1-16-11394/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11394 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON -

IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 02.08.2017 Kohtuasi

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

osakonnajuhataja Kaja KRIVANI 26.07.2017 erakorraline ettekanne T.P-le Viru Maakohtu 13.02.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu T.P

sünd. XXX, isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidus, töökoht xxx, xxx, elukoht xx Kriminaalhooldusametnik Tiiu TERENTJEVA

Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

osakonnajuhataja Kaja KRIVANI 26.07.2017 erakorraline ettekanne T.P-le Viru Maakohtu 13.02.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata T.P-le Viru Maakohtu

13.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 (üheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele ja saata T.P karistust kandma.

T.P karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

T.P 13.02.2017 otsusega nr.1-16-11394 tunnistati süüdi Viru Maakohtu

Karistusseadustiku (KarS) § järgi ja karistati vangistusega KarS §68 lg.1

6 kuud. alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust 5 kuud 28 päeva vangistust

Viru Maakohtu 16.11.2016 otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 28 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS §74 lg.2 alusel määrati, et mõistetud karistusest 11 kuud 26 päeva vangistust heselt ärakandmisele 2

kuulub ko kuud vangistust. karistus 9 kuud 26 KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et ülejäänud päeva vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata kui süüdimõistetu täidab

,

talle 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustusi. KarS §75 lg.2 p.9 alusel kohustati T.P alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge. KarS §50 lg.1 p.1 alusel võeti süüdimõistetult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 6 kuud Kohtuotsus jõustus . 01.03.2017.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna osakonnajuhataja Kaja Krivan esitas

26.07.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb T.P-le kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu ei allu elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva

nõusoleku andnud:

- . .17:04. Ei 10.05.2017 ei pöördunud tagasi kell 11 45, pöördus tagasi kell 12 teavitanud viivitusest. 16.05.2017 antud kirjalikus seletuses kirjutas T.P , et tagasite kaupluses, et osta makarone el arstilt koju ta käis Jaama tänava

- 23.05.2017 teostati .00 elektroonilise valve ajakava täitmise kontroll kell 17 aadressil xxx. T.P viibima antud aadressil

Ajakava järgi pidi sotsiaalabiprogrammis ajavahemikul kell 17.00 19.00. Kriminaalhooldusametnik teostas – järelkontrolli kell 18.50. T.P sotsiaalabiprogrammi ei ilmunud. 26.05.2017 antud kirjalikus seletuses kirjutas T.P, et ajas tulles 23.05.2017 nädalapäevad segi ja 24.05.2017 suletud ukse taha,

mõistis oma viga

- 16.06.2017 kell 16.08 Rihm rikutud 19.06.2017 antud – ja jalavõru klamber katki.

kirjalikus seletuses kirjutas T.P , et tuli 16.06.2017 kell 17.30 koju. Talle helistati koduseadme peale, et jalavõru on katki. Vaatas jalavõru, kuid ei näinud mingeid vigastusi. Kuidas ja kus võis võru katki minna, ta ei tea

- 24.06.2017 kell 11. liiga vara tagasi. Ei teavitanud valveametnikku.

40 pöördus

Ajakavajärgne saabumine oli planeeritud alles kell 12.40. 28.06.2017 antud kirjalikus seletuses kirjutas T.P , et kasutas 24.06.2017 antud vaba aja poest sigarettide ostmiseks

ja pöördus koheselt koju tagasi

- 08.07.2017 kell 14. liiga vara tagasi. Ei teavitanud valveametnikku.

19 pöördus Ajakavajärgne saabumine oli planeeritud kell 14.40. 10.07.2017 antud kirjalikus seletuses kirjutas T.P , et kuni kella 08.07.2017 oli talle antud ajakava järgi vaba aeg

14. gasi kell 14.19, unustas teavitada

40. Tegi oma sisseostud ära ja pöördus koju ta varasemast tulemisest. Esmakohtumisel 03.03.2017 selgitati T.P-le kriminaalhooldusaluse õiguseid

ja kohustusi ning elektroonilise valve eesmärki ja tingimusi. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas T.P allkirjaga.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et T.P on elektroonilise valve all viibides rikkunud elektroonilise valve ajakava. T.P-le mõjuva põhjuseta korduvalt talle koostatud on korduvalt selgitatud nii ka telefoni teel registreerimiste käigus, kui elektroonilise valve täitmise vajalikkust ja rikkumiste tagajärgedest. Hoolimata korduvatest vestlusest

jätkab T.P elektroonilise valve tingimuste rikkumist.

Tulenevalt eelpooltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T.P-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ta lisab, et T.P ei ole motiveeritud täitma elektroonilise valve nõudeid ning on katseajal korduvalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi. T.P puhul on tegemist elektroonilise valve ajaks kehtestatud korra

tõsiste, tahtlike ja korduvate rikkumistega.

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva toetas maakohtu istungil erakorralise ettekande taotlust ja selles too

dud põhjendusi.

Süüdimõistetu T.P ei osanud maakohtu istungil rikkumisi seletada ja kinnitas, et need ei olnud toime pandud tahtlikult.

Maakohtu määruse põhjendused

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4,

§75 lg.3, §76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3 alusel lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Asja materjalidest nähtub, et 03.03.2017 toimunud esmakohtumisel selgitati T.P-le

, selgitati elektroonilise valve kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi eesmärki ning tingimusi. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas T.P allkirjaga.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt

kohustust alluda elektroonilisele valvele. Rikkumine on tõendatud asja materjalides oleva kriminaalhooldusametniku selgitustega ning elektroonilise valve süsteemiteavitusega (e Samuti on süüdimõistetu -kirjad). oma kirjalikes seletustes tunnistanud rikkumisi, kuid põhjendanud neid ülemäärase vaba ajaga, mida kasutas kauplusest olmetarvete ostmiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt valveametniku teatamata jätmine näitab temapoolset hooletust ja pealiskaudset suhtumist tingimisi mõistetud vanglakaristusse. Isik, kes on andud allkirja elektroonilisest valvest arusaamise kohta ja lubanud sellele alluda, peab suutma vastavaid tingimusi täita.

Kõik see näitab, et ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse T.P

tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades T.P ajal, s.t. korduvaid rikkumisi, puudub kohtul veendumus, et käitumist katse

ta suudab edaspidi täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja alluda kriminaalhooldusele.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna suhtub ükskõikselt kohtu poolt T.P

määratud karistusse. Kohus märgib, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille kestel on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust kandma.

Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et käesolevas kohtumääruses toodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole seda usaldust õigustanud ja on järjepidevalt rikkunud katseaja nõudeid. Maakohus ei pea võimalikuks taaskord anda süüdimõistetule võimalust jääda karistust kandma vab ära adusse. T.P tuleb reaalselt

kanda talle Viru Maakohtu 13.02.2017 karistus otsusega mõistetud ärakandmata – kuud 26 päeva vangistust.

T.P karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §383, §384, §386, 387, §427 ja §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik