1-09-6348/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

09. juunil 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul prokurör Ülle Jaanhold

kaitsja Owe Ladva osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

R.M

Ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud viimati

- 22.05.2007.a. harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5, § 209 lg 2 p 1 järgi

vangistusega 2 aastat 19 päeva, 23.04.2008.a. Harju Maakohtu määrusega vabanes tingimisi

ennetähtaegselt 06.05.2008.a. katseajaga 1 aasta; ärakandmata osa 7 kuud ja 6 päeva vangistust, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas:

R.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

07.01.2009.a. kella 15.00 paiku, viibides korteris aadressil XXX pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastades VŠ´ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 3600, väärtusega 3790,- krooni.

Seega R.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, varem varguse ja omastamise toime pannud isikuna, uuesti 06.03.2009.a. ajavahemikus kella 19.20 ja 19.40 pööras oma kasuks valduses oleva võõra vallasasja aga nimelt

viibides XXX asuvas korteris, omastas tema kätte AV kuuluva sülearvuti HP Pavilion maksumusega 9500,- krooni, koos juhtmevaba arvutihiirega maksumusega 100,- krooni, mis oli kotis maksumusega 150,- krooni, kokku maksumusega 9750.- krooni.

Kriminaalasi nr.1-09-6348

Seega R.M pani toime omastamise, s.o. valduses oleva võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, s.o. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.M seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õieti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

R.M-i ülekuulamise protokolle, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a. oli Maardus ja kohtas NS ning siis kohtasid N tuttavat V ´i ning ta kutsus nad

külla oma naise korterisse XXX. Kuna V vedas vaevalt jalgu järgi, otsustas ta V korterist minema ajada. Ta võttis V jope ja võttis jope taskust mobiiltelefoni №kia. Telefoni andis ta

pandimajja oma dokumentidega ja sai 600,- krooni. A V palus ta sülearvutit, et programmi ümberkirjuta, A.V tõi talle sülearvuti 06.03.2009.a. korterisse aadressil XXX. Kui A V lahkus, otsustas ta A V arvuti pantida, kuna tal olid rahaprobleemid. Ta müüs arvuti oma tuttavale I 3000,- krooni eest. Õhtul nägi ta A V ja ütles, et rikkus tema arvuti ära. (k I tl. 22 – 25, k II tl. 13 – 16, 45 – 48);

Kannatanu N Š ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et soetas

mobiiltelefoni №kia 3600 EMT-st hinnaga 3790,- krooni ning kinkis selle oma lapselapsele VŠ´ile sünnipäevaks. Lapselaps teatas talle, et 07.01.2009.a. varastati talt telefon, kuid ta leidis telefoni pandimajast. (k I tl. 2 – 4);

Kannatanu VŠ´i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a.

kella 15.00 paiku kohtas tänaval N S ´t mingi meesterahvaga. Nad läksid antud meesterahva juurde. Korteris riputas ta jope esikusse ning taskusse jäi mobiiltelefon №kia 3600, mille kinkis

talle vanaema N Š . Kui ta minema läks ja hakkas taskust võtmeid otsima, avastas, et

mobiiltelefoni ei ole taskus. 12.02.2009.a. sai ta oma mobiiltelefoni №kia 3600 pandimajast kätte ning materiaalseid pretensioone ei ole. (k I tl. 6 – 8, 36 – 38);

Tunnistaja OP ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 07.01.2009.a. töötas pandimajas OÜ L B ning kella 15.00 paiku pakkus R.M mobiiltelefoni №kia 3600. Kuna R.M ütles, et telefon kuulub talle, võttis ta telefoni vastu ja andis selle eest 600,- krooni. Annab vabatahtlikult välja mobiiltelefoni №kia 3600. (k I tl. 11 -15);

Tunnistaja N S ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2009.aasta jaanuaris kohtas Maardus V ja siis R.M ning läksid XXX. R.M hakkas V

minema ajama ning nad lahkusid. V tuli tema juurde ning mõne tunni pärast ütles, et

mobiiltelefoni ei ole. Järgmisel päeval V helistas talle ja ütles, et oli telefoni leidnud pandimajas, kuhu R.M selle pantis. (k I tl. 29 – 33);

Asitõendite vaatlusprotokoll ja fototabel, vaadeldavaks asitõendiks on mobiiltelefon №kia 3600. (k I tl. 34 -35);

Kannatanu A V ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 06.03.2009.a. läks oma tuttava R.M-i juurde XXX. Kui ta väljus tänavale ja läks poodi, jooksis R.M koos arvutiga korterist ära. Talle tekitatud kahju 9500,- krooni. Arvuti oli koos

juhtmevaba hiirega hinnaga 100,- krooni ning kotiga hinnaga 150,- krooni. Kahju moodustab kokku 9750,- krooni. Arvuti on tagasi saanud. (k II tl. 4 – 8, 9 -12);

Tunnistaja IA´i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2009. aastal 7 või

8 märtsil helistas talle R.M ja pakkus talle arvutit müüa. Nad läksid koos R.M-iga

pandimajja, ta andis 2000,- krooni arvuti väljaostmiseks ning lisaks andis veel 1000,- krooni arvuti eest ehk siis kokku 3000,- krooni. Arvuti annab vabatahtlikult välja. (k II tl. 19 – 24, 32 – 36);

Tunnistaja AO ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 04.03.2009.a. pantis R.M OÜ G K pandimajja arvuti HP lepingu nr 50129 710,- krooni eest. (k II tl. 25 – 29);

Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, vaadeldavaks asitõendiks on sülearvuti HP Pavilion, mis on tagastatud omanikule. (k II tl. 37, 38 – 39);

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on R.M-i süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on R.M-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, käesoleva kriminaalasjas on ta kokku toimepannud kaks kuriteo episoodi, varaline kahju puudub. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus, kuivõrd süüdistatav omab elukohta, tema ülalpidamisel on alaealine laps, leiab kohus, et vangistuse võib tema suhtes asendada üldkasuliku tööga.

Juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, KarS § 69 ja § 74 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada R.M KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega;

Vastavalt KarS § 64 lg 1 suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks R.M-ile lugeda 6 kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 22.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse osa võrra, s.o.7 kuud ja 6 päeva vangistust ja liitkaristuseks lugeda 11 kuud ja 6 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja § 75 lg 5 asendada vangistus üldkasuliku tööga 672 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.

Määrata R.M

üldkasuliku töö

tegemise ajaks Tallinna Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.M kohustatud järgima KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista R.M-ilt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1292.10 krooni riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile.

Asitõend – leping – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik