1-09-4489/1 · Tartu Ringkonnakohus

- 1 -

1-09-4489

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-09-4489 (08240105242) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava L.D apellatsioon. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

Jätta süüdistatava L.D apellatsioon

Viru Maakohtu 12. mai 2009 otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 12.05.2009 otsusega lühimenetluses mõisteti L.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 5 kuu vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.11.2008 (3 päeva) karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel L.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohus arutas L.D-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.11.2008 kella 15.30 paiku Narva linnas, Tallinna maanteel juhtis sõiduautot Mercedes

- 2 -

Benz registrimärgiga XXX , isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu 02.04.2008 otsusega. Seega juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani L.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtus tunnistas L.D ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus leidis, et L.D pani temale süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud L.D suhtes puuduvad.

Maakohus ei nõustunud kaitsja ja prokuröri abi väidetega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvata puhtsüdamlikku kahetsust. Selline väide on paljasõnaline ja ei tule kriminaalasja tehioludest. Maakohtu istungil ei osanud prokuröri abi seletada, millega on leidnud kinnitust tema poolt nimetatud karistust kergendav asjaolu. Maakohus leidis, et puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1

p 3 mõttes. Kuid kahetsuse tunnistamine puhtsüdamlikuks on faktiline asjaolu, mille olemasolu või puudumise tuvastamine on kohtu pädevus.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 26.02.2009 maakohtu otsusega oli L.D tunnistatud süüdi samalaadilise kuriteo toimepanemise eest, s.o § 424 järgi. Seega kui L.D

oli peetud kinni sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, s.o 22.11.2008, oli

menetluses veel üks kriminaalasi L.D suhtes, mis oli alustatud KarS § 424

tunnustel. Jääb arusaamatuks, millisest puhtsüdamlikust kahetsusest saab antud juhul rääkida, kui isik, kes omab kustutamata karistatust KarS § 424 järgi, istub veel kaks korda

rooli alkoholijoobes. Tugevat sõltuvust alkoholi tarvitamisest aga ei saa KarS §-s 56 sätestatu mõttest lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Maakohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse mõistmist, kuna selline karistus ei ole mõjutanud süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.D varem kriminaalkorras karistatud

samalaadse kuriteo eest. Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse liiklusalase

rikkumise eest. Maakohtu arvates näitab eeltoodu, et L.D on liikluseeskirjade

rikkuja, kes ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud rahalise karistusega ja 2009.aastal

vangistusega, mille kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. Vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna vangistust

kandmata, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist.

Seetõttu ei pea maakohus põhjendatuks L.D KarS § 74 alusel karistusest tingimuslikult vabastada. Sellise isiku mõjutamiseks põhikaristusena tuleb mõista vaid vangistus, mis tuleb reaalselt ära kanda. Asjaoluga, et L.D poolt on ära makstud rahatrahvid ja rahaline karistus, arvestab maakohus karistuse pikkuse mõistmisel. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu on vajalik KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamine ja L.D-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

- 3 - Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

L.D esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning määrata põhikaristus tingimisi. Apellatsiooni järgi on mõistetud karistus liiga karm ja mittevastav kuriteo raskusele ja L.D

isikule. L.D tunnistas alates kinnipidamisest täielikult oma tegevuse õigusvastasust, tunnistas end täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Põhikaristusena vangistuse mõistmisel ei võtnud maakohus arvesse, et kuriteo, mille eest L.D süüdi mõisteti, pani ta toime enne 26.02.2009 kohtuotsuse langetamist.

Maakohus ei võtnud arvesse ka asjaolu, et ta täitis 02.04.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse, makstes rahalise karistuse 8000 krooni, samuti maksis kõik kohtukulud seoses eelnevate kohtuotsustega.

Maakohus ei arvestanud, et 22.11.2008.a õigusvastase teo toimepanemise ajal oli L.D kriminaalkorras karistatud üks kord.

L.D on alaline eluja töökoht, tema ülalpidamisel on alaealine tütar ja samuti täisealine tütar, kes õpib kõrgkoolis tasulisel õppekohal. L.D lubab, et alkoholi ta

enam ei tarvita. Ta on teinud enda jaoks tõsised järeldused ja edaspidi kavatseb elada seadusekuulekalt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on kõiki neid asjaolusid arvestanud ja mõistnud L.D-le põhjendatud ja seadusliku karistuse. Erinevalt apellatsiooni põhjendustest leiab ringkonnakohus, et L.D-le mõistetud viiekuulist karistust, millest tuleb tal reaalselt ära kanda kolm kuud

ja kümme päeva ei saa kuidagi karmiks pidada ja vastab nii kuriteo raskusele kui

süüdistatava süüle. L.D mõisteti süüdi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise

eest, kusjuures teda oli juba kriminaalkorras samasuguse teo eest karistatud. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu mitte

ainult sõiduki juhile, vaid ka kaasinimestele. Maakohtu sellise väitega on võimatu mitte

nõustuda. Käesolevaks ajaks on L.D KarS § 424 järgi karistatud kokku kolmel

korral, pealegi on teda karistatud analoogsete väärtegude toimepanemise eest. Nendest asjaoludest saab järeldada, et L.D puhul on tegemist isikuga, kes kangekaelselt ei soovi alluda kehtestatud liikluskorrale. Maakohus on ka veenvalt põhistanud, miks ei esine süüdistatava suhtes kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. See, et ta on tasunud kohtuotsusega määratud rahalise karistuse, on loomulik, sest jõustunud kohtuotsust tuleb

täita ja seda ei saa vaadelda taolise asjaoluna, mis kindlasti peaks kaasa tooma L.D-le mõistetud karistuse kergendamise. Tema majanduslik ja perekondlik olukord

ei ole samuti sellised, mis annaksid aluse temale mõistetud sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse kergendamiseks.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Ago Kutsar