2-13-17757/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17757 Tsiviilasi Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks isiku õigusnõustamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi osutaja tasu määramine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja: Xxxx(endise nimega Xxxx, isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: katrin.xxxx ) Taotleja riigi õigusabi korras esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, asukoht paldiski mnt 3/ Kevade 2, 10137 Tallinn, e-post: menetlus@mangel.ee) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada Xxxxriigi õigusabi osutamine. 2. Rahuldada vandeadvokaat Marje Mängel taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 3. Määrata vandeadvokaat Marje Mängel poolt osutatud riigi õigusabi eest tasuks 144 eurot, sh käibemaks 120 eurot. 4. Jätta riigi õigusabi tasu suuruses 144 eurot riigi kanda. 5. Saata käesolev kohtumäärus taotlejale, riigi õigusabi osutajale, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

1. 11.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-17757 on määratud Xxxx(Xxxx) riigi õigusabi isiku õigusnõustamiseks. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on nimetatud vandeadvokaat Marje Mängel.

2. 06.07.2017 on riigi õigusabi osutaja esitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks käesolevas tsiviilasjas. Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamisele kokku 2 tundi (28.04.2014 konsultatsioon 13.04.2010 surnud tädipoeg Xxxx pärandvara õiguste ja kohustuste nimekirja koostamine 1 h; 29.04.2014

2 konsultatsioon, Tallinna notar Anneli Alekandile avalduse tegemine surnud Xxxx pärandi vastuvõtmiseks ning inventuuri läbiviimiseks 0,50 h; 15.05.2017 tõendi taotluse koostamine MA Põhja regiooni Liiklusregistri Tallinna büroole 13.04.2010 surnud Xxxx sõiduauto xxxx kohta, läbirääkimised inventuuri üleskutsemenetluses selgitatud Xxxx kreeditoridega 0,50 h) ning esindaja palus määrata tema poolt osutatud õigusabitoimingute tasuks kokku 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 144 eurot.

Kohtumääruse põhjendused 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Käesolevas asjas on riigi õigusabi osutatud ajavahemikul 28.04.2014 kuni 15.05.2017. Taotlusele on lisatud esindatava allkiri.

4. RÕS § 22 lg 7 esimese lause kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.

5. RÕS § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse 25.02.2014. a otsusega muudetud ja 17.03.2014. a jõustunud korra punkti 41 kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtuvälises menetluses osalemise eest (sh läbirääkimised kompromissiks) on 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi määrus) § 15 järgi isiku esindaja tasu riigi õigusabi osutamisel õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel, mis ei kuulu tasustamisele määruse 2. peatüki teiste sätete alusel, on tasu 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Esitatud taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud toiminguid kokku 2 tunni ulatuses ehk 4 pooltunni ulatuses, mis teeb kokku 120 eurot. Arvestades korras kehtivat piirmäära 120 eurot, rahuldab kohus õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse 120 euro ulatuses.

6. Kokkuvõttes on riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta). Määruse § 1 lg 10 sätestab seejuures, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et osaühing Advokaadibüroo Marje Mängel (registrikood 10064024) on käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000 (registreerimise otsuse kuupäev 10.01.2000), mistõttu lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Seega kuulub vandeadvokaat Marje Mängel’ile tasumisele 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, tasu kokku on summas 144 eurot.

7. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. RÕS § 23 lg 4 kohaselt on advokatuuril õigus tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale edasi kaevata kohtumenetlust

3 reguleerivates seadustes sätestatud korras. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

8. RÕS § 17 lg 4 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kohus on 11.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-17757 määratud Xxxx(Xxxx) riigi õigusabi õigusnõustamiseks, kuna taotluse kohaselt on korterist kadunud osa pärandist ning taotleja soovib selgitada välja, kuhu on saanud osa pärandist. Kohus leiab, et taotleja on saanud 28.04.2014 kuni 15.05.2017 riigi õigusabi piisavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on seega esindaja poolt võetud riigi õigusabi ülesanne täidetud. Kohus leiab, et kuivõrd riigi õigusabi andmise alused on käesoleval juhul ära langenud, tuleb taotlejale riigi õigusabi andmine lõpetada. RÕS § 17 lg 6 kohaselt vabaneb riigi õigusabi andmise lõpetamise korral riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest.

9. Kuna 11.06.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-17757 otsustas kohus anda Katrin Xxxx’le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning avaldajal puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis TsMS § 190 lg 7 ja RÕS § 28 lg 2 kohaldades jätab kohus riigi õigusabi tasu riigi kanda.

10. Kohus märgib, et RÕS § 28 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamist ei nõuta, kui sissenõudmise kulud on eeldatavalt suuremad sissenõutavast summast või sellega võrdsed või riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat (RÕS § 28 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik