2-17-103937/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

28. juuli 2017

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

nr 2-17-103937

OÜ Aktiva Finants hagi Tarmo Uibopuu vastu 22.02.2016

sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingutest nr 30167232

tuleneva võlgnevuse 750,51 euro (sh põhivõlgnevus 540,71

eurot, sissenõutav viivis ja leppetrahv 209,80 eurot), võla

sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 50,95 euro ning alates 25.05.2017 kuni põhinõude

täitmiseni jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga väljamõistmiseks

lihtmenetlus kirjaliku menetlusena

Hagihind

903,48 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A.

Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, e-post: inkasso@julianus.ee )

Hageja esindaja

jurist Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood

11930038, aadress A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

Tarmo Uibopuu (isikukood xxx, aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Tarmo Uibopuu vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tarmo Uibopuult OÜ Aktiva Finants kasuks põhinõue summas 540,71 eurot,

leppetrahv summas 48,45 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot ja kuni 28.07.2017 (k.a.)

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt ja leppetrahviosalt (589,16 €) summas 49,52

eurot ning alates 29.07.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis põhivõla- ja

leppetrahviosa jäägilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud

viivisemääraga.

Lõpetada viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud

põhinõudega.

3. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi Tarmo Uibopuu vastu leppetrahvi nõudes summas 161,35

eurot ning sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need 75 % osas Tarmo Uibopuu ning 25 % osas OÜ

Aktiva Finants kanda.

5. Välja mõista Tarmo Uibopuult OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud 187,50

eurot.

6. Välja mõista Tarmo Uibopuult OÜ Aktiva Finants kasuks alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivis hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (187,50

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lõpetada menetluskuludelt viivise

arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud menetluskulude summaga.

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebe kord ja kohtu selgitus

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Hageja nõue (hagi ese)

Hageja on 24.05.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 22.02.2016.a. sõlmitud

liitumis- ja järelmaksu lepingust nr 30167232, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma

kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja

regulaarselt tasuma. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks teenuste

kasutamise üldised tingimused, millega kostja on väidetavalt nõustunud.

Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 754,34 eurot (sh arvestatud

sisse põhivõlg ja leppetrahv summas 209,80 eurot, tl 27). Hageja on eelmärgitud summast maha

arvestanud arvel nr 49962354 kajastuva viivise summas 3,83 eurot. Kokku hageja nõue 750,51

eurot, millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ette nähtud viivisemääraga, s.o hagi esitamiseni summas 50,92 eurot.

Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-

le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse

750,51 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 50,92 euro ja

sissenõutavaks muutumata viiviste (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga)

väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11.07.2017 isiklikult allkirja vastu (tl 76). Kostja

hagiavaldusele vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul

tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole

teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud

vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1

tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. Kohus on seisukohal, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 540,71 euro (tasumata

järelmaks ning teenuse osutamine), sissenõudmiskulu 40 euro, põhinõudelt ja leppetrahviosalt

(48,45 eurolt) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 49,52 euro ja alates 29.07.2017 põhivõla- ja

leppetrahviosa jäägilt jooksva viivise osas kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ette nähtud määras eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul tulenevad

eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu kostjapoolsest

mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3,

VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113, VÕS § 103 ja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi. Kohus hindab tühiseks

lepingust tarbijast kostjaga kokku lepitud viivisemäära (0,15% päevas), mis ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on ka ise

hagiavaldust koostades nentinud, et 0,15% päevas viivisemäär ei ole kooskõlas kohtupraktikaga

ning arvestanud viiviseid ka tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutununa lähtuvalt seadusjärgsest

määrast. Siiski on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisena kostjalt hageja

kasuks perioodi eest 10.07.2016 kuni 28.07.2017 välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt ja

osaliselt leppetrahvivõlalt (kokku 589,16 eurot) summas 49,52 eurot (summa arvestamisel

kasutatud www.viivisekalkulaator.ee). Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o. 540,71

euroga. Hageja põhinõudest leppetrahvinõude osalist väljajätmist põhjendab kohus alljärgnevalt.

Hageja nõuab teenuspaketi tingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 209,80 eurot, põhjendusega,

et 22.02.2016 leping lõpetati ennetähtaegselt. Erinevalt kohtule tõenditena esitatud mitmetest

hagihoiatustest (tl 52-55) ei ole kohtule esitatud usutavaid andmeid lepingu ülesütlemise kohta. Sh

on hagis välja toodud ülesütlemiskuupäev, kuid see ühtib lepingute sõlmimise kuupäevaga. Seetõttu

ei ole kohtul võimalik ka lähtuvalt hagile lisatud teenuspaketi tingimustest (tl 34-50), mida kohus

peab tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes, hinnata ammendavalt leppetrahviga seonduvaid

asjaolusid. Leppetrahv on hagiavalduse kohaselt mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega

seonduvaid kulutusi ning kostjale antud seadme maksumust. Lepingu lõppemisega seonduvaid

kulutusi on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1132 lg 2 alusel, millise nõude on kohus ka 40 euro

ulatuses rahuldanud. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla

sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda

viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel,

eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kohtuni ei ole viimati

nimetatud erandlikke asjaolusid toodud ning seetõttu ei pea kohus õiglaseks ka nende lülitamist

leppetrahvi koosseisu. Samas nähtub kohtule esitatud arvetest ning järelmaksulepingust (tl 19), et

kostjale võõrandatud telefoni Samsung Galaxy S5 Neo maksumuseks oli 387,60 eurot. On

tuvastatav, et kostja on võlgnevuses arvete tasumisega alates märtsist 2016.a. (tl 30-32). Perioodi

01.02.2016-29.02.2016 eest kuulus kostjal tasumisele järelmaksuna telefoni eest ning teenuste eest

kokku 31,02 eurot (sh järelmaks 16,15 eurot, sh km) (tl 30-31), milline laekus Tele2 Eesti AS-le

arve nr 49470367 kohaselt 14.03.2017 (tl 32). Mais 2016 kostjale esitatud arvest nähtuvalt on kostja

juba võlgnevuses eelmisel kuul tasumisele kuulunud makse osas (tl 23-24, 32-33). Seega nähtub

eeltoodust, et kostja on telefoni eest tasunud 16,15 (sh km) ning telefoni kogumaksumusest on

tasumata 371,45 eurot. Nimetatud summast on telefoni osamaksete võlana viimases 01.07.2016

arves (tl 27-25) välja toodud 323 eurot, milline on välja toodud ka hageja põhivõlanõudes. Seega on

kohtu hinnangul põhjendatud hagejalt seadme hüvitamisega seonduvat leppetrahvi nõuda summas

48,45 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 161,35 eurot, jätab kohus leppetrahvinõude rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS §

175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust ning hagi koostamise kvaliteeti arvestades 75 euro

ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 175

eurot. Seega on menetluskuluks kokku 250 eurot (175+75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral

oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis) 903,48 euro

ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 678,68 euro ulatuses (s.h. põhinõue, sissenõudmiskulu,

leppetrahv ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 75 % menetluskuludest

(678,68 : 903,48 x 100) ning hageja kanda vastavalt 25 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 187,50 eurot (75 x 250 : 100). Hageja taotlusest ning

TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (187,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et

viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik