2-17-6982/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. august 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6982

Hagi ese

A.B.i hagi Peipus Fish OÜ vastu töötasu 430 euro

saamiseks

Tsiviilasja hind

430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.B.; isikukood XXX; elukoht XXX X,

XXXXXXX, XXXXXXXXX.

Hageja

esindaja:

Sergei

Desjatnikov;

e-post

teie.jurist@gmail.com

Kostja: Peipus Fish OÜ; registrikood 11937046;

asukoht Peterburi tee 71, Tallinn, 11415, Harjumaa.

Kostja esindaja: vandeadvokaat Olev Kuklase, e-post

olev@kuklase.ee

Istung

11. juuli 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.B.i hagi Peipus Fish OÜ vastu töötasu 430 euro saamiseks.

2. Mõista Peipus Fish OÜ-lt A.B.i kasuks välja töötasu 430 eurot. Välja mõistetud

summa on brutosumma, millest Peipus Fish OÜ peab kinni pidama ja tasuma

seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

3. Jätta menetluskulud Peipus Fish OÜ kanda. Mõista Peipus Fish OÜ-lt A.B.i

kasuks välja menetluskulu 430 eurot.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/4

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A.B. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Peipus Fish OÜ (kostja)

vastu avalduse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 430 eurot.

Hageja töötas alates 1. jaanuarist 2016 kostja juures autojuhina. Kostja ei tasunud

juunis 2016 töötasu 430 eurot.

2. Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. Hageja töötas kostja juures 5. septembrini

2016. Hageja jättis 2016. a juuni keskel autobussi, millega ta sõitis seisma ja läks

Moldaaviasse. Tegemist oli tööluusiga. Hageja on saanud kostjalt töötasuna kokku

2890,91 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejale avansina 3100 eurot, mille kohta

hageja ei ole aruannet esitanud.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 3. aprilli 2017. a otsusega nr 4-1/321/17

avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 430 eurot.

4. Peipus Fish OÜ esitas 3. mail 2017. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul

vaadata A.B.i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.

Kostja 21. juuni 2017. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade kohaselt sai hageja

2016. a mai eest töötasu juulis. Juunikuu eest hageja töötasu ei saanud, kuna hageja

juunis tööle ei tulnud. Kostja esitas alternatiivselt ka tasaarvestusavalduse, milles

tasaarvestas hageja töötasu nõude enda nõudega hagejale makstud 3100 euro suuruse

avansi tagastamiseks. Hageja ei ole esitanud kostjale dokumente, mis tõendaks, et

hageja on avansi arvelt tasunud tööülesannete täitmisel tekkinud kulusid.

KOHTU SEISUKOHT

5. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud

isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei kontrolli kohus

töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale. Kohus

lahendab seega hageja nõuet kostja vastu brutotöötasu 430 euro saamiseks.

6. Kuigi asjas ei ole esitatud töölepingut kinnitasid pooled kohtuistungil, et nende vahel

oli töösuhe. Seda kinnitab ka kostja hagejale 6. septembril 2016 saadetud kiri (tvk tl

31), milles kostja toob välja, et hageja töötab kostja juures alates 1. jaanuarist 2016.

Samuti kinnitab töösuhte olemasolu hageja pangakonto väljavõttest ja kostja esitatud

maksekorraldustest nähtuv asjaolu, et kostja on hagejale regulaarselt töötasu maksnud.

Arvestades asjaolu, et pangakonto väljavõttest ja maksekorraldustest nähtuvalt on

hagejale kantud igas kuus veebruarist septembrini, va juunis, töötasuna üle 365,62

eurot, mis vastab brutosummas 430 eurole, leiab kohus, et pooled olid kokku leppinud

hageja töötasuks 430 eurot kuus. Kohus märgib, et siinjuures ei ole oluline asjaolu, kas

3/4

hagejal oli sõlmitud tööleping ka mõne teise isikuga või mitu tundi päevas hageja

täpselt tööd tegi. Töösuhte olemasolu ja töötasu suurus on esitatud tõenditest selgelt

näha.

7. Hageja pangakonto väljavõttest ja kostja esitatud maksekorraldustest on näha, et kostja

on maksnud hagejale töötasu igal kuul 2016. a veebruarist kuni septembrini, välja

arvatud juunis. Kohtu hinnangul nähtub maksete ajast, et igal kuul maksti eelmise kuu

töötasu. Seega jäi juunis maksmata mai töötasu. Kostja seisukohad, miks hagejale

töötasu ei makstud on olnud vastuolulised. Algselt väitis kostja, et hageja ei olnud

juunis tööl. Kohtuistungil pärast seda, kui hageja oli esitanud tõendeid, millest saab

järeldada, et ta juunis tööl oli, väitis kostja, et hageja ei olnud tööl 23. juunist juuli

keskpaigani. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Kohus

märgib, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja kohustus,

mistõttu on tööandjal kohustus tõendada töötaja tööl (mitte)oldud aega. Kuna kostja

ühtegi vastupidist tõendit esitanud ei ole saab järeldada seda, et kostjal oli kohustus

maksta hagejale töötasu nii mai kui ka juuni kuu eest. Kohus märgib täiendavalt, et

TLS §-de 55 ja 68 kohaselt oli hagejal ka õigus puhkusele, mille eest on õigus TLS §

70 alusel saada puhkusetasu. Seega ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja puudus

töölt õigusliku aluseta. Järelikult oli kostjal kohustus maksta hagejale töötasu iga kuu

eest. Kuivõrd kostja juunis maikuu töötasu ei maksnud, rikkus ta sellega enda

kohustust.

8. Kostja on esitanud alternatiivselt tasaarvestusavalduse, milles palub hageja töötasu

nõude tasaarvestada enda nõudega hageja vastu hagejale makstud avansi tagastamiseks.

Hageja väitel on ta kulutanud avansi tööülesannete täitmiseks, st kütusele ja

varuosadele. Raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on kostja juriidilise isikuna

raamatupidamiskohustuslane. Samuti on tööandjal kohustus TLS § 28 lg 2 p 7 kohaselt

tutvustama töötajale töökorralduslikke reegleid. Kohtu hinnangul peaks nendes

reeglites sisalduma ka avansi maksmise ja aruandluse kord. Kohtu hinnangul on kostjal

seega kohustus pidada arvestust töötajate tehtud kulutuste üle. Seega peaks kostja

tõendama, et hageja ei kasutanud talle avansiks makstud raha töökohustuste täitmiseks.

Kostja ühtegi tõendit selle kohta ei ole esitanud. Hageja on aga esitanud kohtule enda

tehtud kulutuste kohta kviitungid (tl 40-53), millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi

kütuse ja varuosade ostuks kokku summas, mis ületab väidetavalt avansiks makstud

3100 eurot. Kohus märgib, et koostoimes asjaoluga, et kostja töösuhte kestuse ajal

maksis hagejale pidevalt avanssi, ilma mingeid järelpärimisi või etteheiteid tegemata,

võib järeldada, et hageja on kasutanud avansiks saadud raha oma tööülesannete

täitmiseks, st kütuse ja varuosade ostuks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest

võiks järeldada, et tegemist ei ole tööülesannete täitmiseks tehtud kuluga. Kohtu

hinnangul ei anna põhjust teistsugusele järeldusele asuda ka kostja kohtuistungil

esitatud vastuväited selle kohta, et osadel kviitungitel ei ole märgitud kostja nime, vaid

OÜ Peipsi Grupp Ltd või on jäetud tööandja nimi üldse märkimata. Kostja hagejale 6.

septembril 2016 saadetud kirjast (tvk tl 31) nähtub, et hageja toodi kostja juurde tööle

üle OÜ-st Peipsi Grupp Ltd. Seega on usutavad hageja selgitused, et jaanuaris 2016 ei

teadnud ta veel tööandja vahetumisest ning Peipsi Grupp Ltd nime kandvad

avansiaruande blanketid andis talle tööandja. Osad esitatud kviitungid on küll osaliselt

loetamatud, kuid siiski on võimalik neist aru saada tehtud kulutuste sisu ja maksumus.

Kuivõrd töötajal on õigus TLS § 40 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg-te 2-4

kohaselt nõuda tööülesannete täitmiseks tehtud kulude hüvitamist, sh VÕS § 628 lg 4

kohaselt ettemaksuna, on kostja hagejale maksnud avanssi õigusliku alusega ning

kostjal ei ole õigust makstud raha hagejalt tagasi nõuda. Kuivõrd kostjal ei olnud seega

4/4

hageja vastu tasaarvestuseks kasutatud nõuet, ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud

tasaarvestamise eeldused ning hageja töötasu nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud.

Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas

430 eurot.

9. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb

menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajakulu 600 eurot. Hageja esindaja

tunnitasuks oli 120 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus

esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud

esindajakulu, arvestades asja hinda ja nõude suurust, põhjendatud. Üldjuhul ei tohiks

esindajakulu ületada hagihinda. Seega saab lugeda hageja esindajakulu põhjendatuks

hagi hinna, st 430 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik