1-08-7939/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 juuni 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02 juuni 2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-7939 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Kristi Keldo Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus

M.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.R

Asukoht: Tartu Vangla, isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta M.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7939 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel on üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liidetud Harju Maakohtu 24.04.2008.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osale, s.o vangistusele 1 aasta 7 kuud 3 päeva

vangistus 2 kuud 15 päeva, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 9 kuud 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.06.2008.a ja lõpeb 17.04.2010.a. Tingimisi enne tähtaega

2 (3) vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.04.2009.a. 13.04.2009.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2009.a seisuga on M.R-i kandmata karistusaeg 10 kuud 15 päeva vangistust.M.R on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral:

1) 16.03.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta

vabadusekaotust 3-aastase katseajaga;

2) 14.11.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 128 lg 2, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 144 lg 1 ja

§ 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust 3-aastase katseajaga;

3) 02.10.2002.a Saare Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 8 kuud vangistust, lõplikuks

karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 16 päeva vangistust;

4) 21.11.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3, § 203 lg 1 järgi 1 aasta 6

kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat vangistust;

5) 27.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 11 kuud 27

päeva vangistust 3-aastase katseajaga, täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 11.11.2005.a määrusega;

6) 28.06.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 201 lg 2 p 1

järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 19 päeva vangistust;

7) 24.04.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 3 kuud 15 päeva vangistust,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud 9 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta M.R-i vabastamist enne tähtaega, kuna tegemisat isikuga, kes korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral vanglast vabanemise järel

sai vabaduses olla vaid 3 päeva. Vangistuse ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse ajal on toime pannud ka uued kuriteod.

M.R ise leidis, et teda võiks vabastada. Ta nõustus, et on varem korduvalt karistatud ja pole usaldust õigustanud. Kuid siis oli tal palju võimalusi ja see tingis olukorra, et ta võttis kõike väga kergekäeliselt. Käesolevaks ajaks on ta järele mõelnud. Talle on jäänud vaid üks toetaja – sõber, kes on lubanud kindlustada teda elu- ja töökohaga. Sellises olukorras ei saa ta enam lubada endale eksimusi ja on valmis alustama seaduskuulekalt. Kaitsja toetas M.R-i taotlust vabastamiseks, kuna vabanemisel on tal sõbra toetus

ja ta on valmis muutma oma senist rutiini ning asuma elama seaduskuulekalt. M.R

on valmis võtma endale mitmeid lisakohustusi ja kriminaalhoolduse näol oleks vabanemise järel tagatud tema üle vajalik kontroll.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldus ei olnud tulemuslik, kuna M.R ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Ka vangistuse ajal on ta jätkanud õigusvastast käitumist - teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja viidud läbi vestlusi. Lisaks on

3 (3)

teda kahel korral vangistuse ajal karistatud ka kriminaalkorras vanglas toime pandud

kuritegude eest. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud

käitumisreegleid ja alused tema vabastamiseks puuduvad. Kinnipeetav peaks enesele

teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov

muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik