1-09-4991/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-4991

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 juuni 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02 juuni 2009 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-4991 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Kristi Keldo Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus Aivar Rosentali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu AIVAR ROSENTAL

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: Oru 7-1 Viljandi; isikukood 36710316014 RESOLUTSIOON

Jätta Aivar Rosental tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aivar Rosental on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.01.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1159 KarS § 113 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel on vähendatud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ärakantavaks karistuseks mõistetud 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loetud eelvangistuses viibitud karistusaja hulka, ärakandmata karistus 4 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.01.2006.a ja lõpeb 04.01.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise

2 (3) võimalus avanes kinnipeetaval 26.03.2009.a. 08.04.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2009.a seisuga on Aivar Rosentali kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistust. Aivar Rosental on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 06.12.1984.a Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 2) 22.12.1987.a Paide Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 07.01.1994.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 4) 17.02.1995.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 5) 12.06.1997.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust; 6) 07.05.2001.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 107 lg 1 järgi 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 7) 13.02.2004.a Viljandi Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuud 18 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aivar Rosentali tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör ei toeta Aivar Rosentali ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on karistatud korduvalt – kokku 8-l korral ja neist 7- vangistusega. Tema poolt toime pandud kuriteod on läinud järjest raskemaks. Hetkel kannab ta karistust kõige raskemat liiki kuriteo, s.o teise isiku tapmise, eest ja hetkel oleks tema vabastamine ennatlik. Varasem kriminaalhooldus on olnud probleemne. Asja materjalidest nähtuvalt pole Aivar Rosentalil elukohta, kuhu teda vabanemise korral oodatakse. Positiivsena märkis prokurör asjaolu, et Aivar Rosental on vangistuse ajal töötanud ja tegelenud enda probleemide lahendamisega. Aivar Rosental palus ennast vabastada ja selgitas, et on käesolevaks ajaks teinud järelduse toimunust. Ta saab aru, et on toime pannud raske kuriteo ja sellega kaasnevat koormat peab ta endaga kandma elu lõpuni. Ta on valmistunud vabanemiseks – tal on kogunenud vabanemisfondi raha, millega loodab vabanedes rentida ruumid, kus saaks alustada ettevõtlusega. Väidetavalt on tal vastav nõusolek olemas ruumide omanikult. Ta on uurinud ka toetuste saamise võimalust ettevõtluse alustamiseks. Vabanedes kavatseb ta elama asuda esialgu ema juurde, kes elab koos kasuisaga. Ema on lubanud teda vajadusel ka toetada. Kaitsja toetas Aivar Rosentali taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Aivar Rosental on kaitsja arvates teinud endast oleneva edasise elu korraldamiseks vabanedes. Väikesed probleemid võivad olla küll tema elukohaga, kuid Aivar Rosental on avaldanud, et kavatseb ema ja kasuisa juurde elama asuda ainult ajutiselt ja esimesel võimalusel leida endale eraldi elukoha.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aivar Rosental on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

3 (3) kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aivar Rosentali ei ole käesoleval ajal võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. Aivar Rosental kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kusjuures on tegemist isikuga, keda on varem seitsmel korral tahtlike kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud. Vangistuse ajal on teda ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Tõsi, see karistus on käesolevaks ajaks kustunud, kuid viimase aasta jooksul on ta kahel korral rikkunud vangla kodukorda. Rikkumiste suhteliselt kergest iseloomust lähtuvalt ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud, vaid on piirdutud vestlusega ja materjal on lisatud iseloomustava materjalina kinnipeetava isiklikku toimikusse. Eelnev seab hetkel endiselt suure kahtluse alla tema võime elada vabaduses õiguskuulekalt - selliselt, et ei oleks häiritud õiguskord. Ka varasem kriminaalhooldus kulges probleemidega. Peale selle märgib kohus - kriminaalhoolduse määramise eelduseks on, et isikul on olemas elukoht, kus kohus kohustab teda elama. Käesoleval juhul on Aivar Rosental nimetanud elukohaks ema ja kasuisa xxxxxxxxxxxelukoha. Korteri omanikuks on xxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kuigi Aivar Rosentali ema ootab poega koju ja on valmis teda igati aitama, ei toeta kasuisa mõtet, et Aivar Rosental asub elama temale kuuluval elamispinnal. Seega pole kohtule teada elukohta, kuhu saaks kohustada Aivar Rosentali elama asuma - korteriomaniku tahte vastaselt kohus ei saa elukohta määrata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik