1-17-1891/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.07.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1891 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Kriminaalhooldusametnik Viktoria Tammoja Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Puidak kokkuleppel Kohtuasi Erakorraline ettekanne kohta E.I Süüdimõistetu E.I, i kukood , elukoht xxxx XXX Asja läbivaatamine 24.07.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorrali . le mõistetud E I- ne ettekanne

karistuse täitmisele pööramiseks.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte . le E I-

ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega tunnistati s KarS

121 lg 1 E.I üüdi § järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 8 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati E.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati j -s

2 pärgima KarS § 75 lg

1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg s sätestatud jõustus lisakohustust. Kohtuotsus 28.03.2017.

06.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande E.I põhjusel, et ning on jätnud sooritamata suhtes hooldusalune on rikkunud lisakohustust üldkasulikku töö tunde. 29.05.17 kell 12:20 saadud info PPA Rakvere politseijaoskonna selle lt

kohta, et 14.04.2017 xxxx kes tarvitavad alkoholi. majas on viienda korruse rõdul kamp noori, Kontrollitud isikuid nii korteris kui kortermaja ees ning isikute seas oli E.I. Antud aadressil tuvastati isikutena veel K P ja E K, kes on kriminaalkorras karistatud. Samuti ei sooritanud 2017, 21.05.2017 ja 28.05.2017 ning

E.I üldkasulikku tööd 20.05. 27.05.2017 sooritas ettenähtust vähem ÜKT tunde.

17 käis E.I registreerimas 02.06.20

ja talle koostati uus ÜKT ajakava juuni kohta, kuid ajakavas ettenähtud kuupäeval, s kuu .o 04.06.2017,

ei läinud E.I taas üldkasulikku tööd sooritama.

02.06.2017 antud seletuses väitis E.I, et 14.04.2017 viibis tema seal korteris, aga ei teadnud teisi isikuid, vaid oli seal koos A I ja mingite tüdrukutega. Samuti väitis E.I, et ei käinud ÜKT , kuna ei jõudnud

-d tegemas 20.05.2017, 21.05.2017 ja 28.05.2017 . Hooldusaluse sõnul läks ta 27.05.

17 varem ära, kuna tal lubati minna. 04.06.2017 üldkasuliku töö mittesooritamise kohta hooldusaluse seletus puudub, kuna hooldusalune ei vasta telefonile, järgmine registreerimine on määratud 19.06.2017.

Hooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud 5 korda. 03.04.2017 toimus esmakohtumine, kus hooldusalusele tutvustati õiguseid ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning selle olemust ning mittesooritamise tagajärgi. Hooldusalune allkirjastas õiguste ja kohustuste dokumendi. Samuti selgitati hooldusalusele lisakohustust ning selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. 03.04. stati üldkasuliku töö üldine ajakava ning hooldusalune 2017 koo

broneeriti alates 15.04.2017 tööle S.K. Rakvere Hooldekodu OÜ sse. E.I le on - - koostatud kaks kirjalikku hoiatust, kuna hooldusalune ei läinud ÜKT-d sooritama 15.04.2017 ja 07.05.2017. Hooldusalune tõi vabanduseks, et ajas 15.04.

17 päevad sassi ning 07.0 5.2017 ei viibinud Rakveres ega olnud transporti Rakverre. Samas on hooldusalune igal kohtumisel väitnud, et hakkab nüüd korrektselt ÜKT sooritama. Seda lubas hooldusalune ka 02.06.2017, kuid 04.06 -d sooritama. .2017 ei läinud taas ÜKT

Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata E.I le mõistetud - ja kandmata karistus 572 üldkasuliku töö tunni ulatuses täitmisele. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning lisakohustuse täitmisest. Hooldusalune ei ole teinud midagi selleks, et oma käitumist muuta, annab vaid katteta lubadusi.

30.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule lisa erakorralise ettekande juurde, millest nähtu E.I käitumiskontrolli vad rikkumised juunikuus. 19.06.2017 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusaluse töökohta firmasse xxxx , kes väitis, et hooldusalune J M ei ole juunis tööle ilmunud ja telefoni vastu ei võta, seetõttu lõpetati tema tööleping 31.05.

2017

kuupäevaga ära. Seega on hooldusalu nud kontrollnõudeid, jättes taotlemata ne rikku

kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Hooldusalune ei ole

töökoha vahetamiseks. sooritanud juunis ettenähtud 66 st üld töö tunnist mitte ühtegi tundi ning ei ilmunud - kasuliku registreerimisele 27.06.2017. Samuti ei ole alates 19.06.2017 telefoni teel kättesaadav.

30.06.2017 sai kriminaalhooldusametnik hooldusaluse telefoni teel kätte ning hooldusalune ilmus 30.06.2017 registreerima. 2017 antud seletuses, et ei ilmunud Hooldusalune väitis 30.06. ÜKT sooritama juunikuus, kuna kodus olid probleemid ja viibis sellel ajal maal. Ei teavitanud ametnikku, kuna polnud telefoni. On nõus sooritama juuni ja juuli ÜKT tunnid kokku 96 tundi juulis. Hooldusalune väitis, et ei teadnud, et töölt vallandati, arvas, et hiljem naaseb tööle. ta

Hooldusaluse sõnul ei ilmunud ta 27.06.2017 kriminaalhooldusesse kutse peale, kuna oli maal.

24.07.2017 toimunud kohtuist et arvas ekslikult, et suudab ungil avaldas süüdimõistetu, käia tööl ja teha ka ÜKT tunde. b teha tegemata tunnid ära. Selgitab, et käis Tallinnas ehitustöid Luba

tegemas, et ema aidata. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et isik käis vahepeal tööl ja maksis ära oma kahjunõuded. Nüüd öölt vaba ja saab gapäevaselt käia ÜKT tegemas. on t i Hooldusalune

palub uut võimalust, et ära teha tegemata ÜKT tunnid Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil . erakorralise ettekande juurde ja selgitas, et hooldusalune pidi juulis sooritama 96 ÜKT tundi, kuid sooritas 18 tundi ja juulis on sooritamata 80 tundi. Oma minekutest ta ei teavitanud ning teda on üldse väga raske kätte saada. Kokkuvõtvalt on tal tehtud 44 ÜKT tundi ja tegemata on

556 ÜKT tundi. ei ole üheski kuus teinud ära oma tunde. Hooldusalune

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu määratud üldkasuliku töö 22.02.2017 otsusega tähtaegselt tegemata jätmine ja kontrollnõuete täitmata jätmine on tõendamist leidnud, kuna isik on üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud tunnid jätnud tähtaegselt sooritamata, samuti on jätnud korduvalt ettenähtud ajal registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta tulemata ning suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud kohustusi, kuid hooldusalune on üles näidanud motivatsiooni sooritada üldkasuliku töö tunnid tagantjärele ning edaspidi õigeaegselt, mistõttu leiab kohus, et isikule saab anda täiendava võimaluse teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused ning edaspidi täita talle pandud kohustusi, sh sooritada

. ettenähtud üldkasuliku töö tunde tähtajaks

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja E.I le

- Viru Maakohtu 22.02.2017 karistuse otsusega mõistetud ärakandmata täitmisele pööramata.

Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro