1-08-8979/1 · Tartu Ringkonnakohus

1-08-8979

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8979 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25. märtsi 2009 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu H.R-i kaitsja vandeadvokaat

Leanika Tamme apellatsioon Viru Maakohtu 25. märtsi 2009 otsusele. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

Jätta H.R-i kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamme apellatsioon Viru Maakohtu 25.märtsi 2009 otsusele läbi vaatamata .

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 25.03.2009 otsusega mõisteti H.R süüdi KarS § 329 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuud ja 17 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

Maakohus arutas H.R-ile KarS § 329 järgi esitatud süüdistust selles, et tema:

- 2 -

- 08.01.2008 kell 08.55 Kohtla-Järve linnas Kukrusel juhtis sõiduautot Audi 80 registrimärgiga XXX , hoides sellega kõrvale Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega KarS § 50

lg 1 alusel mõistetud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks

täitmisest. Viru Maakohtu 16.01.2007 otsus jõustus 01.02.2007 ja saadeti täitmiseks ARK

Jõhvi büroole. Sellega pani H.R toime täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Maakohtus tunnistas H.R ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

H.R pani 2.astme tahtliku kuriteo toime katseajal, olles 26.10.2007 tingimisi ennetähtaegselt vabastatud Tartu Maakohtu 15.10.2007 määruse alusel temale Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Kuriteo toimepanemise ajaks oli ta 1- aastasest katseajast läbinud 2 kuud ja 15 päeva. Teda on kriminaalkorras karistatud 6 korda.

Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise täitmisest kõrvalehoidumise eest on teda karistatud Ida-Viru Maakohtu 07.01.2004 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, KarS

§ 50 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 05.11.2004 kohtuotsusega KarS § 329 järgi rahalise karistusega 5000 krooni; 29.03.2005 kohtuotsusega KarS § 329, 424 järgi KarS § 64 lg 1 kohaldamisega rahalise karistusega 12 500 krooni ning KarS § 50 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aasta 9 kuuks; 09.06.2005 kohtuotsusega KarS

§ 424 järgi rahalise karistusega 10 000 krooni; 16.01.2007 kohtuotsusega KarS § 424, 329

järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud, KarS § 50 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. H.R-ile on 05.11.2004, 29.03.2005 ja 09.06.2005 kohtuotsustega mõistetud rahalised

karistused kokku summas 27500 krooni, on täitmata (05.11.2004 mõistetud karistusest on tasutud 859.82 krooni).

H.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Maakohus leidis, et H.R-i isikust lähtudes ei ole võimalik temale KarS § 329 järgi rahalise karistuse kohaldamine, kuna rahalise karistuse korduv mõistmine ei ole ära hoidnud

uute kuritegude toimepanemist ega tekitanud H.R-ile ka vähimatki ebamugavust,

rahalised karistused on lihtsalt tasumata. Seetõttu tuleb H.R-ile mõista karistuseks vangistus.

Arvestades seda, et käesolev kuritegu on toime pandud ühekordse lühiajalise tegevusega, tuleb H.R-ile vangistus mõista KarS § 329 sanktsiooni alammäärale lähedases määras.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

H.R-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista H.R-ile karistuseks rahatrahv. Apellatsiooni järgi tunnistas H.R end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi H.R on varasemaid rahalisi karistusi vastavalt oma sissetulekutele ka pidevalt (igakuiselt) läbi kohtutäituri kustutanud. Prokurör tegi lühimenetluses ettepaneku karistuse liigi ja määra kohta järgnevalt: arvestades asjaolu, et H.R omab ametlikku töökohta tuleks teda karistada rahalise karistusega 360

päevamäära, vähendades KrMS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 võrra, mõista rahaliseks

karistuseks 240 päevamäära, s.o 8000 krooni. Jätta eelmise otsusega mõistetud vangistus kandmisele pööramata ja rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

- 3 - Kaitsja palus maakohtus arvestada karistuse määramisel rikkumise toimepanemise erandlikke asjaolusid. Nimelt sõitis H.R appi oma abikaasale, kelle auto oli maanteel purunenud.

H.R remontis auto, ning sõitis tõepoolest väga lühikest teed (100-200 meetrit), oli kaine, ning tema tegevus ei olnud ühiskonnale ohtlik.

Auto oli purunenud Kukrusel, Tallinn-Narva maantee statistiliselt kõige ohtlikuma ja

õnnetusterohkema teelõigu ääres, ning sõiduki jätmine tee äärde hommikusel tipptunnil kujutaks endast halva nähtavuse korral suurt ohtu kaasliiklejaile.

Maakohus ei ole riikliku süüdistuse küsitud karistusest raskema karistuse kohaldamist motiveerinud, samuti ei ole kohus arvestanud teo toimepanemise tehiolusid ning erandlikku olukorda ja liikluses valitseva võimaliku ohuallika kõrvaldamist kohtualuse poolt. Samuti on

maakohus jätnud arvesse võtmata H.R alaealise lapse olemasolu ja tema

ülalpidamise vajaduse. Maakohtu väljumine süüdistuse nõutud karistusest ning kohtualuse suhtes süüdistuses nõutavast karistusest raskemaliigilise karistuse mõistmisel tuleb mõistetud karistust ka vastavalt motiveerida miks on kohus asunud erinevale seisukohale karistuse osas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt nende asjaoludega arvestanud ja piisavalt põhistanud H.R-ile kahekuulise vangistuse mõistmist, mida on ühe kolmandiku võrra

vähendatud. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga keda on korduvalt liikluseeskirjade

rikkumise ja muuhulgas ka kohtuotsuse täitmata jätmise eest karistatud. Temale mõistetud

karistused sealhulgas rahalised karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke. H.R on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Mootorsõiduki juhtimine oli temalt ära võetud ja

mingisugust arvestatavat põhjust seda õigust kasutada tal ei olnud, isegi 100 - 200 meetri sõitmiseks mitte. Maakohus on põhistanud ka vangistuse alammäära lähedast valikut

Karistuse valikul ei ole maakohus seotud prokuröri arvamusega. Samuti ei anna alaealise lapse olemasolu alust karistuse kergendamiseks.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar