4-16-3482/35 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-3482 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-3482 (2302,16,001305) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi

J.I 28.04.2016.a kaebus Politseija

Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,001305. Kaebuse esitaja J.I , isikukood: xxx; elukoht: Xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Evelin Pajula Kaebuse esitaja: J.I Kaebuse esitaja esindaja: Helvia Räägel RESOLUTSIOON Jätta J.I 28.04.2016.a kaebus Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,001305 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse

juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,001305 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras.

4-16-3482 2

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse

juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsuses väärteoasjas nr

2302,16,001305 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011

SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE

403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165061204. Kohtuotsuse ärakiri anda J.I-le, tema esindajale Helvia Räägelile ning Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 04.08.2017.a. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati J.I KarS § 56 lg 1 alusel Liiklusseaduse ( ) edaspidi LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Otsuse kohaselt J.I 27.01.2016.a kell 08:13 ajal Kiive tänaval juhtides mootorsõidukit Subaru Legacy r/n xxxx sõitis vastassuunda ning ei veendunud selle ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mistõttu sõitis otsa sõidukile Mazda 626 r/n xxxx.

Põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx(Mazda 626 r/n xxxx esiosa purunemine) ning tervisekahjustused Xxxx(rindkere põrutus).

Otsuse kohaselt on väärteoasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et isiku poolt juhitud sõiduk Subaru Legacy r/n xxxx viibis kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis, ning selline sõiduki liikumistrajektoor oli teisi liiklejaid ohustav. Oma sellise tegevusega rikkus J.I LS § 14 lg 1 /Sõidukite liiklus on parempoolne/ ja § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi.

4-16-3482 3

Otsusest nähtuvalt lähtus kohtuväline menetleja karistuse määramisel kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, eelneva väärteo karistuse puudumisest ning väärteo asjaoludest. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja J.I-le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. MAAKOHTU OTSUS Harju Maakohtu 14.07.2016.a kohtuotsusega rahuldati J.I kaebus osaliselt. Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsus jäeti karistuse osas muutmata, samas võimaldati KarS § 66 alusel tasuda määratud rahatrahv ositi 8 kuu jooksul. Antud Harju Maakohtu kohtuotsusele esitas kassatsiooni J.I, kes taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist ning väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. RIIGIKOHTU LAHEND 07.03.2017.a kohtuotsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 14.07.2016.a otsuse J.I väärteoasjas ning saatis väärteoasja tagasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohus tuvastas, et J.I poolt esitatud videosalvestust uuriti kohtuistungil.

Protokollist ei nähtu, et kohus oleks pidanud tõendit lubamatuks või keeldunud muul põhjusel tõendi vastuvõtmisest, millega võiks põhjendada selle kõrvalejätmist. Maakohtu otsuses ei ole kohus videosalvestist käsitlenud. Videosalvestust ei ole maakohus tunnistanud lubamatuks, ebausaldusväärseks ega muul moel seda hinnanud. Harju Maakohus jättes andmata hinnangu J.I esitatud videosalvestisele, on hinnanud tõendeid valikuliselt ja põhjendamatult kitsendanud tõendikogumit. Ei ole välistatud, et seda

tõendit arvestades oleks kohus jõudnud teistsugusele tulemusele. Seetõttu on tegemist

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise.

Maakohus avaldas kohtuistungil J.I kohtuvälises menetluses tunnistajana antud

ütlused ja tugines neile kohtuotsuses tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel.

Väärteotoimikust nähtuvalt on J.I kohtuvälises menetluses üle kuulatud kolmel

korral: esimest korda tunnistajana ja kahel korral menetlusaluse isikuna. Tunnistajal ja

menetlusalusel isikul on seadusest tulenevalt erinevad menetlusgarantiid. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et menetlusaluse isiku ütluseid, mis on saadud talle seadusega ettenähtud õiguseid tagamata, ei tohi kasutada väärteo asjaolude tõendamisel. Seda kinnitab

ka Riigikohtu praktikas sedastatu, et enese mittesüüstamise privileegi põhimõtet ei saa lugeda järgituks, kui isik tunnistatakse süüdi, tuginedes tema poolt varem tunnistajana antud

ütlustele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2002.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-02, p 15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4-16-3482 4

Toimunud kohtuistungil jäi

kaebuse esitaja J.I

esitatud kaebuse juurde,

süüküsimus on otsustatud pealiskaudselt ja ainult teise poole tunnistaja ütlustega.

Kokkupõrke momendil oli tema oma suunavööndis, sõidurajal, vastutulevat sõidukit ei näinud.

Kaebuse esitaja esindaja leidis, et väärteoasjas ei ole koosseis täidetud. Videosalvestus tõendab, et kaebaja ei olnud kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis. Kohtuväline menetleja keskendus otsuse tegemisel ainult süüstavatele tõenditele. Kogutud tõendite alusel ei saa kindlalt väita, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse, puudub alus kaebaja karistamiseks.

Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et liiklusõnnetuse skeemilt nähtub selgelt, et liiklusõnnetus toimus kaebaja jaoks vastassuunas. Sama asjaolu kinnitab ka kohtus uuritud

videosalvestus. Kaebaja süü on leidnud tõendamist nii kohtuistungil uuritud

videosalvestusega kui ka kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et J.I 28.04.2016.a kaebus Politseija Piirivalveameti

sisekontrollibüroo III talituse juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula 11.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,001305 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning

kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuseaktist nr 194 nähtuvalt toimus

27.01.2016.a liiklusõnnetus Tallinnas, Kiive ja Väike Paala tänavate ristmikul. Liiklusõnnetuses osalesid mootorsõiduk Subaru Legacy r/n xxxx ja mootorsõiduk Mazda 626 r/n xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis mootorsõidukit Subaru Legacy r/n

xxxx J.I ning mootorsõidukit Mazda 626 r/nxxxx Xxxx. Liiklusõnnetuseaktist nähtuvalt tuvastati J.I poolt juhitud Subaru Legacyl järgmised vigastused: esiosa,

vasakpoolne esimene nurk, esimesed õhkpadjad, vasakpoolsed ja parempoolsed

turvakardinad ning Xxxx poolt juhitud Mazda 626-l esiosa, vasakpoolne esimene nurk.

Mazda 626 juht Xxxx toimetati SA Xxxx. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtuvad sõiduautode Subaru Legacy ja Mazda 626 vigastused ning paiknemine peale avarii toimumist.

4-16-3482 5

Seega on tuvastamist leidnud, et mootorsõidukite Subaru Legacy ja Mazda 626 vigastused

on tekkinud omavahelise kokkupõrke tagajärjel ning liiklusõnnetuse hetkel olid mootorsõiduki Subaru Legacy roolis J.I ja mootorsõiduki Mazda 626 roolis Xxxx. Kaebusest nähtub, et J.I on seisukohal, et tema ei ole põhjustanud liiklusõnnetust, kuna ta oli enda suunavööndis, ei näinud teist autot. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu

ning leiab, et J.I-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas

järgmiste uuritud tõenditega: , millest nähtuvalt on liiklusõnnetus toimunud fototabeliga Mazda 626 ja Subaru Legacy vahel. Subaru Legacy asetseb vastassuunavööndis; tunnistaja

Xxxx ütlustega, mille kohaselt sõitis Subaru Legacy vastassuunavööndis ning selle

tulemusena toimus liiklusõnnetus ning , millest nähtuvalt videosalvestise tõmmistega põlevad Xxxx sõidukil tagumised tuled. Samuti nähtub asjaolu, et Xxxx pidurdab, kuivõrd

tema autol süttivad tagumised pidurdustuled. Xxxx sõiduk asetseb teeääres enne

kokkupõrget. Kokkupõrke hetkel on J.I poolt juhitud mootorsõiduk vastassuunavööndis.

Kohtu hinnangul puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus, et J.I poolt juhitud mootorsõiduk Subaru Legacy asetses liiklusõnnetuse hetkel vastassuunavööndis. Eelkõige on antud asjaolu leidnud tuvastamist J.I enda poolt esitatud videosalvestusega ning

sellest videost tehtud tõmmistega ning tunnistaja Xxxx ütlustega. Kuivõrd selles asjas

puudub vaidlus väärteo tehiolude osas, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille

kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või

teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid mõlemale sõidukile kahjustused, mille parandamine nõuab rahalist väljaminekut. Samuti on leidnud

tõendamist, et Xxxx sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse ning ta toimetati SA

Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute

saabumise kohta, nähtub et 27.01.2016.a kell 08:30 Tallinnas, Kiive ja Väike-Paala ristmikul toimunud liiklusõnnetuses sai rindkere põrutuse Xxxx. Kohus on seisukohal, et J.I poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning

tema tegu vastab LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et J.I pani teo toime hooletusest, kuna ta ei veendunud kas tema poolt

vastassuunavööndisse suundumine on ohutu ning ei ohusta kedagi. J.I ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud

ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua võimaliku liiklusohu (osaline põige

vastassuunavööndisse), kuna väärteoasja materjalide kohaselt oli tema nähtavus piiratud

(lumevall tee ääres). Seega kui J.I oleks olnud hoolas, oleks olnud enda

suunavööndis, ei oleks tema poolt juhitud mootorsõiduk sõitnud otsa vastutulevale sõidukile. Kohtu hinnangul pani J.I teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, täites sedasi LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu.

4-16-3482 6

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist

süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Kohus peab vajalikuks selgitada mõnda J.I ja tema esindaja poolt kohtuistungil

tõstatatud küsimust. Esindaja on asunud seisukohale, et J.I poolt esitatud videosalvestusega on leidnud tõendamist, et J.I ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, ta oli enda suunavööndis ning et Xxxxl ei põlenud auto tuled. Kohus selliste väidetega

ei nõustu ning märgib järgmist. Väärteotoimikus olevast videosalvestusest ja selle tõmmisest (lk 72) nähtub tunnistaja Xxxx mootorsõiduk, millel põlevad tagumised tuled.

Kuigi fototabelist nähtuvalt oli Xxxx tulede lüliti „off“ asendis, ei muuda see olematuks

asjaolu, et pildilt ja videosalvestuselt nähtuvalt põlesid Xxxx autol tuled. Samuti nähtub

kohtu hinnangul selgelt, et J.I asetses liiklusõnnetuse toimumise hetkel

vastassuunavööndis, tõmmised lk 78-79. Kohus nõustub esindajaga selles osas, et

videosalvestus ja selle alusel tehtud tõmmised on täiesti erapooletud tõendid antud väärteoasjas, mis näitavad toimunud sündmust kõige objektiivsemalt. J.I ja tema esindaja on kohtuistungil selgitanud, et väärteoprotokoll on ebaselge ning tegelikkuses ei ole aru saada, milles isikut süüdistatakse. Väärteoprotokolli (lk 5-6) kohaselt süüdistatakse J.I, et ta sõitis vastassuunas ei veendunud oma tegevuse ohutuses ega hoidunud kõigest mis võiks kahjustada teist vara. LS § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus

parempoolne. Kuivõrd kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et J.I sõitis vastassuunas, s.t tema sõiduk asetses vasakul pool, rikkus ta LS § 14 lg 1 sätestatud nõuet. LS § 16 lg 1 nähtuvalt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest ohustada või kahjustada , mis võib takistada liiklust, inimesi, vara otsustas sõita vastassuunas, ta ei veendunud või keskkonda. Kuivõrd J.I enne oma tegevust selle manöövri ohutuses ning selle tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada Xxxx tervis kui ka vara, on J.I rikkunud LS § 16 lg 1 nõudeid.

Kohus leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti, isik on rikkunud protokollis väljatoodud nõudeid ning selleläbi pannud toime teo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

J.I on esitanud kohtule väite, et Xxxx ei kasutanud nõuetekohaselt turvavarustust

ning et Xxxx oli liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes. Väärteotoimikus esitatud Xxxx

haigusloo väljavõttest nähtuvalt tuvastati Xxxx veres etanooli alla 0,1 g/l kohta. See tähendab, et isik ei olnud joobes. Väide nagu oleks liiklusõnnetuse hetkel olnud tema joove

suurem on asjakohatu, kuna materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus kell 08:13, isik saabus haiglasse kell 08:30. Kohtu hinnangul on järeldatav, et vereproovid võeti suhteliselt kiiresti, seega ei saanud isikul olla veres tuntavalt suuremat kogust etanooli, et teda oleks

saanud lugeda alkoholijoobes olevaks. Samuti ei ole tõendatud väide, et Xxxx ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Kohus on seisukohal, et J.I ja tema esindaja

4-16-3482 7

poolt esitatud väited on asjakohatud ning ei puutu käesolevas menetluses arutamisele, kuivõrd kohus ei aruta Xxxx süüküsimust vaid J.I kaebust. Väide, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on vale, kuna pole ülestäheldatud eraldusjooni, on

asjakohatu. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

politseiametnik ei saa üles täheldada midagi, mida ei ole antud sündmuskohal olemas. Kohus leiab, et sündmuskoha protokoll on õigesti koostatud ning kohtul puudub alus selle õigsuses kahtlemiseks.

J.I on kohtuistungil selgitanud, et ta oli jalakäijast möödumisel sunnitud osaliselt

minema vastassuunda, see toimus hinnanguliselt 30 meetrit enne ristmiku ning kuskil

sekundi pärast toimus kokkupõrge. Antud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul ka kohtus

uuritud videosalvestus, millelt antud jalakäija nähtub. Seega oli jalakäijast möödumine vahetult enne kokkupõrget, mis annab aluse järeldamaks, et kaebaja ei olnud suutnud veel

oma suunavööndisse tagasi reastuda. Ütluste kohaselt peale möödasõitu kulus kuskil 1 sekund kokkupõrkeni. On loogiline järeldus, et kaebaja ei suutnud selle 1 sekundi jooksul reageerida vastutulevale autole. Sama kehtib ka mootorsõidukil oleva isepidurdussüsteemi rakendumisele. Kohus leiab, et iga ohutussüsteemi rakendumiseks on vaja aega, on ilmselge,

et kui õnnetuse toimimiseni on aega 1 sekund, ei jõua süsteemid rakenduda. Isegi kui süsteemid jõuavad rakenduda, siis arvestades, et asfaltkate oli sündmuskohal märg, on auto pidurdusmaa pikem kui kuiva tee korral.

J.I on kohtuistungil selgitanud, et mootorsõidukeid ei liigutatud peale õnnetuse

toimumist, kui need ka liikusid siis ainult kuskil 4-5 meetrit. Seega on adekvaatselt

väärteoasja materjalidest nähtav autode paiknemine täpselt sedasi, kuidas kokkupõrge toimus. Fototabelilt nähtub, et kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk Subaru Legacy r/n xxxx asub vastassuunavööndis.

Väide, et Xxxx ütlused on ebausaldusväärsed, on kohtu hinnangul asjakohatu. Xxxx on kohtueelses menetluses selgitanud, et tema nähes vastassuunas liikuvat autot võttis paremale

ning peatus lumehunniku juures. 28.06.2016.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi vastutulevat autot, otsustas võtta võimalikult lumehunniku poole, et lasta autol mööduda,

peatus lumehunniku juures. Kohus ei näe, et tunnistaja ütlustes esineks ebakõlasid. Tunnistaja on selgelt ja ühetaoliselt selgitanud, mis liiklusõnnetuse toimumispäeval juhtus,

kuidas ta märkas teist autot ja mida ta tegi õnnetuse ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul, arvestades J.I ja tema esindaja eespool toodud väiteid Xxxx karakteri osas, üritab kaebaja tekitada võimaliku kahtlust, et tegelikkuses on liiklusõnnetuse põhjustaja hoopiski tunnistaja. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi, mis annaksid KrMS § 7 lg 3 kohaselt aluse väärteomenetluse lõpetamiseks. Mis puudutab määratud karistust, märgib kohus järgmist. LS § 223 lg 1 näeb karistusena

ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

kuueks kuuks. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb

lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 223 lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15

päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebajat karistati rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Seega on kaebajale määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kaebaja ei ole tunnistanud oma süüd (ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus), ta

ei ole kahetsenud, tal ei ole eelnevalt kehtivaid karistusi. Arvestades eelpool toodud

põhjendusi ning tema poolt esitatud ennastõigustavaid väiteid, on kohtu hinnangul

4-16-3482 8

mõistetud karistus kooskõlas isiku süü suurusega, s.t karistus on alla keskmise nagu on ka isiku süü. Määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab J.I süü suurusele.

Kohus on seisukohal, et J.I-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

Kuivõrd kohus jätab kaebaja kaebuse rahuldamata tuleb jätta rahuldamata ka taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus märgib, et kuivõrd J.I ei ole taotlenud

määratud rahatrahvi ositi tasumist, ei ole kohtul võimalik rahatrahvi tasumise osas ositi maksmist kohaldada. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/