4-17-3443/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-3443

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2017, Tallinn Kriminaalasja number 4-17-3443 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

D.I kaebus Harju Maakohtu 27. juuni 2017. a määruse peale, millega Pärnu Maakohus jättis rahuldamata D.I taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas kaebuse läbivaatamata selle esitajale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik D.I (ik XXX elukoht ; X ; e-post ) XX XXX , määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 27. juuni 2017. a määrus jätta muutmata.

2. D.I

ldamata.

määruskaebus jätta rahu

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseii (

26. aprilli 2017. a kiirmenetluse ja Piirivalveameti Lääne prefektuur PPA)

otsusega karistati D.I RelvS § 89

lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot selle eest, et ta hoidis laskemoona sõiduautos, võimaldades nii kõrvalisele isikule ligipääsu laskemoonale.

2. eelnimetatud

21. juunil Pärnu Maakohtule määruskaebuse 2017 esitas D.I kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuses väidab D.I, et teda on RelvS § 89

lg 1 ja RelvS § 45 lg 2 järgi karistatud ebaõigesti ja alusetult. kuuluvast Väärteoasja materjalide kohaselt leiti vaidlusalused padrunid D.I-le sõidukist, kinni politsei ning millega sõitsid D.I poeg ning tema sõber mille pidas KK T. Politsei võttis padrunid enda valdusesse, kuid tagastas need pärast väärteomenetluse lõppemist.

Padrunid olid autost eemaldamise ja D.I-le tagastamise ajal kartongist karbis. D.I väidab, et ebaõige on juba üksnes asjaolu, et tema võimaldas kõrvalistele isikutele juurdepääsu laskemoonale, kuivõrd tegelikkuses see nii ei olnud – sõiduk oli lukustatud ja sellega mindi sõitma D.I teadmata. D.I möönab, et kuna ta sai padrunid tagasi kartongkarbis, ta

4-17-3443

2(3) karpi ei avanud ning alles hiljem avastas, et tegemist oli relva mahalaadimispadrunitega, mis ei sisalda püssirohtu ega sütikut ning mis ei ole laskemoon RelvS tähenduses. Väärteomenetluse materjalidest vastasel korral oleks ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks padruneid uurinud, olnud võimalik tuvastada, et tegemist on mahalaadimispadrunitega. Seega on D.I hinnangul tegemist VTMS § 57 lg 1 p 8 rikkumisega, kuivõrd asjas ei ole kogutud tõendeid, et tema au

tost äravõetud padrunite näol oli tegemist laskemoonaga. D.I taotles VTMS § 132 p

3 ja VTMS 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas tehtud otsuse täies ulatuses tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

3. märkis kaebuses, et kaevatav ki D.I irmenetluse otsus tehti 26. aprillil 2017 ning see jõustus 11. mail 2017. Seega esitas D.I Pärnu Maakohtule kaebuse hilinenult ning taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, leides, et selleks on mõjuvad põhjused. Nimelt avastas

D.I, et tema sõidukist leitud padrunite näol on tegemist laskekõlbmatute relva mahalaadimispadrunitega alles 7. juunil 2017. Selleks ajaks oli PPA 15. mai 2017. a otsusega nr 4.2-1/42147- relvaload. D.I leiab, et põhjused

1 kehtetuks tunnistatud D.I

kaebetähtaja möödalaskmiseks on olnud mõjuvad: tema ise ei olnud endale kuuluvast sõiduautost padrunite äravõtmise juures. Ka padrunite tagasisaamisel olid need karbi sees, mida

D.I ei avanud, kuna eeldas, et karbi sisu on väärteomenetluse raames juba põhjalikult uuritud ning kõik asjaolud välja selgitatud. D.I leiab, et tegemist on eksitusega, kuivõrd

PPA pidas leitud padruneid ekslikult laskemoonaks. Samuti ei tulnud D.I koheselt selle peale, et alus eksitust parandada on kontrollida äravõetud padrunite karbi sisu. Ainus võim D.I hinnangul kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ja kaebuse sisuline menetlemine.

4. taotluse kaebuse esitamise Pärnu Maakohus jättis 27. juuni 2017. a määrusega D.I tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebuse läbi vaatamata selle esitajale.

5. Maakohus leidis, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 reguleerib kaebetähtaja ennistamist ning selle esimese lõike kohaselt ennistatakse möödalastud kaebetähtaeg mõjuval põhjusel. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kas äraolek, mis ei seondud menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida peetakse mõjuvaks.

6. Maakohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuivõrd D.I ei ole kaebuse esitamise tähtaja taotluses välja toonud, et esines asjaolusid, mis objektiivselt takistasid tal teadmast, millised padrunid on ta enda lukustatud sõidukisse jätnud.

Maakohus tõi välja, et tulirelvade ja laskemoona omamine ja valdamine on Eesti Vabariigis RelvS- rangelt reguleeritud. Arvestades, et RelvS ga § 46 lg 5 sätestab tüübiti ja tükiliselt, millistes kogustes laskemoona võib füüsiline isik hoida, ei ole kohtu hinnangul usutav, et menetlusalusel isikul puudus teadmine, milliseid padruneid ta omab ning millistes (vähemalt hinnangulistes) kogustes. Seega oli maakohtu hinnangul menetlusalusele isikule vähemalt teada, et kuna ta omab muuhulgas nn relva mahalaadimispadruneid, siis võis autost leitud karp tõenäoliselt sisaldada muude võimalike padrunite kõrval ka viimaseid.

7. ei ole osutanud asjaoludele, mis takistasid tal Veel märkis maakohus, et D.I

kohtuväliselt menetlejalt padruneid sisaldava karbi tagasisaamisel koheselt kontrollimast, milliseid padruneid ja millises koguses karp sisaldab. See, et menetlusalune isik usaldas oma sõnul kohtuvälist menetlejat üüpi, ei ole ning ei kontrollinud talle tagastatud esemete hulka ega t mõjuv asjaolu kaebetähtaja ennistamiseks. väärteokirjeldusele Lisaks ei ole D.I

kiirmenetluse otsuse koostamisel vastu vaielnud ega ole kasutanud oma õigust esitada taotlusi, muuhulgas ka näiteks leitud padrunitele ekspertiisi määramiseks. Eelnev viitab maakohtu

4-17-3443

3(3)

hinnangul selgelt, et D.I oli teadlik, millised padrunid tema sõidukist leiti ja millises koguses ning arvestades ka esitatud kaebuses viidatud kaebuse esitamise ajendit, oli taotlus kohtu hinnangul esitatud tulenevalt sellest, et isik ei osanud ette näha, et kõnealuses väärteoasjas jõustunud süüditunnistav lahend toob kaasa le väl tal jastatud relvalubade kehtetuks tunnistamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Pärnu Maakohtu 27. juuni 2017. a määruse peale esitas 2. juulil 2017 määruskaebuse D.I, kes leiab, et teda on väärteomenetluses karistatud ebaõigesti ja alusetult ning taotleb kohtumääruse tühistamist täies ulatuses. Kuivõrd temale kuuluvast sõidukist leitud padrunite näol ei olnud tegemist laskemoonaga teha ekspertiisi. Samuti leiab D.I, et , palub D.I esinevad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks alus. Selles nõustub puudub ringkonnakohus täielikult maakohtu põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Siiski peab ringkonnakohus oluliseks selgitada, et isegi kui ringkonnakohus oleks tähtaja ennistanud, ei ole ine ega ringkonnakohtu pädevuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistam taotletud ekspertiisi määramine.

10. Määrusega, mille peale ringkonnakohtule on kaebus esitatud, jättis maakohus kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Seega saab ringkonnakohus VTMS § st 189 ja § 194 -

lg - 1 tulenevalt kontrollida a st inult seda, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud ja õigusärane. Antud juhul tähendab see, et ringkonnakohus kontrollib, kas maakohus on jätnud kaebetähtaja õigustatult ennistamata. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist on võimalik taotleda üksnes VTMS 12. peatükis sätestatud korras. Määruskaebemenetluses maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates ei saa ringkonnakohus oma määrusega võtta seisukohta kohtuvälise menetleja otsuse suhtes. Seega on määruskaebuse väited kohtuvälise menetleja otsuse õigusvastasuse kohta asjasse puutumatud.

11. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on selline objektiivne asjaolu, mis on kaebuse tähtaegse esitamise teinud võimatuks. Ringkonnakohtule esitanud kaebuses sisuliselt samu argumente, mis maakohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaebuses esitatud põhjendused ei ole sellised, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks.

12. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

13. Eeltoodust tulenevalt -st 1, - -st 2 ja ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p § st 194, § 196 lg

§

198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu . a määruse - st Maakohtu 27. juuni 2017 muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/