4-17-2664/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2017 Rapla

Väärteoasja number 4-17-2664 Väärteoasi

V.T kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla politseijaoskonna 03.05.2017 otsusele

väärteoasjas nr 2700,17,000723 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja

V.T (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx

xx, xxxx alevik, 79301 xxxxxx maakond,

e-post

info@ktktehnika.ee); lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, asukoht Maakri 23A, Tallinn, e-post ). kalju@heringson.ee

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond

asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja V.T kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

V.T karistati Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 03.05.2017 otsusega nr 2700,17,000723 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 53 trahviühikut, s.o 212 eurot. V.T

väärtegu seisnes selles, et tema 06.04.2017 kella 06.51 ajal juhtis Rapla maakonnas Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 35-ndal kilomeetril mootorsõidukit Toyota Hilux reg.märgiga xxxxxx

kiirusega 120 km/h +-4 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

12.05.2017 esitas V.T Pärnu Maakohtule kaebuse eelkirjeldatud otsusele, taotlusega

otsus tühistada ja lõpetada menetlus väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p 1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja on seisukohal, et antud väärteoasjas kogutud tõenditest ei ole võimalik

järeldada menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumist. Koostatud dokumentatsioon on vastuoluline, tõendid kogutud ebaseaduslikult.

Kaebaja juhib tähelepanu VV määrusele: „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus), mille § 6 lg 4 kohaselt

viiakse iga päev läbi kiirusmõõdiku töökorras oleku test. enne mõõtetegevuse alustamist

Käesoleval juhul on mõõtetegevuse test viidud läbi . Kiirust mõõdeti peale mõõtetegevust

06.04.2017 kell 06:51, seadme test tehti 06.04.2017 kell 21:40. Kõnealust rikkumist põhjendab

kohtuväline menetleja oma otsuses (vt lisatud otsuse lk 2 allosas), et tegemist oli inimliku

eksimusega ja tegelikult on kiirusmõõturi test toimunud 05.04.2017 kell 21:40. Menetlusalusel

isikul ei ole kohtuvälise menetleja väited usutavad ega kontrollitavad. Isegi, kui kohtuvälise

menetleja väitega alternatiivselt nõustuda on Määruse § 6 lg 4 jätkuvalt rikutud. Säte märgib, et

kiirusmõõdiku töökorras oleku test tuleb läbi viia Kohtuvälise igal päeval enne mõõtetegevust. menetleja väidetest nähtub üheselt, et 06.04.2017 hommikul ei ole kiirusmõõdiku korrasoleku testi läbi viidud. See on läbi viidud eelmisel päeval (kui eeldada, kohtuvälise menetleja väidete õigsust, mida menetlusalune isik ei mööna) Riigikohus oma lahendis 3-1-1-6-07 on muuhulgas 05.04.2017. öelnud, et õigusriiklikuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik õigustada seda, kui menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust

põhjendusega, et see konkreetne rikkumine pole seaduses või kohtupraktikas käsitatav olulise rikkumisena (vt RKKKo nr 3-1-1-114-04). Ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja oli nendest juba ette teadlik ja pani sellised rikkumised toime tahtlikult.

Kaebaja leiab, et Kiirusmõõdiku kasutamise protokolli andmed on vastuolulised. Dokumendist ei ole võimalik üheselt järeldada kas nähtavus oli hea või halb, kas esinesid sademed või ilmastik oli

udune. Otsuses on kohtuväline menetleja põhjendanud, et tegemist oli kerge uduga. Märgitu on

kaebaja hinnangul otsesõnu vale ning kinnitab kohtuvälise menetleja subjektiivsust toimepandud

rikkumiste õigustamisel. Menetlusalune isik tegi vahetult peale protokolli koostamist mõõtmispaigast fotod, millest nähtuvalt oli mõõtmispaigas sedavõrd tihe udu, et politsei masinast (kus toimus mõõtmine) juba teine elektripost (vahemaa ca 60 m) on väga halvasti nähtav. Määruse § 8 p 3 kohaselt tugeva vihmavõi lumesaju või . ei ole sõidukiirust lubatud mõõta udu korral

Kaebaja märgib, et lisaks eelnevale on mõõdetud möödasõitu tegeva sõiduki kiirust. Arvestades

halva nähtavuse (udu) ja ebastabiilse aluse (käestmõõtmine) koosmõju ei saa üheselt järeldada kumma sõiduki kiirust mõõdeti. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu mõõtekaugus.

Igal mõõteseadmel on usaldusväärseks toimimiseks konkreetne vahemik. Antud juhul ei saa olla

veendunud, et nimetatud seadet on vastavas vahemikus kasutatud, mistõttu on mõõtetulemuse usaldusväärsus kaheldav. Kuna mõõteseade Stalker II MDR ei kuva mõõtekaugust ning protokollis puudub mõõteseadme taatlemistunnistuse nr ei saa tõendit menetluses kasutada. Kiirusmõõteseadme

kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõtmine teostatud seistes ja käest. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõtmine teostatud seistes ja käest. Menetlusalune isik sellega

ei nõustu. Jälgides politseiametnike edasist mõõtmist toimus see politseisõidukis istudes kus

politseiametnik hoidus mõõteseadet käes (vt ka lisatud foto). Sõidukite peatamine toimus

politseisõiduki enda vilkuritega (st, politseiametnik ei viibinud tee ääres). Oluline on märkida, et

lisaks ilmastikuolule (tugev udu) asus mõõteseade (millega mõõdeti politseisõidukist) ja

mõõdetavate sõidukite vahel liikluskorraldusvahend (vt fotol nähtav liiklusjuhatusmärgi tagaosa). Määruse § 8 p 4 kohaselt ei ole lubatud sõidukiirust mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel

on segavaid mõjureid. Oluline on märkida, et lisaks ilmastikuolule (tugev udu) asus mõõteseade (millega mõõdeti politseisõidukist) ja mõõdetavate sõidukite vahel liikluskorraldusvahend (vt fotol nähtav liiklusjuhatusmärgi tagaosa). Määruse § 8 p 4 kohaselt ei ole lubatud sõidukiirust mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid.

Kaebaja juhib tähelepanu, et Riigikohus oma lahendis 3-1-1-24-06 on rõhutanud, et kui tõendite

uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte in dubio pro reo

aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Antud juhul on ilmne, et kohtuväline menetleja ei ole isegi proovinud koguda menetlusalust

isikut õigustavaid tõendeid ning on meelevaldselt tõlgendanud kogutud tõendeid menetlusalust isikut süüstavatena. Kaebaja leiab, et kuna väärteokoosseisule vastavad tunnused ei ole tuvastatud

ning kohtuväline menetleja pole tõendites esinevaid vastuolusid kõrvaldanud, tuleb menetlus kooskõlas V™S § 29 lg 1 p 1 lõpetada.

Kaebaja on 30.06.2017 pärast menetleja seisukohaga tutvumist esitanud kohtule veel täiendava

seisukoha. Kaebaja hinnangul puudub vaidlus selles, et mõõtetegevust teostati vastuolus VV määrusele: Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ (edaspidi Määrus), mille § 6 lg 4 kohaselt viiakse iga päev enne mõõtetegevuse

alustamist läbi kiirusmõõdiku töökorras oleku test. Menetleja on kinnitanud, et 06.04.2017 enne

kella 06:51 ei ole kiirusmõõdiku töökorras oleku testi tehtud (see tehti kas eelmisel päeval või tõendi kohaselt 06.04.2017 õhtul). Vaidlus puudub ka selles, et mõõtmine toimus vastuolus Määruse § 8 p 3, mis ei luba teostada mõõtmist tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral. Kaebaja esitatud

fotost nr 4.1 ja 4.2 nähtuvalt asub politseisõiduk kahe tähisposti vahel ca 30 meetri kaugusel järgmise tähispostini (vt foto 4.1). Politseisõiduki kõrvalt tehtud fotost (vt foto 4.2) on näha äärmiselt halvasti tajutav

üksnes teine tähispost. Eeldades menetleja selgituste õigsust tähispostide vahekauguse osas on seega

kaugemalt tajutav teine tähispost politseisõidukist ca 130 meetri kaugusel. Kaebaja fotodelt nähtuvate ilmastikuolude põhjal ei ole kuidagi võimalik nõustuda, et nähtavus oleks olnud vähemalt 300 - 500 m.

Sellisel juhul peaks fotodelt olema võimalik probleemideta eristada vähemalt 4 tähisposti (300 m). Antud

juhul ei saa lugeda nähtavuseks enam kui 130 meetrit ja sedagi suurte mööndustega. Menetleja viide

Keskkonnaagentuuri metroloogilistele andmetele ei ole asjakohane, kuna sellest ei nähtu 06.04.2017 kell 06:51 esinenud konkreetsed ilmastikutingimused Tallinn-Rapla-Türi 35 km-l.

Kaebaja hinnangul on politseiametnik Gert Kalmiste väited mõõtmistingimustest on subjektiivsed.

Pannes toime menetlusõiguse rikkumise on väited piisava nähtavuse osas küll inimlikult

mõistetavad, kuid teiste tõendite (fotod) kontekstis otsesõnu valed. Kaebaja osundab, et algselt

märkis menetleja kiirusmõõturi kasutamise protokollis ilmastikuoludena hea nähtavuse ja alles

kaebaja sekkumisel nõustus tegema märke udu kohta. Eeltoodu kinnitab menetleja soovi

toimepandud rikkumisi varjata ja muudab antud selgitused ebausaldusväärseks. Menetleja on rikkunud Määruse § 8 p 4 esitatud nõuet ja kasutanud mõõteseadet olukorras, kus mõõdetava

objekti ja mõõturi vahel asub segav objekt (liiklusjuhatusmärk). Menetleja järeldus, et kuna menetleja kiirusmõõturi protokolli mõõtmist takistavaid asjaolusid ei märkinud siis neid ei olnud,

kinnitab taaskord mõõtetegevuse teostaja subjektiivsust ja soovi toimepandud rikkumist varjata.

Tõenäoliselt oli tegemist väsimusest tingitud rikkumisega (12 tunnine vahetus on kohe lõppemas).

Mõistetavalt on mõõtetoiminguid mugavam teostada soojast politseisõidukist, kui tulla sõidukist

välja 30 m kaugusele välistamaks segavate objektide olemasolu. Toimepandud rikkumiste

õigustamise valguses on menetleja viited eripreventiivse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise saavutamiseks silmakirjalikud. Õiguskorda ei ole rikkumistega võimalik kaitsta. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

03.07.2017 on kaebaja esitanud kohtule veel täpsustava seisukoha seoses kohtuvälise menetleja

väitega, et tähispostide vahemaa on 100 meetrit. Menetleja väitis, et kaebaja fotodelt nähtavad

tähispostid on paigutatud 100 meetriste vahedega, kaebaja eeldas oma arvamuses menetleja väite

õigsust, kuid ekslikult. Kaebaja mõõtis fotodel olevate tähispostide vahe, milleks oli 50 meetrit

(mitte 100 m). Sellega täiendab kaebaja oma arvamuses toodut, et fotodelt on kaugemalt tajutav teine tähispost politseisõidukist ca 80-85 meetri kaugusel. Fotodelt nähtuva ilmastikuolu põhjal ei

ole võimalik nõustuda, et nähtavus oleks olnud vähemalt 300 - 500 m. Sellisel juhul peaks fotodelt olema võimalik probleemideta eristada vähemalt 6 tähisposti (6x50 =300 m).

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et V.T on toime pannud temale süüks pandud

väärteo. Väärtegu on tõendatud menetluse käigus kogutud tõenditega, milleks on kiirusmõõturi

kasutamise protokoll, koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest, Keskkonnaagentuuri vastus päringule meteoroloogiliste andmete kohta 06.04.2017, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused.

Kohtuväline menetleja selgitab, et Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 kohaselt, viiakse iga päev läbi enne mõõtetegevuse alustamist testid. 06.04.2017 koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud, et seadme testid toimusid 06.04.2017 kell 21:40. Antud juhul on toimunud

inimlik eksimus, kuna antud ajahetk 06.04.2017 kell 21:40 ei olnud veel saabunud. Patrullilehelt

nähtub, et 05.04.2017 kell 20:00 tööd alustanud patrull toimkonnale on väljastatud töövahend

Stalker 2 MDR AS 005417, mille test on läbi viidud 05.04.2017.a kell 21:40 (seadme testimine

toimus vahetuse alguses, Stalker MDR II kasutusjuhend lk 34- seadme testimine iga vahetuse alguses).

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et V.T poolt juhitud sõiduki kiirus on mõõdetud liiklusjärelevalve käigus. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtmine: paigal seistes; mõõtja sõiduki asukoht: seistes; kiirusemõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud.

Mõõtmise ajal ei kasutatud video ega helitehnikat. Mootorsõiduk liikus Tallinna suunas: 1

sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal oli: ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Mõõtmise tehiolude (keskkonnatingimused mõõtmisel) kirjeldus: asulaväline tee,

(mõõtmise tehiolude kirjelduses algselt märgitud nähtavus hea maha kriipsutatud) valge aeg,

sademeteta kuiv, kattega tee, kerge udu, kahesuunaline tee. Vastavalt kiirusemõõturi kasutamise protokollile näidati V.T-le seadme tabloole fikseeritud lugemit 120.

Kohtuväline menetleja selgitab, et 06.04.2017 koostatud kiirusemõõturi kasutamise protokoll vastab

Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 nõuetele. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastab kiirusmõõturi lugemit (120 km/h) koos selle arvutatud laiendmääratusega (+-4 km/h), lõplikku mõõtetulemust (116 km/h), keskkonnatingimusi mõõtmisel (asulaväline tee, valge

aeg, sademeteta kuiv kattega tee, kerge udu, kahesuunaline tee), sõiduki asukohta teel, mille

sõidukiirust mõõdeti (mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunalisel, lähenes, sooritas

möödasõitu, seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev) ning kiirusmõõturi paigaldust

mõõtmise ajal (käes hoitud).

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva

politseiametniku Gert Kalmiste poolt. Liiklusjärelevalve teostamisel kasutatud mõõtevahend

kiirusemõõtur Stalker II MDR nr AS005417 vastab Majandusja kommunikatsiooniministri 20.09.2016 määrus nr 57 nõuetele ja on ettenähtud korras 06.10.2016 taadeldud, taatlustunnistus nr

TTRS-16/00218. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

Menetleja selgitab, et Liiklusseaduse § 2 p 10 kohaselt on halb nähtavus ilmast või muudest

nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, veeja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Keskkonnaagentuuri meteoroloogilistelt andmetelt nähtub, et 06.04.2017 hommikul oli

Kohila vallas ilm sademeteta, esines udu ja nähtavus 300-500 m, seega ei esinenud ilmast või

muudest nähtustest tingitud halba nähtavust. Majandus-ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ p 7.2.5. kohaselt paigaldatakse tähispostid I klassi maanteel 100m vahekaugusega. 17.04.2017 V.T poolt esitatud fotodelt nähtub, et teel

olevat objekti on võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Tunnistaja G. Kalmiste ütlustest nähtuvalt „Kiiruse mõõtmise hetkel oli väljas udu, kuid see ei olnud tihe ega paks. Udu ei

seganud kiirusmõõturi tööd. Vaatamata väljas olevale udule fikseerisin/lukustasin kiiruseületuse mõõtevahendi tablool siis, kui sõiduk oli palja silmaga eristatav. Minu hinnangul ei olnud väljas udu nii tihe, et oleks seganud kiirusmõõturi tööd.“.

Kohtuväline menetleja märgib vastuses kaebusele, et liiklusmärgid valmistatakse 2,0 mm paksusel alumiiniumplekil või 0,75 mm tsinkplekil. Märgiesikülg kaetakse valgustpeegeldava kilega, esitatud

fotolt nähtub liikluskorraldusvahendi tagumine külg. Kuna radari signaal ei läbi paljusid

kompaktseid objekte muuhulgas neoonsildid, raadiosaatjad, kuna nende toime võib põhjustada mõõtmisulatuse vähenemist ja katkendlikke mõõtmisnäite. Kirjeldatud häirete esinemisel ilmub

radari tabloole RFI ikoon (näidud nullitakse). Radariga on võimalik mõõta mõlemas suunas

liikuvate objektide kiirust, mis võimaldavad filtreerida signaale ja liiguvad jälgitavale objektile vastassuunas. Radar võimaldab jälgida ja fikseerida kiirema objekti (vastassuunavööndis ja/ või samas

sõidureas) kiirust. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt on kiirusmõõturi kasutamisel

pööratud tähelepanu nii looduse kui inimese tekitavatele häiretele millised võivad anda eksitavaid

mõõtetulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks selleks kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatud takistusi, mõõtmist ei teostatud tugeva saju(vihm, lumi, rahe) tingimustes, välistati elektriliste häirete allikad ning tagati seadme tõrgeteta toide ning töötingimused.

Tunnistaja ütlustest nähtuvalt „nägin,kuidas Tallinna suunas liikuv sõiduk sooritas teisest sõidukist

möödasõitu. Kiirusmõõtur näitas möödasõitva sõiduki kiiruseks 120 km/h. Teise, aeglasema sõiduki

sõidukiirust kiirusmõõturi tablool ei kajastunud. Juht tunnistas, et oli teinud möödasõitu aeglasemast sõidukist ning sel hetkel oli tema sõidukiirus olnud umbes 120 km/h“.

Kohtuväline menetleja rõhutab, et seadusandja on liiklusreegleid kehtestades näinud ette piirkiirused ja kohustused. Piirkiirus on oma sisult võimalik maksimaalne piir, mida mitte mingil juhul ei tohi ületada

ja kohustus oma sisult nõue, mida mingil juhul ei tohi täitmata jätta. Kiirusmõõturi kasutamise

protokollilt nähtub, et lubatud suurim sõidukiirus väärteo toimepanemise kohas oli 90 km/h, kuid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus oli 120 +/-4 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 sätestatu kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, seejuures ei sisalda antud seadus erandeid, mis võimaldaksid sätestatud nõuetest kõrvale kalduda ning vastavalt LS § 50 lg-ele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Ka möödasõidul peab sõidukiirus jääma lubatu

piiridesse. Seda enam, et teised liiklejad on õigustatud eeldama, et kõik liikluses osalejad peavad

reeglitest kinni (§ 14 lg 2, § 16 lg 1). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse

sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe pidi olema tema poolt

tajutav ja ei saanud märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise

keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Mootorsõiduk on iseenesest käsitletav kõrgendatud ohu

allikana. Seetõttu tuleb isikult, kes asub mootorsõidukit juhtides liiklusesse, eeldada ja nõuda selle juhtimisel erilist hoolsust ja vastutustundlikku käitumist liiklusreeglite järgimisel. Kiiruse ületamine on

üks massiliselt toimepandud liiklusväärtegudest ja seega sellele järgnev sanktsioon peab vastama teo tõsidusele.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et karistusregistri teatiselt nähtub, et menetlusalust

isikut on liiklusseaduse järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemiste eest karistatud (1 kehtiv väärteokaristust seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega). Seega oli menetlusalusel isikul juba

mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. V.T süüd kergendavad asjaolud KarS § 57 mõistes puuduvad ja raskendavad asjaolud KarS § 58 mõistes puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3- 1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelpool toodule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtuvälise menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on

suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes rikuvad liikluskorda tagavaid õigusnorme.

Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et põhikaristusena rahatrahv üle

sanktsiooni keskmist määra aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses

osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja, et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub

jätta see rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt VMS § 120 lg 1, kuna kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku.

Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt toime pandud menetlusõiguse rikkumised

moodustavad kogumis olulise rikkumise, mistõttu ei võimalda kogutud tõendid järeldada

menetlusaluse isiku poolt talle süüksarvatava rikkumise toimepanekut. Menetleja on kaebaja

hinnangul rikkunud Vabariigi Valitsuse määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtmistulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus) sätestatut järgmiselt:

1) kiirusmõõdiku töökorras oleku test, mis tuleb läbi viia Määruse § 6 lg 4 järgi iga päev enne mõõtmistegevuse alust, ei olnud ettenähtud ajal läbi viidud, 2) Määruse § 8 p3 järgi ei ole sõidukiirust lubatud mõõta udu korral. Arvestades halva nähtavuse ja

ebastabiilse aluse (käestmõõtmine) koosmõju, ei saa üheselt järeldada kumma sõiduki kiirust mõõdeti,

3) Määruse § 8 lg 4 järgi ei tohi mõõteseadet kasutada olukorras, kus mõõdetava objekti ja mõõturi vahel asub segav objekt, käesoleval juhul liiklusjuhatusmärk.

Määruse § 6 lg 4 järgi viiakse kiirusmõõturi töökorras oleku testid läbi iga päev enne mõõtetegevuse algust. Politseipatrull, kes kaebaja rikkumise 06.04.2017 kell 6:51 tuvastas, alustas

oma töövahetust 05.04.2017 kell 20.00. Kiirusmõõturit testiti 05.04.2017 kell 21.40, s.o enne mõõtetegevuse alustamist. Määrus ei kohustada kuupäeva vahetumisel kordusteste läbi viima.

Keskkonnaagentuurilt saadud meteoroloogiliste andmete kohaselt oli 06.04.2017 Kohila vallas sademeteta ilm, esines udu ja nähtavus oli hommikult kella 7:00 ajal 300-500 m. LS § 2 p 10 järgi

on halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (sh udu) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Pädeva ja kogenud politseiametniku Gert Kalmiste hinnangul ei seganud udu 06.04.2017 hommikul kiirusmõõturi tööd. Seega vastasid meteoroloogilised andmed tegelikele ilmastikuoludele ja nähtavus oli vähemalt 300

meetrit. Kaebaja poolt sündmuskohal tehtud fotod ei ole tõendid, millised saakisid kummutada keskkonnaagentuuri andmeid. Foto abil võib jäädvustada objektiivset reaalsust, kuid võib seda lihtsal viisil ka moonutada. Seda, kas nähtavus oli 100, 300 või 500 meetrit ei saa hinnata selle järgi,

millised objektid on kaebaja tehtud fotodel nähtavad või mittenähtavad. Kaebaja juhitud sõiduki

kiirust mõõdeti möödasõidul. Kui nähtavus võimaldas sooritada möödasõitu, oli see kohtu hinnangul piisav ka selleks, et kiirust mõõtev politseiametnik suudaks eristada ühte sõidukit teisest.

Kui oletada, et kiirusmõõturil fikseeritud sõidukiirus 120 km/h kuulus „aeglasele“ sõidukile, millisest kaebaja möödus, siis milline oli kaebaja enda sõidukiirus?

Kohtuväline menetleja on selgitanud, et radari signaal ei läbi paljusid kompaktseid objekte, mistõttu

annab radari tabloo sellistest häiretest märku ja näidud nullitakse. Kiirusmõõturi kasutamise

protokollist nähtuvalt jälgiti, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi. Kuna kiirusmõõturi tabloo fikseeris mõõdetava sõidukiiruse, ei saanud läheduses paiknev liiklusjuhatusmärk kiirusmõõturi tööd häirida.

Kuna kiirusemõõtmine viidi läbi seaduse nõuetele vastavalt, pädeva politseiametniku poolt ning

korrakohaselt taadeldud ja testitud kiirusmõõturiga, on mõõtmistulemus usaldusväärne ja aluseks kaebaja poolt toime pandud väärteo kvalifitseerimisel ja karistuse määramisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik