1-16-8468/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-8468

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 24.07.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-8468 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.B

isikukood xxx, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 07.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- H.B 8468

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK H.B Harju Maakohtu 07.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud 1-16-8468

121 lg 2 p 2, 3

9 kuud vangistust KarS § järgi ja karistuseks mõistetud ; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest .

raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust

1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 06.04.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 kuu 23 päeva

2 (3) vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 07.11.2016. Kohtuotsus jõustus

24.11.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.11.2016 30.12.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 04.06.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.B sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud

Tartu Vangla materjalidega H.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava vabastamist.

H.B avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Vabanemise korral läheks kinnipeetav elama xxxxxxxxx, tuttava juurde. Tuttava nimi on xxxxxx, perekonnanime ei mäleta, tutvusid varasema töökoha kaudu. H.B leidis, et kohus võiks tema vabastamisel arvestada, et tal on tütar, keda ta peaks kasvatama ja üleval pidama.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesole temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, vaks ajaks on H.B

kuid mitte vähem kui tingimisi neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused H.B vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et H.B vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud eelkõige H.B varasemast elukäigust, isikust ning vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenevalt. H.B on kriminaalkorras karistatud 12 korda (viis karistust arhiveeritud) ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. H.B on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, sh vägivallakuritegusid ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi (ra haline karistus, karistusest

tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga, üldkasulik töö, vangistus), mis ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Käesolevat vangistust kannab H.B kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest

. Kuritegu on toime pandud elukaaslase suhtes. Ka varasemalt on H.B karistatud oma lähedase vastu suunatud vägivalla kasutamise eest (Viru Maakohtu 07.02.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-125). on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi H.B-le

vabaduses, kuid isik ei ole tulnud toime katseaja tingimuste ja kontrollnõuete täitmisega. Ka need kuriteod, mille eest H.B käesolevalt karistust kannab, on toime pandud ajal, kui talle oli taaskord antud võimalus karistust vabaduses kanda, asendades vangistuse üldkasuliku tööga.

Kriminaalhooldus ei ole H.B jaoks olnud sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamisel.

3 (3) Vaatamata karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele, mille läbi on püütud maandada H.B-st tulenevaid kuriteoriske, hindab Tartu Vangla isiku jätkuvalt kõrgohtlikuks ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks.

Ka H.B vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetavale garanteerivad elu ja töökoha kriminaalkorras karistatud ja kriminaalselt -

aktiivsed isikud, kes on politsei teravdatud tähelepanu all. Ne id isikuid on H.B

nimetanud lähedasteks, kuigi lähivõrgustikku kuuluvad ka ema, isa, vend, õde. Kinnipeetaval on tütar, kelle kasvatamise ja toetamise vajadust pidas kinnipeetav oluliseks tema vabastamise üle otsustamisel. Samas oli kinnipeetaval tütar juba enne vanglasse sattumist ning see ei takistanud tal siis uute kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et H.B vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kuivõrd varasemad karistused ei ole H.B motiveerinud oma elukorraldust muutma, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärki puhul saavutada vaid karistuse lõpuni H.B kandmisega.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest H.B vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik