2-15-4285/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4285

Tsiviilasi

Allar Oja hagi OÜ Enterpolar vastu osanike 19.12.2014

otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Enterpolar määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

OÜ

Enterpolar

(registrikood: 11138894), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar

Sepper

Vastustaja (hageja): Allar Oja (isikukood: XXX), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus muutmata ja

OÜ Enterpolar määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Allar Oja (hageja) hagi OÜ Enterpolar (kostja) vastu osanike

19.12.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus rahuldas

10.09.2015 otsusega hagi osaliselt.

2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 02.06.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata, ning rahuldas hagi täielikult. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Riigikohus jättis 19.09.2016 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. 26.08.2015 esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete kohaselt on hageja kandnud

maakohtus menetluskulusid lepingulise esindaja õigusabiteenuse eest kokku 3678,95 eurot

koos käibemaksuga.

Tartu Ringkonnakohtule 05.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas (II kd tl 80-81) palus

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisaks esimese astme menetluskuludele

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud:

esindajatasu

1404

eurot

ja

riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 300 eurot. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kostja palus jätta hageja menetluskulud kindlaks määramata taotluse mittetähtaegse esitamise

tõttu. Kui kohus siiski arvestab hageja menetluskulude avaldusega, palus kostja vähendada

hageja õigusabikulusid 2/3 võrra taotletud summast (II kd tl 40-42). Ringkonnakohtule

06.05.2016 esitatud vastuses pidas kostja ringkonnakohtu menetluskulusid ebamõistlikult

suureks, hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisel on

maksimaalselt 5 tundi (II kd tl 84).

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud saab kindlaks määrata vaatamata kostja taotlusele

lugeda menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hilinenult esitatuks.

Maakohus andis 09.06.2015 kohtuistungil pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade

esitamiseks hiljemalt 25.08.2015. Hageja esitas maakohtule oma menetluskulude nimekirja

26.08.2015, seega ühepäevase hilinemisega.

Maakohus asus seisukohale, et kuigi hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekiri ei ole

esitatud tähtaegselt, saab seda siiski TsMS § 331 lg 1 järgi menetleda. Kohus möönis, et hageja

ei ole esitanud põhistust, miks toimingut ei tehtud tähtaegselt. Samas on kohtul õigus enda

määratud menetlustähtaega pikendada ka omal algatusel. Kohus leidis, et hageja poolt

menetluskulude nimekirja esitamine maakohtule ühepäevase hilinemisega, ei ole aluseks jätta

hageja maakohtus kantud menetluskulud kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause).

Praegusel juhul on võimalik menetluskulud kindlaks määrata ka tsiviilasja materjalide alusel.

Samuti

oleks

hageja

poolt

menetlustähtaja

möödalaskmise

tõttu

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmine käesoleval juhul ebaproportsionaalne.

5. Kohtumaterjalide põhjal tasus hageja riigilõivu hagi esitamisel 300 eurot (I kd tl 1) ja

maakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuselt 300 eurot (II kd tl 59). Kohus luges hageja

tasutud riigilõivu põhjendatud ja vältimatuks menetluskuluks.

6. Menetluskulude nimekirja ja arvete järgi oli hageja esindaja tunnitasu maakohtus ja

ringkonnakohtus 156 eurot/tund koos käibemaksuga. Kohus leidis, et tunnitasu on põhjendatud

ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Õigusabi arvetelt nähtuvalt oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 23,5 h 5 min (materjalidega

tutvumine, õiguslik analüüs ja hagi koostamine 8,5 tundi; 02.06.2015 seisukoha koostamine

kostja vastusele 5,5 tundi; 09.06.2015 kohtuistungi ettevalmistus ja istungil osalemine 2 h

5 min; 09.07.2015 seisukoha ja taotluse koostamine 6 tundi; 10.08.2015 seisukoha ja taotluse

koostamine 1,5 tundi).

Kohtu hinnangul olid hageja lepingulise esindaja kulud seoses 09.07.2015 ja 10.08.2015

koostatud seisukohtade ja taotlustega põhjendamatult suured. Kohtule 09.07.2015 esitatud

taotluses (I kd tl 107-112) kordab hageja varasemat taotlust tõendite asja juurde võtmiseks,

ehkki kohus jättis kohtuistungil tõendid asja juurde võtmata ning selgitas vaidluse olemust ja

tõendamiskoormist; samuti on selles suures osas korratud varasemaid seisukohti. Ka

10.08.2015 (I kd tl 148-152) menetlusdokumendis on suures osas korratud varasemaid

seisukohti. Kohus luges eeltoodud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakuluks

7,5 tunni asemel kokku 3 tundi.

Ülejäänud toimingute osas leidis maakohus, et hageja esindaja ajakulu on asja iseloomu ja

materjalide hulka arvestades mõistlik. Hageja esindaja on kõik arvetel nimetatud toimingud

teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus

luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus kokku 19 h 5 min.

7. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 9 tundi

(apellatsioonkaebuse koostamine sh kohtuotsusega tutvumine ja õiguslik analüüs 8 tundi;

vastusega apellatsioonkaebusele tutvumine ja õiguslik analüüs 1 pooltund; 07.04.2016

kohtumäärusega tutvumine ning täiendavate avalduste ja/või seisukohtade esitamise vajaduse

hindamine 1 pooltund).

Kohus ei pidanud põhjendatud ega vajalikuks kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks kuluks

07.04.2016 kohtumäärusega tutvumise ning täiendavate avalduste esitamise vajaduse

hindamisega seoses kantud menetluskulu. Samuti leidis kohus, et hageja esindaja ajakulu

ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Kohus pidas põhjendatuks ajakuluks apellatsiooniastmes

kokku 6 tundi.

8. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus

hagejalt seisukohta ei küsinud ning jättis kaebuse menetlusse võtmata. Seega ei saa hagejal olla

sellega seotud hüvitatavaid menetluskulusid ning kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt

Riigikohtu menetluskulude nimekirja küsida.

Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku summas 3913 eurot (19 h 5 min

maakohtus ja 6 tundi ringkonnakohtus × 156 eurot).

Maakohus määras hageja menetluskuluks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu

katteks 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu katteks 3913 eurot, kokku 4513 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. Kostja OÜ Enterpolar (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 24.05.2017 määruse peale

määruskaebuse, milles määrus osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude

taotluse summas 4513 eurot ning teha uus määrus, millega vähendada täiendavalt

määruskaebuse esitajalt väljamõistetavat vastustaja lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt

10 tunni ja 30 minuti võrra. Muus osas palub kostja jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud kaevatava määruse tegemisel rikkunud

diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, millises ulatuses ja miks peab kohus vastustaja

menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud ei saa olla ajakulu materjalidega tutvumiseks,

õigusliku analüüsi ja hagiavalduse koostamiseks 8 h 30 min (19.03.2015). Kuna tegemist oli

hagiavalduse sisulise tekstiga 3,5 leheküljel, siis ei saa mitte kuidagi pidada põhjendatuks

vastustaja menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu. Põhjendatud ajakulu on kokku

maksimaalselt 4 h 30 min.

Määruskaebuse esitaja seisukohtadega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja omapoolse

vastuse koostamiseks ei saanud põhjendatult kuluda aega 5 h 30 min (04.06.2015). Kuna hageja

menetlusdokumendis oli esitatud sisulisi vastuväiteid üksnes 4 leheküljel, millest suur osa olid

kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja vastustaja varasematest seisukohtadest,

siis ei ole eluliselt usutav, et hageja esindaja koostas kostja vastusele seisukohta ning tutvus

kohtu toimikuga kokku 5 h 30 min. Seega on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 h 30 min.

Maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks ei saanud mõistlikult

kuluda 8 h (16.10.2015). Vastustaja apellatsioonkaebus koosnes 5 leheküljest, sh sisulist teksti

4 lk, millest suur osa olid kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja vastustaja

varasematest seisukohtadest. Põhjendatud ja usutav ajakulu on maksimaalselt 4 h 30 min.

Maakohus on jätnud selgitamata, miks peab kohus tsiviilasja nr 2-15-4285 sedavõrd keerukaks,

et on põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga (s.o 156

eurot koos käibemaksuga).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja Allar Oja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Maakohtu 24.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Hageja seisukoha järgi ei ole tunnihind 130 eurot, millele lisanud käibemaks, summas 156 eurot

töötunni kohta, tavapärasest kõrgem tunnihinne vaid vastab tavapärasele advokaadi tasu

turuhinnale.

Puudub kohtupraktika, mille kohaselt on mõistlik ajakulu 45 min lehekülje kohta. Advokaadi

õigusteenuse eest ei tasuta lehekülgede arvu pealt.

Maakohus on määruse p-s 9 põhjendanud, et, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. OÜ Enterpolar määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata vastavalt TsMS

§ 654 lg-le 6 koostoimes §-ga 659.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust

osas, millega rahuldati hageja menetluskulude taotlus.

Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14).

Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda

muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude

kaalumata jätmist ja nendega arvestamata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab

kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(RKTKm

3-2-1-6-16

p

14).

Samuti

tuleb

kaalutlusotsuse

tegemisel

arvestada

tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega.

9. Maakohus määras hageja menetluskuluks riigilõivu 300 eurot. Kuigi määruskaebuse esitaja

on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude

taotluse (4513 eurot, sh riigilõiv 300 eurot), ei tulene määruskaebuse põhjendustest sisulisi

vastuväiteid riigilõivu 300 eurot menetluskuluks lugemise kohta. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu määrus on selles osas põhjendatud ja seaduslik.

10. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 23 h 35 min, millest

maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 19 h 5 min.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hinnanud lepingulise esindaja kulude

vajalikkust ja põhjendatust maakohtus vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub

ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei ole rikkunud

materiaal- ega menetlusõigust.

11. Menetluskulude nimekirja järgi oli ringkonnakohtus hageja esindaja ajakulu 9 h, millest

maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 h.

Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on pidanud põhjendatuks hageja

menetluskulu 8 h ulatuses maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse

koostamiseks.

Maakohus on leidnud, et põhjendatud ajakulu apellatsiooniastmes on üksnes 6 h ulatuses.

Maakohus on põhjendanud, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohus on ülepaisutatud ning

arvestanud hageja esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu,

et hageja esindaja oli juba varasemalt asja materjalidega piisavalt tutvunud. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire.

12. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole põhjendatud, miks on

põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga. Maakohus on

otsuse p-i 5 kolmandas lõigus selgitanud, et kuigi Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu

120 eurot, on Riigikohus pidanud tavapäraseks ka kõrgemat tunnitasu (RKTKm 3-2-1-91-13).

Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu

kohaselt oli juba 2008. aaastal advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti ning see on

aastatega eelduslikult tõusnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja

töötunni tasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp