba.

Aia ehitamata jätmine võimaldab kaebajatel küll faktiliselt pääseda nendele kuuluvale kinnistule läbi

Raua 65 kinnistu, kuid ei anna selleks õiguslikku alust. Kolmandal isikul on jätkuvalt õigus keelata

talle kuuluvale kinnistule sisenemine ainuüksi vastava sildi alusel, samuti tõkestada läbipääs tema

kinnistu kaudu meetmetega, mis ei nõua ehitusteatist ega -luba. Järelikult ei saa esitatud kaebust

kaebajate õiguste kaitseks ja soovitava eesmärgi saavutamiseks pidada vajalikuks ega otstarbekaks

ning kaebus tuleb ka sellest tulenevalt lugeda perspektiivituks. Tegemist on ilmselgelt vaidlusega,

mis kuulub maakohtu pädevusse.

5. Kolmas isik palus kirjalikus seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kolmas isik on esitanud kaks ehitusteatist kahe elamu ümberehitamiseks. Raua 63 osas esitatud

ehitusteatisele lisatud ehitusprojektis ei ole ette nähtud piirdeaedade rajamist. Nimetatud

ehitusprojektis on piirdeaiad kajastatud kui perspektiivsed ning ei ole sõltuvad Raua 65 elamu

ehitusteatise menetlusest. Seega ei puuduta ehitusteatise nr 1711201/10880 heakskiitmine kaebajate

õigusi isegi juhul, kui neil oleks õigus Raua 63/65 kinnistu kasutamiseks enda kinnistul asuvale

garaažile juurde pääsemiseks. Kuivõrd nimetatud ehitusteatis kaebajate õigusi ei puuduta, puudub

neil õigus esitada selles osas esialgse õiguskaitse taotlust.

Raua 65 elamu ümberehitamiseks esitatud ehitusteatisele nr 1711201/10894 lisatud ehitusprojektis

nähakse ette piirdeaed Raua tänava tänavajoonele ning Raua 63/65 kinnistule vastu J. Vilmsi 6

kinnistu piiri. Siiski puudub kaebajatel ka kõnealuse ehitusteatise osas kaebeõigus ning õigus esitada

esialgse õiguskaitse taotlust. Vastavalt AÕS § 156 lõikele 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja

omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus,

võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega. Vaidlust ei ole asjaolus, et J. Vilmsi 6 kinnistu omanikel puudub asjaõigus või mistahes

muu kirjalik kokkulepe Raua 63/65 kinnistu kasutamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et J. Vilmsi 6

kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt J. Vilmsi tänavalt.

Ajutine piire paigutati Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistu piirile juba aprilli lõpus, pärast mida ehitasid

J. Vilmsi 6 kaasomanikud ümber oma kinnistul asuva garaaži nurgaseina ning kasutavad liiklemiseks

juurdepääsu J. Vilmsi tänavale. Tänaseks on tänu nurgaseina ümberehitamisele pöördelaius oluliselt

suurenenud. Kaebajad kasutavad seega juba kolm kuud liiklemiseks enda kinnistul asuvat

juurdepääsu, mistõttu ei vasta tõele väide, et J. Vilmsi tänavalt ei ole kinnistul asuvasse garaaži

juurdepääs tagatud puuduliku pöörderaadiuse tõttu.

Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-73-03 märkinud, et kohaliku omavalitsuse otsuses saavad olla

märgitud vaid avalik-õiguslikud seadusjärgsed kitsendused, mitte eraõiguslikud seadusjärgsed

kitsendused. Nimetatud asjas oli tegemist maa ostueesõigusega erastamisel muude tingimuste

(kitsenduste) määramisega (tagada juurdepääs teisele maaüksusele AÕS § 156 lõike 1 alusel). Kohtud

leidsid, et sätestatud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus ja sellise kitsenduse sisus

lepivad seaduse kohaselt kokku pooled ise või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab eraõigusliku

seadusjärgse kitsenduse sisu kohus. Otsuses leiti järgmist: „Linnavalitsusel puudus õiguslik alus oma

otsuses maa erastamise tingimusena panna ostjatele kohustust tagada Näituse 7 krundilt juurdepääs

Taara pst 2 krundile. See tingimus ei ole täidetav enne, kui asjaosalised ise sõlmivad vastava

kokkuleppe või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab juurdepääsu kohus.“ Arvestada tuleb, et 1998.

aasta korraldus oli suunatud konkreetse isiku, s.o E. L. õiguste ja kohustuste tekitamisele. Sellest ajast

on kõnealuse kinnistu omanikud korduvalt vahetunud. Kolmandale isikule ei saa 1998. aasta

korraldusest tuleneda kohustust juurdepääsu tagamiseks läbi talle kuuluva Raua 63/65 kinnistu.

Raua 63/65 erastamisel tehtud otsused eraõiguslike isikute omavahelistes suhetes õiguslikku

tähendust ei oma.

Ehitusseadustikuga (EhS) § 44 punktiga 4 nähakse ette, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest,

kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia

koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Nimetatud sätte eeldus on, et

puudutatud isikul on seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda vastava negatiivse mõju puudumist

(negatiivne mõju peab rikkuma isiku seadusega kaitstud õigusi). Arusaadavalt mõjutab juurdepääsu

sulgemine J. Vilmsi 6 garaaži kasutajaid, kuid seejuures tuleb arvestada, et kaebajatel puudub

seadusest või lepingulisest suhtest tulenev õigus kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnistut,

mistõttu ei mõjuta Raua 63/65 kinnistule piirdeaia rajamine nende õiguslikku positsiooni. Asjaolu, et

kolmas isik on seni talunud kaebajate omavolilist käitumist, ei tähenda, et ta peaks seda lõputult

taluma. Sisuliselt on kolmandal isikul õigus igal ajal keelata enda kinnistu kasutamine kaebajate poolt

vaatamata sellele, kas ta soovib olemasolevaid hooneid rekonstrueerida või mitte. Kaebajatel on

võimalik garaaži kasutamiseks liigelda enda kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele, s.o J. Vilmsi

tänavale.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna selle esitajatele tagastada, kuna osaliselt puudub kaebajatel

kaebeõigus ning osaliselt ei ole kaebajate eesmärk kaebusega saavutatav. Kohus selgitab seda

seisukohta alljärgnevaga.

Kaebuse tekstist nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebajad saaksid

J. Vilmsi 6 hoone garaažile juurdepääsuks kasutada Raua 63/65 majade vahelist teemaad. Kaebajad

vaidlustavad selleks TLPA 26.06.2017 teadet nr 4-3/2265-1, TLPA 27.06.2017 teadet nr 4-3/2296-1

ja ehitusteatisi nr 1711201/10880-1 ja nr 1711201/10894-1 põhjusel, et Raua 63/65 omanik kavatseb

rajada oma kinnistu ümber sealt läbisõitu takistava piirdeaia.

6.1 Esmalt tuleb märkida, et TLPA 27.06.2017 teatest nr 4-3/2296-1 ilmnevalt ei hõlma Raua 63

ehitusteatis piirdeaia rajamist. TLPA 27.06.2017 teatega nr 4-3/2296-1 on ehitusteatis äripindadega

korterelamu ümberehitamiseks ja laiendamiseks registrisse kantud ning ehitamiseks on seatud

täiendavad nõuded. Teatega nr 4-3/2296-1 ei anta seega kolmandale isikule õigust piirdeaia

rajamiseks. Kohtule ei nähtu, et ainuüksi Raua 63 korterelamu ümberehitamise ja laiendamisega oleks

mistahes viisil takistatud kaebajate juurdepääs J. Vilmsi 6 garaažile. Sellest tulenevalt ei saa Raua 63

ehitusteatise heakskiitmine puudutada kaebajate väidetavat õigust pääseda mööda Raua 63/65 majade

vahelist teemaad oma garaaži. Kaebajatel puudub seega kaebeõigus Raua 63 ehitusteatise ja TLPA

27.06.2017 teate nr 4-3/2296-1 halduskohtus vaidlustamiseks ning kaebus tuleb selles osas

kaebajatele kaebeõiguse puudumise põhjendusel tagastada.

6.2 Kohus möönab, et kaebajate juurdepääs Raua 63/65 majade vahelt J. Vilmsi 6 garaažile saab olla

takistatud Raua 63/65 kinnistute ümber piirdeaia rajamisega. TLPA 26.06.2017 teatest

nr 4-3/2265-1 ilmneb, et Raua 65 ehitusteatisega on hõlmatud äripindadega korterelamu

ümberehitamine ja laiendamine ning ka piirdeaia püstitamine. Kohus leiab, et selles osas tuleb kaebus

siiski tagastada põhjusel, et ka teate nr 4-3/2265-1 ja selle aluseks olnud ehitusteatise vaidlustamisel

ei ole kaebajatel võimalik kaebusega loodetud eesmärki saavutada.

Vastustaja märgib õigesti, et Raua 63/65 kinnistu omanikul säilib – sõltumata vaidlustatud teadete

kehtivusest või ka soovist hooneid üldse ümber ehitada ja piirdeaeda püstitada – õigus keelata

kaebajatel kolmandale isikule kuuluva kinnistu kasutamine. Maakorraldusnõue tagada kinnisasjale

otstarbekas juurdepääsutee saab praegusel juhul olla asjakohane vaid olukorras, kus J. Vilmsi 6

garaažile juurdepääs tegelikkuses üldse puudub. Kohus ei võta seisukohta kaebajate sõidukite

pöörderaadiuste ja J. Vilmsi 6 garaaži osalise lammutamise osas, sest need asjaolud ei puutu kaebuse

esemesse. Ent isegi juhul, kui J. Vilmsi 6 garaažile puuduks juurepääs J. Vilmsi tänavalt, tuleks

juurdepääsu küsimus lahendada asja- või võlaõiguslike kokkulepetega. Kaebajatele saab Raua 63/65

kinnisasja kasutamise õigus seega tuleneda asjaõiguslikust lepingust või muust kirjalikust

kokkuleppest Raua 63/65 kinnistu omanikuga. Kaebajad ei ole toonud kaebuses välja, et seesugune

kokkulepe kaebajate ja Raua 63/65 omaniku vahel või vastav kohtulahend eksisteeriks (AÕS § 156

lg 1). Kaebajad leiavad hoopis, et neile tuleneb juurdepääsu õigus Tallinna Linnavalitsuse 18.12.1998

korralduse nr 7665-k „Raua tn 63/65/J. Vilmsi tn 8 maa osaline tagastamine“ punktist 4.5, milles on

märgitud, et maa omanikul tuleb tagada läbi- ja juurdepääs J. Vilmsi 6 garaažile ja olmeprügi veole.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et haldusaktid ei asenda vastavaid eraõiguslikke

kokkuleppeid. Kui kinnisasja omanikud ei jõua kokkuleppele, seab juurdepääsu kohus. Juurdepääsu

vajaduse üle otsustamine on maakohtu pädevuses. Seda ei saa kehtestada Tallinna Linnavalitsus maa

tagastamise korralduses. Maa tagastamise regulatsioon ei anna kohaliku omavalitsuse täitevorganile

volitust tuvastada asjaolusid, mille tuvastamine on kohtu pädevuses, ega kohustada üht isikut teisega

kokkulepet sõlmima. Toimiku materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et seaduslikult kaebajatele

J. Vilmsi 6 garaažile läbi Raua 63/65 kinnistute juurdepääsu õigust antud ei ole. Seega isegi juhul,

kui kohus kaebuse ehitusteatise ja teate nr 4-3/2265-1 osas rahuldaks ja need tühistaks, ei looks see

kaebajatele subjektiivset õigust ega pruugiks luua ka faktilist võimalust saada J. Vilmsi 6 garaažile

juurdepääsu Raua 63/65 majade vahelt. Raua 63/65 omanikul on õigus keelduda kaebajatele

J. Vilmsi 6 kinnisasjale pääsemiseks oma kinnisasja kasutamise võimaldamisest. Kaebajatel tuleks

juurdepääsu küsimus lahendada omavaheliste kokkulepete teel või maakohtusse hagi esitamise läbi.

7. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaebus selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel

tagastada, kuivõrd kaebajatel puudub kaebuse esitamiseks osaliselt kaebeõigus ning osaliselt ei ole

praegusel juhul kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, jätab kohus rahuldamata ka

esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles see oli 25.07.2017 määrusega veel lahendamata.

Samadel põhjustel ning HKMS § 253 lg 1 alusel tühistab kohus 25.07.2017 määrusega nr 3-17-1528

rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu – TLPA 26.06.2017 teate nr 4-3/2265-1 ja 27.06.2017 teate

nr 4-3/2296-1 kehtivuse ja täitmise peatamise osas, mis puudutab Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistute

piirile piirdeaia rajamist, ning ehitustööde teostamise keelamise Raua 63/65 ja J. Vilmsi 6 kinnistute

piirile piirdeaia rajamist puudutavas osas kuni 07.08.2017 (k.a).

9. Tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir