1-16-8942/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 01.08.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8942 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määratud korras Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid B.G elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

B.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.06.2016 ja lõpp 18.02.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.07.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta B.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista (ükssada B.G-lt menetluskuluna riigituludesse 138

kolmkümmend kaheksa) eurot kaitsjatasu poolt õigusabi adv. Gerda-Johanna Pello osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700085145.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

LMP kasuks adv. Gerda-Johanna Pello poolt 138 eurot (sh käibemaks 20%) süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. B.G

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.G-le, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.G elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.12.2016 otsusega tunnistati B.G 199 lg 2 p 7, 8, süüdi KarS § 9 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust. K lusel arvati eelvangistuses viibitud aeg arS § 68 lg 1 a 2 päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve , ei toeta kinnipeetava kohaldamisega.

P

rokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas ei toeta kinnipeetava prokurör ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab kümnendat korda. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on uimastite tarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada lõppu kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isik suhtub ükskõikselt ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et on diagnoositud narkosõltuv isikul us, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt

uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul

vastavalt 78% ja 58%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Kinnipeetava vabastamine enne

tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste

inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks, on põhjendatud

jätta käesoleval juhul süüdimõistetu Lähtudes eel vangistusest vabastamata. toodust on prokuratuur

B.G vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

Kohtuistung

Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja alluda enne tähtaega kriminaalhooldusele, paremini ja saab d parandada. Ta t b sest siis läheb tal vabaduses en ööta

vanglas koristajana, programme ei ole. O talle määratud n aru saanud, et tõi õnnetust neile, kellelt varastas. ne kriminaalhooldusel olnud ei ole. i En Kui eelmine kord vabanes, siis püüd s tööd saada, kuid läks ik küll ei ole ka kuritegelikule teele. Tal garantiikirja , kuid on suuline

kokkulepe, et saab - Samuti o tööle RMK sse haljastustööle. n järjekorras, et saada metal metallitsehh . Leiab, et tal litöödele is on narkootikumidest sõltuvus ning vanglas ei olnud võimalik lihtsalt tarvitada. T vabaduses minna ravile, et vabaneda narkosõltuvusest. ahab

Kaitsja leidis, et kinnipeetava suhtes on võimalik kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedased ema ja õde, kes on

valmis teda toetama. Isik on hetkel vanglas hõivatud tööga ja vabanemisel on tal samuti võimalik tööle asuda, mis tähendab, et ta saab hakata teenima sissetulekut ja asuda tasuma tema vastu esitatud nõudeid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on valmis

muutuma ja teab, et tuleb alluda reeglitele. Kinnipeetav saab ka aru, et tal on

narkootikumidega probleem ja on valmis ravile minema. , et on Seetõttu leiab kaitsja põhjendatud vabastamine tingimisi enne tähtaega. B.G

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud menetlusosalised, leiab, et ära süüdimõistetu

ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu B.G positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude -

kogumis. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kokku

10. korda. S kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik, varasemad ellest saab järeldada, et tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud

ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise muster kordub, teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, et saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab alates 24.04.2017 vangla majandustöödel koristajana ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud oma nõusoleku korteris elektroonilise valve kohaldamiseks ja poja elama asumiseks tema juurde. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht ning sellega kaasnev kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Enne

vangistust oli töötuna arvel ja sai abiraha, kuid majanduslikult toime ei tulnud. Uimastisõltuvus mõjutas tema majanduslikku toimetulemist negatiivselt, samuti on puudulik isiku tulude-kulude planeerimise oskus. Isiku ametlik töökogemus on minimaalne, töökohad püsisid vaid lühikest aega ning omandatud erialadel töötanud ei ole. Isiku lähedased oma küll lubanud teda vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada, kuid varem on kuriteod toime pannud just materiaalse kasu saamiseks, millest nähtub, et olemasolevatest rahalistest vahenditest pole seni piisanud.

Suurem osa kuritegudest on toime pandud grupis, mis viitab sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle

vabaduses negatiivset mõju avaldada. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Vabaduses tarvitas narkootikume vaselt, on viibinud ka metadoonasendusravil, kuid igapäe

jättis ravi pooleli. Samuti on kinnipeetavat mitmel korral Alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud, kuid enda sõnul alkoholi tarvitamisega tal probleemi ei ole.

Kinnipeetav ei ole siiani suutnud o kanud ma kriminaalset eluviisi muuta ning ta on jät

kuritegude toimepanemist. Süütegude toimepanemine on isikul kujunenud elustiiliks, mida

toetab ka asjaolu, et tal on lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele ka 42 kehtivat

väärteokaristust. Samuti on kinnipeetav varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud

kontrollnõudeid ja millest nähtub, et isikul on raskusi pannud katseajal toime uue kuriteo, seaduskuulekalt allumisega. käitumisega ja ühiskonnas kehtivatele normidele

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul

78% ja 58%, milliste riskiga. uue vägivaldse kuriteo puhul näol tegemist väga kõrge

Arvestades, et käesoleval ajal isiku tingimisi vangistusest vabastamise korral tuleks isikul

läbida võrdlemisi pikk katseaeg, on k siku ennetähtaegne vabastamine ohtu hinnangul i käesoleval hetkel ennatlik. Isik ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma Süüdimõistmisel . ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu B.G vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro

Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 1. augusti 2017 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määrata Advokaadibüroole LMP makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.G-le

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

4. Mõista B.G-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

6. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

01.08.2017 kohtumäärus 1-16-8942 jõustus 13. septembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne