Legislator Case Law & Legislation
1-16-5869/30 AI generated

1-16-5869/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-16-5869/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-16-5869

Legislator headnote

AI generated

1-16-5869/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-16-5869

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-16-5869

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2017. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-5869 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu I.T ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu I.T

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 18.07.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta I.T temale Harju Maakohtu 12.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5869 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK Harju Maakohtu 12.07.2016. otsusega tunnistati a I.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi,

2

mille eest mõisteti talle karistuseks . KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 1 aasta 6 kuud vangistust

alusel mõisteti I.T-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.02.2016. a 05.10.2018. a. ja lõppeb Vangl ei toeta

htaegselt karistuse kandmisest. a I.T vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör I.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu I.T

selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära I.T et I.T tingimisi ennetähtaegne , leiab,

vabastamine karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. I.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on I.T temale mõistetud karistusajast

(2 aastat 8 kuud) ära

kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 I.T on jäänud kari kuud.

stust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg I.T 3). Seega esinevad formaalsed alused

tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mi võib da süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 I.T on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (5 karistust kustunud).

Varasemalt on I.T karistatud öövimiste, varavastaste kuritegude (sh korduvalt r

kelmuse), avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastase kuriteo, õigusemõistmise vastaste kuritegude ning isikuvastaste süütegude (sh korduvalt raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mis ühel korral jäi katsestaadiumisse). Käesoleval ajal kannab I.T liitkaristust kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest. I.T varasemast elukäigust nähtuvalt on I.T toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja seitsmel korral on I.T-le mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Ühel

korral, s.o Harju Maakohtu 10.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5527 anti I.T-le võimalus kanda karistust vabaduses, kuid vaatamata sellele ei teinud I.T

oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. I.T-le mõistetud vangistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et I.T ei täitnud

registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnikul puudus I.T-ga igasugune kontakt

ja I.T kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli

3

I.T kuulutada tagaotsitavaks. Lisaks nähtub I.T varasemast elukäigust,

et I.T-le on kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta (Harju Maakohtu 27.08.2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-2012. a) ning kohtulahendiga kohustati

I.T järgima KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kuid ka sel korral -

kriminaalhooldus ebaõnnestus ja Harju Maakohtu 14.01.2015. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-14- 5527) mõisteti I.T muuhulgas süüdi karistusjärgse käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumise toimepanemise eest. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole

olnud võimalik I.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Koh

tu hinnangul järeldub I.T varasemast elukäigust, et tema

käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole

mõjutanud I.T kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. Seega puudub alus

arvata, et sellel korral on reaalselt seni

ni ärakantud karistus I.T suhtes täitnud

eesmärke. Lisaks märgib kohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb

süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, mistõttu puudub

kohtul käesoleval juhul põhjus olla veendunud, et I.T sellel korral suudaks täita

kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi.

3.2 Kohus peab positiivseks I.T käitumist karistuse kandmise ajal. Sergei Kõzrodevit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. I.T on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja osaleb riigikeele kursustel A1 tasemel. I.T on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena.

3.2 Vabanemise korral on I.T

kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohapeal la poolt on garanteeritud kõik eluks vajalik ja on I.T võimalus asuda tööle. I.T puudub toetav lähivõrgustik. Tartu Vangla andmetel on I.T seisuga 16.05.2017. a rahalisi nõudeid ligikaudu 2088 eurot ja vabanemisfondis 14,69 eurot.

4. Kohus on seisukohal

vabastamine karistuse , et I.T tingimisi ennetähtaegne kandmiselt . Kohus, arvestades ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega I.T varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, on seisukohal, et I.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik